Prantsusmaa kuningriik: ajalugu, monarhia ja võimu kujunemine
Avasta Prantsusmaa kuningriik: monarhia, Capetid, kuningate pühitsemine ja võimu kujunemine 481–1848 kuni revolutsiooni, mis muutis riigi saatust.
Prantsusmaa kuningriik (royaume de France) on nimetus, mida anti Prantsusmaa erinevatele poliitilistele üksustele keskajal ja uusajal. Ajaloolaste seas ei ole üksmeelt, millist kuupäeva pidada „esimese Prantsusmaa kuningriigi“ sünniks: sageli tuuakse esile kolm olulist momenti — Klovise tulek 481. aastal, Karolingide impeeriumi jagunemist Verduni lepinguga 843. aastal ja Hugues Capet' valimine 987. aastal. Traditsiooniliselt kestis keskvõimuna toimiv Prantsuse kuningriik kuni 1792. aastani; monarhia taastati hiljem mitmel korral, peamiselt aastatel 1814–1848 (sh Bourbonide taastamine ja Juuli monarhia).
Kuningriigi tekkimine ja varane organisatsioon
Frangide kuningas Klovis sidus oma ristimisel Frangi kuningriikide huvid katoliku kirikuga, mis andis temale ja järglastele moraalse ja poliitilise toetuse. See liit kinnistus ühelt poolt kiriku ja kuninga rituaalides — eriti Reimsi katedraalis peetud pühitsemises — ning andis tõuke ideele kuninglikust jumalikust õigusest. Varasemad Capetide dünastia valitsejad (alates Hugues Capet’st) olid reaalses võimus piiratud ning püüdsid tihti oma järglasid juba eluajal krooni alt üles tunnustada, kuna nende kontroll piirdus algul peamiselt Ile-de-France'i piirkonnaga.
Capetidest kuni Philippe Augusteni ja territoriaalse laienemiseni
Alles hiljem, eriti Philippe Auguste (regeeris 1180–1223) ajal, hakati kuninga ametlikus kommunikatsioonis kasutama nimetust Prantsusmaa kuningriik ning kuningavõim võttis järjest enam iseloomu, mis ulatus üle kogu kuningriigi territooriumi. Keskaegse Prantsusmaa territoorium kujunes järk-järgult feodaalsete suhete, vasallisu ja suzeraanitsemise teel: pärast Karolingide impeeriumi lagunemist 843. aastal sai Lääne-Prantsusmaa kuningas (fr. roi de France) vastavaks suzeraaniks paljudele paiksetele feudavaldustele.
Administratsiooni ja õiguskorra tugevnemine
Feodaalvalduste järkjärguline integreerimine kuninglikku võimu eeldas tugevaima kuningliku administratsiooni loomist. 13. sajandi keskel jäi oluline osa valitsejast rollist Saint-Louis (Louis IX) — tema ülesanne oli õiguskorra ja kuningliku õiguse tugevdamine. Samal perioodil hakkas tähtsust koguma parlament ehk Pariisi parlament, mis kujunes kuninga kõrgeimaks kohtuks ja õigusliku konsensuse kohaks. Sada-aastane sõda (1337–1453) andis võimaluse kuningavõimule: Karl VII all loodi püsiv armee ja hakati kehtestama alalisi makse (nt taille), mis tugevdasid keskvalitsuse võimekust.
Absolutismi kujunemine: Richelieu ja Louis XIV
17. sajandil juhtisid Prantsuse kuningriigi kesksema võimu ülesehitust riigimehed nagu kardinal Richelieu (Louis XIII ajal), kes nõrgestas aadli poliitilist autonoomiat (sh hugenottide sõjalised ja poliitilised privileegid) ning tugevdas kuninga haldusaparaati. Louis XIV (regeeris 1643–1715) viis selle läbimurde lõpule: Versailles’ liigutus, intendandid provintsides ja aulastrateegia muutis kuningavõimu väga keskseks ja isiklikuks ning andis Prantsuse monarhiale tugeva absoluutse iseloomu.
Vastuvõtu, kriisid ja valgustusajaloo mõju
Kuigi kuningad püüdsid võimu koondada, oli see protsess alati vastuoluline: rahutused, sisevõitlused ja vahel ka kuningate ametiaegade nõrkus tekitasid ajuti tagasiastumisi. 18. sajandi valgustusfilosoofia (Montesquieu, Voltaire, Rousseau jt) ja sellega seotud ideed — võimude lahusus, seaduse valitsemine, indiviidi õigused ning kriitika absoluutvõimu suhtes — vähendasid avalikku toetust vanamoodsaisele absoluutsele monarhiale ning lõid ideoloogilise tausta revolutsioonilistele muutustele.
Revolutsioon, konstitutsioon ja monarhia lõpp
1789. aasta Prantsuse revolutsioon raputas aluseid: aastatel 1789–1791 kaotati paljusid feodaalseid privileege ning 1791. aastal võeti vastu esimene konstitutsioon, mis püüdis rajada konstitutsioonilist monarhiat. See süsteem oli aga lühiajaline: 1792. aastal kuulutati vabariik ja 1793. aastal hukati kuningas Louis XVI. See tähistas absolutistliku monarhia lõppu oma traditsioonilises vormis.
Pärast Napoleoni kukutamist taastati Bourbonide monarhia 1814. aastal (Louis XVIII) ja see kestis järjepidevalt (paariliselt katkestustega, nt 1815 „Hundred Days“ ajal) kuni 1830. aasta revolutsioonini, mil troonilt kukutati Charles X ja asendus Louis-Philippe'i Juuli monarhia (1830–1848) valitsusega — viimane oli põhikonstitutsiooniline kuningriik, mis langes 1848. aasta revolutsiooni järel, mil Prantsusmaal taas kuulutati vabariik.
Pärand ja tähtsus
Prantsusmaa kuningriigi ajalugu on keeruline, see hõlmab üleminekut lahtisest feodaalsusest kuni tugevalt keskse absoluutse riigini ja lõpuks modernse rahvusriigi ning kodanliku vabariigini. Kuningriigi pärand peegeldub tänapäeva Prantsuse riigikorra, õigussüsteemi, administratiivse jagunemise (nt departemangud) ja kultuuriliste institutsioonide kujunemises. Samuti andis see ajastu tähtsaid mõtteid võimust, õiglusest ja kodanikuvabadustest, mis mõjutasid laiemalt Euroopa poliitilist arengut.
Küsimused ja vastused
K: Millised on kolm peamist sündmust, millest sai alguse Prantsusmaa kuningriik?
V: Kolm peamist sündmust, mis panid aluse Prantsusmaa kuningriigile, olid Klovis I tulek 481. aastal, Verduni leping ja Hugues Capet' valimine 987. aastal.
K: Kuidas sõlmis Klovis I liidu Frangi kuningriikide ja katoliku kiriku vahel?
V: Klobos I sõlmis liidu Frangi kuningriikide ja katoliku kiriku vahel, kroonides Reimsis kuningad, mis tegi nad jumaliku õiguse alusel monarhideks.
K: Milline oli Louis IX peamine tähtsus tema kui õigemehe rollis?
V: Louis IX pidas väga tähtsaks oma rolli justiitsministrina, mis hõlmas õigusemõistmist kogu kuningriigis.
K: Kuidas Richelieu ja Louis XIV tugevdasid kuninglikku võimu provintsides?
V: Richelieu ja Louis XIV tugevdasid kuninglikku võimu provintsides, viies kohalikud aadlike kubernerid oma halduse alla ja delegeerides neile kuninga poolt määratud haldureid.
K: Milliseid väärtusi levitati valgustusfilosoofia ajal?
V: Valgustusfilosoofia ajal levitati selliseid väärtusi nagu mõistusel põhinev valitsus, võimude lahusus, individuaalsed vabadused.
K: Kuidas viis Prantsuse revolutsioon Prantsuse konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseni?
V: Prantsuse revolutsioon viis Prantsuse konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseni tänu valgustusfilosoofia väärtuste levitamisele, nagu mõistusel põhinev valitsus, võimude lahusus, individuaalsed vabadused.
K: Miks on erinevad valemid 1792. aastal, 1830. aastal ja 1848. aastal ebaõnnestunud?
V: Erinevad valemid ebaõnnestusid 1792., 1830. ja 1848. aastal, sest kuningliku võimu absoluutse kasutamise üle tekkisid vaidlused, mis lõppesid Prantsuse monarhia lõppemisega.
Otsige