Prantsusmaa kuningriik
Prantsusmaa kuningriik (royaume de France) on nimetus, mida anti Prantsusmaa erinevatele poliitilistele üksustele keskajal ja uusajal. Ajaloolaste arvates seostatakse esimese "Prantsusmaa kuningriigi" tekkimise kuupäeva ühega neist kolmest olulisest sündmusest: Klovise tulek 481. aastal, Verduni leping ja Hugues Capet' valimine 987. aastal. Kuningriik kestis kuni 1792. aastani ja taastati lühiajaliselt 1814-1848. aastani.
Frangide kuningas Klovis oli oma ristimisel sõlminud Frangi kuningriikide liidu katoliku kirikuga. See liit jäädvustati Prantsusmaa kuningriigis kuningate pühitsemisega Reimsis, mis tegi neist jumaliku õigusega monarhid. Esimesed Capetid on huvitatud oma vanima poja kroonimisest juba eluajal, sest nende võim piirdub tegelikult Ile de France'ile. Alles Philippe Auguste kasutab nende ametlikes aktides nimetust Prantsusmaa kuningriik ja nad suudavad teha tegeliku võimuakti kogu kuningriigis. Viimase territoorium koosneb feodaalõigustest, mille suzerääniks on Lääne-Prantsusmaa kuningas alates Karolingide impeeriumi jagunemisest 843. aastal.
Feodaalvalduste järkjärguline integreerimine kuninglikusse valdusse eeldab kuningliku administratsiooni loomist. Saint-Louis peab oma rolli õigussüsteemi tähtsaimaks ja seatakse sisse parlament, ülemkohtu, mis on kõrgem kohus. Sada aastat kestnud pikk sõda annab võimaluse luua Karl VII alluvuses armee ja alalised maksud. Louis XIII minister Richelieu ja Louis XIV tugevdavad kuninglikku võimu provintsides, viies aadli kohalikud kubernerid oma halduse alla ja delegeerides neile kuninga poolt määratud haldureid.
Kuningliku võimu üha absoluutsema ja absoluutsema võimu teostamise tendentsi võis vaidlustada rahutuste, kodusõdade ja väiksemate kuningate valitsemisaegade ajal. Vaidlus omandab teravama iseloomu valgustusfilosoofia ja sellega kaasnevate väärtuste - mõistuse valitsemine, võimude lahusus, individuaalsed vabadused ... - leviku ajal. Prantsuse revolutsioon viis Prantsuse konstitutsioonilise monarhia konstitutsioonilise]] kehtestamiseni. Kuid erinevad vormeli kogenud ebaõnnestuvad üksteise järel 1792, 1830 ja 1848, mis toob Prantsusmaale kuningavõimu lõpu.
Küsimused ja vastused
K: Millised on kolm peamist sündmust, millest sai alguse Prantsusmaa kuningriik?
V: Kolm peamist sündmust, mis panid aluse Prantsusmaa kuningriigile, olid Klovis I tulek 481. aastal, Verduni leping ja Hugues Capet' valimine 987. aastal.
K: Kuidas sõlmis Klovis I liidu Frangi kuningriikide ja katoliku kiriku vahel?
V: Klobos I sõlmis liidu Frangi kuningriikide ja katoliku kiriku vahel, kroonides Reimsis kuningad, mis tegi nad jumaliku õiguse alusel monarhideks.
K: Milline oli Louis IX peamine tähtsus tema kui õigemehe rollis?
V: Louis IX pidas väga tähtsaks oma rolli justiitsministrina, mis hõlmas õigusemõistmist kogu kuningriigis.
K: Kuidas Richelieu ja Louis XIV tugevdasid kuninglikku võimu provintsides?
V: Richelieu ja Louis XIV tugevdasid kuninglikku võimu provintsides, viies kohalikud aadlike kubernerid oma halduse alla ja delegeerides neile kuninga poolt määratud haldureid.
K: Milliseid väärtusi levitati valgustusfilosoofia ajal?
V: Valgustusfilosoofia ajal levitati selliseid väärtusi nagu mõistusel põhinev valitsus, võimude lahusus, individuaalsed vabadused.
K: Kuidas viis Prantsuse revolutsioon Prantsuse konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseni?
V: Prantsuse revolutsioon viis Prantsuse konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseni tänu valgustusfilosoofia väärtuste levitamisele, nagu mõistusel põhinev valitsus, võimude lahusus, individuaalsed vabadused.
K: Miks on erinevad valemid 1792. aastal, 1830. aastal ja 1848. aastal ebaõnnestunud?
V: Erinevad valemid ebaõnnestusid 1792., 1830. ja 1848. aastal, sest kuningliku võimu absoluutse kasutamise üle tekkisid vaidlused, mis lõppesid Prantsuse monarhia lõppemisega.
