Kasaarid

Nimi

Khazar või Xazar võib pärineda *Qasarist. Turgi juur qaz- tähendab "hulkuda, rändama" (kasutatakse keeles Qazaqsa või kasahhi). See on sarnane üldtürgi kez-iga.

Teised ütlevad, et see tuleneb qas-ist ("türanniseerima, rõhuma, terroriseerima"), sest see on sarnane uiguuri nimega Qasar.

Teised arvavad, et see on isiku või hõimu nimi. Näiteks hiina nimi Kesa "khaažarite" jaoks võib olla üks Uyğur Toquz Oğuz (gokturklaste) hõimunimedest, nimelt Gésà. Teised aga ütlevad, et Kesa ei olnud hõimunimi, vaid Toquz Oğuz 思结 Sijie hõimu pealiku nimi. Ka keskhiina keeles on nimi "kasaarid" alati enne sõna Tūjué (Tūjué Kěsà bù: 突厥可薩部; Tūjué Hésà: 突厥曷薩).

Kasari keel on välja surnud. Kuid tänapäeva turgi keeled nimetavad Kaspia merd endiselt "kasaaride mereks".

Keel

Kasari keele kohta ei ole teadaolevalt teateid säilinud. Riik oli polüglott (rääkis mitut keelt) ja polüetniline. Valitsev eliit kõneles tõenäoliselt šaasitürgi keele idamurret. Lihtrahvas võis rääkida liiri türgi keelt, näiteks oğuri, bulgaari, tšuvaši ja hunni keelt. Pärsia ajaloolane al-Iṣṭakhrī ütles, et kasaaride keel erines kõigist teistest teadaolevatest keeltest.

Pärast seda, kui khaazaridest said juudid, võisid nad kirjutada heebrea tähestikus. Kuigi nad rääkisid türgi keelt, võisid nad rääkida ka heebrea keelt.

Ajalugu

Kust nad on pärit?

Tundub, et nad tulid Mongooliast või Põhja-Hiinast pärast Xiōngnú (hunnide) lüüasaamist Hiina Han-dünastia poolt (Han-Xiongnu sõda). Hõimud olid tõenäoliselt iraani, protomongoolia, uurali ja paleosiberi rahvast.

Turgi hõimud võisid vallutada Lääne-Euraasia stepi juba 463. aastal.

Aastal 552 vallutasid nad Rourani kaganaadi ja liikusid lääne poole, võttes Sogdiast kaasa veel inimesi.

Valitseja perekond võis pärineda läänetürgi hõimude Āshǐnà (阿史那) klannist. Hiina ja araabia kirjed on peaaegu identsed, mis näitab tugevat toetust sellele teooriale. Juhiks võis olla Yǐpíshèkuì (乙毗射匱). Ta suri umbes 651. aasta paiku. Liikudes lääne poole, jõudsid kasaarid Akatziroi, ühe Attila armee vastu võitleva Bütsantsi tähtsa sõbra juurde.

Kuidas see algas?

Khazaria algas pärast 630. aastat. See pärines Göktürk Qağanaadist, pärast seda, kui Tang-Hiina oli selle 630-650. aastal purustanud.

Göktürki väed vallutasid Volga 549. aastaks. Āshǐnà klann, mille hõimunimi oli "Türk" (tugev), saabus 552. aastal. Nad kukutasid rüürlased ja lõid Göktürkide khaaniriigi (Göktürk Qağanate).

Hiina Tangi dünastia võitis türgi Qağanaadi ja rajas Anxi protektoraadi (Tangi dünastia Sise-Aasias). Khaganaat jagunes paljudeks hõimudeks. Mõned hõimud läksid läände Aasovi mere piirkonda. Ashina ja khaazarid läksid edasi läände.

657. aastal valitses kindral Sū Dìngfāng (蘇定方) türklaste ja Kesk-Aasia üle. Nad kehtestasid Hiina ülemvõimu nende türgi hõimude idaosas. Aastal 659 võitsid hiinlased ülejäänud hõimud. Khazarid ei julgenud tagasi pöörduda.

Selle asemel võitsid kasaarid bulgaare kaugemal läänes.

Ja nii sündis khaazaride Qaganaat, mis tekkis idas asuvate Tangi armeede poolt hävitatud nomaadide impeeriumi varemetest. Sellest sai Gokturkide läänepoolseim järeltulija riik.

Haazarid vallutasid Volga alumise osa ning Doonau ja Dnepri vahelise ala. Aastal 670 vallutasid nad ka Onogur-Bulgaari liidu ja tegid onogur-bulgaari keele oma impeeriumi ametlikuks keeleks (lingua franca).

Impeeriumi on mõnikord nimetatud "stepi Atlantiseks" (stepnaja Atlantida, Степная Атлантида).

Ajaloolased nimetavad seda perioodi sageli Pax Khazarica'ks. Riigist sai rahvusvaheline kaubanduskeskus.

Ibn al-Balḫî kirjutas Fârsnâmas (umbes 1100), et Sasani šahh (valitseja) Ḫusraw 1, Anûsîrvân, ütles, et on kolm kuningat, kellel on sama palju võimu kui tal: Hiina kuningas, Bütsantsi kuningas ja kasaaride kuningas.