Prantsuse 1791. aasta põhiseaduse}}
Prantsusmaa 1791. aasta põhiseaduse näol oli tegemist Prantsusmaa teise kirjaliku põhiseadusega. Prantsuse uus valitsus hakkas seda kasutama pärast Prantsuse revolutsiooni. Selle sissejuhatuseks oli Inimeste ja kodanike õigustedeklaratsioon.
Selle põhiseaduse kohaselt pidi Prantsusmaal olema põhiseaduslik monarhia. Suurim erimeelsus oli selles, kui palju võimu peaks Prantsusmaa kuningal sellises süsteemis olema. Pärast väga pikki läbirääkimisi toodi esimene põhiseadus välja 1791. aasta septembris.
Sellega loodi põhiseaduslik monarhia. Kuid kuningas põgenes ikkagi, sest ta kartis jakobiinlasi, kellele kuningad ei meeldinud.
Võimude lahususe idee oli põhiseaduse aluseks: Rahvuskonvent oli seadusandlik organ, kuningas ja ministrid moodustasid täidesaatva võimu ning kohtuvõim oli kahest teisest sõltumatu. Prantsuse revolutsioon jätkus siiski ka pärast selle dokumendi allkirjastamist.
Põhiseadusega püüti luua liberaalne kodanlik konstitutsiooniline monarhia, kuid see ei õnnestunud. 10. augustil 1792 lõppes Prantsusmaa monarhia.
Prantsuse 1791. aasta põhiseaduse
Küsimused ja vastused
K: Milline oli 1791. aasta Prantsuse põhiseadusega?
V: 1791. aasta Prantsuse põhiseaduse näol oli tegemist Prantsusmaa teise kirjaliku põhiseadusega. See võeti vastu 1791. aasta septembris ja sellega loodi konstitutsiooniline monarhia.
K: Mida sisaldas selle põhiseaduse sissejuhatus?
V: Selle põhiseaduse sissejuhatus sisaldas Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsiooni.
K: Mis põhjustas erimeelsusi nende vahel, kes soovisid konstitutsioonilist monarhiat?
V: Suurim erimeelsus oli selles, kui palju võimu peaks sellises süsteemis olema Prantsusmaa kuningal.
K: Miks põgenes kuningas pärast selle allkirjastamist?
V: Kuningas põgenes, sest ta kartis jakobiinlasi, kellele kuningad ei meeldinud.
K: Kuidas püüti selle dokumendiga luua liberaalset kodanlikku konstitutsioonilist monarhiat?
V: Selle dokumendiga püüti luua liberaalset kodanlikku konstitutsioonilist monarhiat, kehtestades võimude lahususe, kusjuures Rahvuskonvent oli seadusandlik organ, kuningas ja ministrid moodustasid täidesaatva võimu ning kohtuvõim oli teistest kahest harust sõltumatu.
K: Kas see toimis nii, nagu oli kavandatud?
V: Ei, see ei toiminud nii, nagu oli kavandatud, ja 10. augustil 1792 lõppes monarhia.
