Hermann Göring
Hermann Wilhelm Göring (12. jaanuar 1893 Rosenheim, Ülem-Baieri, Baieri, Saksamaa - 15. oktoober 1946 Nürnberg, Keskfrangimaa, Baieri, Saksamaa) oli Saksa poliitik ja Saksamaa sõjaväejuht. Hitleri järel teise ülemjuhatajana oli ta üks võimsamaid natsipartei (NSDAP) juhte. Aastatel 1932-1945 oli ta Adolf Hitleri alluvuses Saksa Reichstagi president ja ühtlasi kolmanda Reichi minister. Teises maailmasõjas oli ta Saksamaa õhujõudude ülemjuhataja. Göring oli vastutav koonduslaagrite ja natside ametliku salapolitsei Gestapo loomise eest, mille ta andis üle SS-i juhile Heinrich Himmlerile. Aastal 1941 andis ta Reinhard Heydrichile käsu korraldada lõpplahendus miljonite juutide tapmiseks.
Göring oli üks 25 inimesest, keda Nürnbergiprotsessil süüdistati. Kohus otsustas, et ta on süüdi. Kohtuotsuses 1. oktoobril 1946 öeldi, et ta tuleb üles riputada, kuid ta tappis end, neelates paar tundi enne hukkamist alla tsüaniiditableti.
Varajane elu
Hermann Göring, Ernst Heinrich Göringi ja Franziska Göringi (sündinud Tiefenbrunnis) poeg, sündis Rosenheimis, Baierimaal. Göringi isa oli kohtunik. Saksamaa kantsler Otto von Bismarck tegi Ernst Göringist 1885. aastal esimese Reichskommissari (kindralkuberner) Lõuna-Lääne-Aafrikas (tänapäeval Namiibia).
Hermann Göringil oli kaks venda, Albert Göring ja Karl Ernst Göring, ning kaks õde, Olga Therese Sophie Göring ja Paula Elisabeth Rosa Göring.
Oma esimesed kolm eluaastat veetis ta ema sõbra juures, sest Göringi isa viibis Namiibias. Alates 1901. aastast elas ta oma ristivanema Hermann von Epensteini mõisas. Hermanni emal oli von Epensteiniga afäär (romantiline suhe kellegi muuga kui oma abikaasaga). Ta käis Fürthi ja Ansbachi gümnaasiumides. Mängudes, mida ta lapsena mängis, oli juttu alati sõjast.
1905. aastal läks ta Karlsruhe sõjakooli. Abituri ja ohvitserieksami sai ta 1912. aastal. Seejärel läks ta Baieri Prinz Wilhelmi rügementi (112. jalaväerügement) Mulhouse'isse.
Hermann Göring 1907. aastal
Esimene maailmasõda
Esimese maailmasõja alguse ajal oli Göringil leitnandi auaste. Ta teenis jalaväes. Aastal 1915 pidi ta reuma tõttu haiglasse minema. Tema sõber Bruno Loerzer meelitas ta õhujõudude teenistusse. Prantsusmaal lendas ta vaatlejana, kes otsis sihtmärke ja vaenlase lennukeid. Selle eest pälvis ta 1915. aastal Raudristi I klassi. 1916. aastal koolitati ta välja lennukit lendama. 14. märtsil 1916 tulistas ta oma esimese pommitaja alla. 1917. aastal sai temast 27. lennugrupi ülem. Aastal 1918, pärast oma 19. lennuki allatulistamist, sai ta Pour le Mérite'i (ka "Sinine Max"). See oli Saksamaa õhujõudude kõrgeim autasu. Pärast Manfred von Richthofeni surma sai temast lennugrupi "Punane parun" juht.
Weimari Vabariik
Aastatel 1919-1921 töötas Göring Skandinaavias kunstlendurina. Novembris 1922 kohtus ta Adolf Hitleriga ja astus Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööliste Partei (NSDAP) liikmeks. Göring abiellus 3. veebruaril 1923 Stockholmis Cariniga. 1923. aastal juhtis ta SA-d (Oberste SA-Führer), osales õllesaaliputšis ja sai haavata. Pärast seda läks ta Austriasse. Valu tõttu süstis arst talle morfiini, kuid ta muutus sellest sõltuvaks. Aastatel 1925-1926 läbis ta kaks korda ravi Rootsis Långbro vaimuhaiglas. [] 1927. aastal tuli ta tagasi Saksamaale. Aastal 1928 sai temast Weimari Vabariigi Reichstagi liige. Ta oli Reichstagi liige kuni Teise maailmasõja lõpuni. 1932. aastal sai NSDAP-ist Reichstagi võimsaim partei. Göringist sai seejärel Reichstagi president.
Göring Kolmanda Reichi ajal
Kui Hitlerist sai 1933. aastal Weimari Saksamaa kantsler, tegi ta Göringist kindla vastutusalata keisririigi ministri. See tähendab, et ta ei olnud ministeeriumi juht. Aprillis 1933 sai ta Preisimaa ministri presidendiks. Seejärel, 30. augustil 1933, nimetas Paul von Hindenburg ta kindraliks. Aastatel 1934-1935 sai temast mitme ameti minister. Tema naine oli 1931. aastal surnud ja 1935. aastal abiellus ta Berliinis Emmy Sonnemanniga. [] 1936. aastal saatis ta Saksa Kondorileegioni Hispaaniasse Francisco Franco abistamiseks. Pärast Kristallööd 1938. aastal oli ta vastutav juudi ärimeeste eemaldamise eest Saksamaa majandussüsteemist. Teise maailmasõja ajal oli tema suurimaks kaotuseks õhulahingu kaotamine Suurbritannia vastu. Hitler nimetas Göringi oma järeltulijaks, kui ta 1939. aastal sureb.
1940. aastal nimetas natside juht Adolf Hitler ta Reichsmarschaliks (keisririigi marssal). 1941. aastal andis Göring Heydrichile käsu koostada holokausti plaan. 1942. aastal andis ta Fritz Sauckelile käsu kasutada Venemaa elanikkonda tööstustöödeks. 1943. aastal pidas Göring oma 50. sünnipäevaks kallist sünnipäevapidu. 20. aprillil 1945 lahkus ta Hitleri sünnipäevapeolt ja läks Berchtesgadeni. Ta ütles Hitlerile, et tal on Lõuna-Saksamaal tähtsaid asju teha. Berchtesgadenist saatis Göring telegrammi Hitlerile Berliini. Telegrammis küsis Göring riigiasjade ülevõtmise kohta. Sõja lõpu poole, pärast telegrammi saatmist, hakkas ta liitlastega rääkima. Selle tõttu tahtis Hitler Göringi vangi panna. Göring läks siis ameeriklaste juurde.
29. aprillil 1945 kõrvaldas Hitler Göringi kõikidest ametitest, võttis temalt parteiliikme staatuse ja andis korralduse tema arreteerimiseks. Ta pani selle kirja oma testamendis.
Hermann Göring (vasakul) ja Adolf Hitler (paremal) 1939. aastal
Pärast sõda
Göring alistus Baieris 9. mail 1945. aastal. Nürnbergi protsess algas 20. novembril 1945. 18. märtsil 1946 kuulasid liitlased Göringi üle. Pärast seda vangistati ta Nürnbergis. Ta oli suuruselt kolmas kõrgeim natsistlik ametnik, kelle üle Nürnbergi protsessil kohut mõisteti. Göringist kõrgemat auastet omasid vaid Reichspresident (endine suuradmiral) Karl Dönitz ja endine asejuhataja Rudolf Hess. Kohtunikud otsustasid, et ta on süüdi. Selle tõttu jõudis kohus 1. oktoobril 1946 otsusele, et ta tuleb üles riputada. Päev enne hukkamist sooritas ta enesetapu, võttes tsüaniiditableti. Ei ole teada, kuidas Göring tsüaniidi sai või kui kaua ta seda peitis, kuid väidetakse, et seda andis talle üks ameerika sõdur, kes oli armunud ühte saksa naisesse, kes oli temaga ühenduses. Ei ole teada, kas see vastab tõele.
Hermann Göringi kinnipidamisaruanne ja vangistusfoto
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hermann Wilhelm Gِring?
V: Hermann Wilhelm Gِring oli Saksa poliitik ja Saksamaa sõjaväejuht, kes oli Adolf Hitleri järel teine ülemjuhataja.
K: Milliseid ametikohti ta täitis natside parteis?
V: Ta oli natside partei (NSDAP) üks võimsamaid juhte ja täitis selliseid ametikohti nagu Saksa Reichstagi president, kolmanda riigi minister ja Saksamaa õhujõudude ülemjuhataja.
K: Milliseid organisatsioone lõi Gِring oma võimuloleku ajal?
V: Gِring on vastutav koonduslaagrite ja Gestapo, mis oli salapolitseiorganisatsioon, loomise eest.
K: Kes võttis need organisatsioonid pärast Gِringi kontrolli alla?
V: Pärast Gِringi võttis kontrolli nende organisatsioonide üle üle SS-i ülem Heinrich Himmler.
K: Millise korralduse andis ta Reinhard Heydrichile 1941. aastal?
V: 1941. aastal andis ta Reinhard Heydrichile korralduse korraldada see, mis sai tuntuks kui "lõplik lahendus", mis hõlmas miljonite juutide ja poolakate tapmist.
K: Kuidas mõisteti Hermann Wilhelm Gِring Nürnbergi protsessil süüdi?
V: Nürnbergi protsessil tunnistati ta 1. oktoobril 1946 kohtuotsusega süüdi.
K: Kuidas Hermann Wilhelm Gِring suri?
V: Mõned tunnid enne tema hukkamist tappis ta end, neelates alla tsüaniiditableti.
