Manfred von Richthofen — "Punane parun": I maailmasõja lenduri elulugu

Manfred von Richthofen — "Punane parun": I maailmasõja kuulsaim hävituslendur, 80 õhuvõitu, punane Fokker ja traagiline surm 1918 — tema lugu ja pärand.

Manfred Albrecht Freiherr von Richthofen (2. mai 1892 – 21. aprill 1918) oli Saksa hävituslennukipiloot I maailmasõjas, kellele on ametlikult omistatud 80 õhuvõitlust. Tema hüüdnimi oli "Punane parun". Ta on üks kuulsamaid lendureid sõjaajaloos ja teda on kujutatud paljudes raamatutes, filmides, lauludes ning muudes meediakanalites. Richthofen sai oma tegevuse eest mitmeid kõrgeid autasusid, sealhulgas tuntumaid ajastu teenetemärke, ning tema maine mõjutas tugevalt nii sõjajälgimist kui ka võitluslendurite imagot.

Varane elu ja lennuteenistus

Richthofen sündis Saksamaal Breslau's. Sõja puhkemise järel astus ta augustis 1914 ratsaväkke ja osales maaväeoperatsioonides, kuid 1915. aasta kevadel kandideeris ta üle lennuteenistusse. Mai 1915 liitus ta lennuväega vaatlejana — see võimaldas kiiremini väljaõppesse ja lahingutesse jõuda — ning oktoobris alustas ta piloodikoolitust. Ta asus lahingusse 1916. aastal ja tegi oma esimesed õhuvõidud varajases sõjaetapis; järgneva aasta jooksul kogunesid temale järjestised võidud ja kuulsus.

Saavutused ja juhtimine

Richthofen oli tuntud oma taktikalise mõtlemise, range distsipliini ja oskusliku juhtimise poolest. 1917. aastal juhtis ta lennuüksust, mida inglise keeles hakati kutsuma Flying Circus ja eesti keeles sageli „lendav tsirkus“ — see nimi viitas üksuse erilise värvilahenduse ning kiirele liikumisele rindepiirkondade vahel. Oma tuntud tavana värvis ta oma lennuki punaseks, et meeskonnakaaslased ja vaenlane teda ära tuntaks ning et tema kohalolek inspireeriks oma rügemendi mehi.

Taktikaliselt rõhutas Richthofen kõrgpositsiooni kasutamist, distsiplineeritud meeskonnatööd ja lühikesi, lõhkuvaid rünnakuid, et minimeerida oma pilootide riske. Tema juhtimisel moodustus palju kogenud hävituspilootide gruppi ja tema õppetunnid mõjutasid hilisemaid õhustrateegiaid. Richthofenile omistatud 80 kinnitatud õhuvõitu tõstis teda 1917. aastal Saksa juhtivaks ässaks ning ta sai selle eest laia tuntuse ja kõrged autasud.

Surm ja vaidlused tema hukkumise üle

21. aprillil 1918 sai Richthofen Somme'i oru kohal Amiens'i lähedal Prantsusmaal Prantsusmaal surmavalt haavata. Ta oli 25-aastane. Sõjasündmuste käigus jälitas ta vaenlase lennukit madalal lennates, kui kuul läbis tema rinna. Richthofen tegi seejärel kontrollitud maandumise Bray–Corbie maantee lähedal asuvale künkale, umbes Vaux-sur-Somme'ist põhja pool. Tema Fokker Dr.I ei saanud maandumisel märgatavalt kahjustada. Üks tunnistaja, laskur George Ridgway, väitis, et Richthofen oli veel elus, kui Austraalia sõdurid lennukini jõudsid, kuid hukkus peagi. Teine pealtnägija, seersant Ted Smout, kirjeldas, et Richthofeni viimane sõna vahetult enne surma oli „kaputt“ („valmis“).

Algupäraselt anti Richthofeni hukkumine ametlikult Kanada hävituslendurile Arthur Roy Brownile, kuid tema surma ümber on pikka aega kestnud vaidlusi. Tänased ajaloolased ja ballistikaanalüüsid kaldavad üldiselt arvama, et tabav kuul lasti tõenäoliselt maapinnalt — kas Briti, Austraalia või Uus-Meremaa sõdurite positsioonist — ja et maaväe tule tagajärjel tekkinud haav oli fataalne. Vaidlus põhineb osaliselt lahinguväljalt kogutud tunnistustel, haava trajektoori analüüsil ning silmnägemiste ühisjoontel.

Vastaseid üllatas Richthofeni hukkumine: vaenlane mattis tema keha täielike sõjaväeliste autasudega ja pealtnägijad kirjeldasid, et ta sai austuse, mida andsid sageli ka vastaspoole sõdurid erakordse vastase kaotuse puhul. Tema surm tekitas Saksa ühiskonnas ja sõjaväeringkondades suurt muret ja sai hiljem osaks nii mütoloogilisest kui ka propagandistlikust pärandist.

Pärand ja tähendus

Richthofenist kujunes esimese maailmasõja üks sümboolsemaid figuure: teda on nähtud nii romantilise ratsionaliseeritud „ängeliku ässana“ kui ka modernse õhuhärra näitena. Tema kuulsus aitas kujundada avalikku ettekujutust hävituslendurist kui erilise oskuse, julguse ja isikliku aura kandjast. Samas on ajaloolased toonitanud, et kuigi Richthofen oli erakordselt osav ja tulemuslik juht, ei tohi tema tegevust üheselt idealiseerida — tema lugu peegeldab nii sõjapidamise tehnilist arengut kui ka sõja inimsuusena tekkivaid müüte.

Richthofeni elu ja surm on inspireerinud hulga uurimusi, elulugusid, filme ja muusikalisi teoseid. Tema lennukite koopiad ja muuseumiesemed on eksponeeritud mitmel pool ning tema nimi jääb püsima õhuväe ajalukku kui üks tuntumaid esimeses maailmasõjas tegutsenud ässasid. Tema pärand on mitmetahuline: see hõlmab nii akadeemilist huvi, kultuurset kujutamist kui ka arutelusid sõja romantiseerimise ja reaalse vägivalla tõsiasjade üle.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Manfred Albrecht Freiherr von Richthofen?

K: Mis oli tema hüüdnimi?

K: Mitu õhuvõitlust võitis ta?

K: Miks ta on kuulus?

K: Kas ta sai oma saavutuste eest mingeid autasusid või auhindu?

Otsing