Manuela Saenz (1797–1856): Ecuadori vabadusvõitleja ja Simón Bolívari kaaslane

Manuela Saenz (1797–1856) — Ecuadori vabadusvõitleja ja Simón Bolívari kaaslane; kangelaslik elu, armastus ja märkimisväärne panus Lõuna-Ameerika iseseisvusse.

Autor: Leandro Alegsa

16-10-2025

Manuela Saenz sündis 1797. aastal Quitos, Ecuadoris, siis veel Hispaania koloniaalvalitsuse ajal. Teda tunti hellitavalt hüüdnimega Manuelita. Noore naise elus oli tähtis pöördepunkt, kui ta jättis oma abikaasa 1822. aastal ja hakkas aktiivselt osalema Lõuna-Ameerika iseseisvusliikumistes. Taestusena ja kaaslasena on talle enim seotud nimi Simón Bolívariga: Manuela Saenz oli tema lähedane liitlane ja armastatu, kelle roll iseseisvustegevustes oli mitmekülgne.Simon Bolivariga

Saenz ei olnud ainult kaasaelaja — ta toetas vabatahtlikult sõjaväelist tegevust, tegutses spioonina, organiseeris logistikat, hoolitses haavatute eest ning mõjutas poliitilisi otsuseid ja liitlasi. Ta osales Quito ja teiste linnade iseseisvusliikumistes ning aitas levitada infot ja sidemeid eri piirkondade vabadusvõitlejate vahel. Üks tema kuulsamaid tegusid oli Bolívari elu päästmine Bogotá's 1828. aasta salaplaanitud mõrvaähvarduse ajal (nn "septembrina"), mille eest teda hakati kohati nimetama ka "Liberaatori päästjaks".

Pärast Bolívari surma muutus Manuela Saenzi elu keeruliseks: poliitilised vastased sundisid teda pagendusse ning ta asus elama Peruus. Seal elas ta vaesuses ja kaugel endise elu keskelt. Manuela Saenz suri Paitas aastal 1856 difteeriaepideemiasse ning tema keha pandi algselt ühishauasse, mis peegeldas tema rasket saatust paguluses.

Hoolimata rahalistest ja poliitilistest raskustest sai Manuela Saenzist aja jooksul Lõuna-Ameerika vabadusliikumise olulise naishärra sümbol. Tema säilmed on hiljem kantud läbi Peruu, Ecuadori ja Colombia rituaalsete tseremooniate käigus ning tema mälestust austatakse muuseumides, akadeemilistes töödes ja riiklikes mälestuspäevades. Tänapäeval vaadeldakse teda nii iseseisvusvõitlusel osaleva poliitilise aktivisti, spiooni, hooldaja ja juhtfiguurina ning ka varase naisvabaduse sümbolina.

Manuela Saenzi pärand on mitmetahuline: ta on saanud rühmituste ja riikide poolt tunnustuse kui iseseisvusvõitleja, tema elu ja teod on uurimuste ja kultuurilise mäluga tõstetud esile ning ta on inspireerinud nii ajaloolasi kui ka kunstnikke ja aktiviste, kes käsitlevad naiste rolli revolutsioonilises ajaloos.

Manuela Saenz ja Simon Bolivari suhe

Saenzit kutsuti "la libertadora del libertador", sest ta päästis Simon Bolivari elu kaks korda, Manuela Saenz järgnes Simon Bolivarile tema sõjakäikudel ja päästis tema elu, ta lasi tal aknast välja põgeneda. Manuela olevat öelnud: "Minge edasi, argpüksid, tapke mind! Tapke naine!", kui ta tegi aega, et Simon saaks põgeneda.

1822. aasta mais liitus Manuela Simon Bolivariga ja tema sõduritega lahinguväljal. Manuela Saenz ühines Simon Bolivariga Lõuna-Ameerika vabastamiseks. Manuela on tuntud kui Simon Bolivari armuke.

Bolivaril oli palavik ja ainult Saenz oli Bolivarile ette lugenud, kui ta oli palavikuga haige, Simon Bolivar suri. Saenz üritas end pärast Bolivari surma maduiga tappa, Saenz arvas, et ükskõik, kas Simon Bolivar sureb, tema mõju ei kao kunagi, sest ta andis nii paljudele inimestele vabaduse. Pärast Simoni surma sai temast kaupmees, Simon Bolivaril oli palju armukeid, kuid ainult Saenz oli see, kelle ta võttis endaga kaasa Ladina-Ameerika iseseisvussõdade kõige ohtlikumatele marsruutidele.

Manuela Saenz võitleb teiste riikide õiguste eest

Manuela läbis lapsepõlves ebavõrdsuse ning soovis iseseisvust ja muutust. Ta võitles 1820ndatel aastatel. Ta kandis meeste riideid ja ühe surnud hispaania sõduri vuntse. Manuela Saenz käitus Ayacucho,Ecuadori lahinguväljal nagu meditsiiniõde. Kui mässulised võitsid, teenis ta leitnandi auastme.

Ta töötas 1800. aastatel ohvitserina, sõjakangelasena ja spioonina, samuti tegutses ta meditsiiniõena ja võitleva spioonieksperdina, armeekindralina, armukese ja Lõuna-Ameerika kaitsjana. Kui ta oli 26-aastane, põgenes ta kloostrist ja hakkas 1822. aastal Peruus spiooniks. Pärast Simon Bolivari surma saadavad tema vaenlased Manuela Colombiast välja ja saadavad ta Peruusse. Ta jätkas oma poliitilist tegevust Peruus. Inimesed uskusid, et naised ei saa poliitikas osaleda, seega oli neil lihtsam olla salakaubavedajad ja spioonid. Kui ta püüdis saada inimeste tähelepanu, saatis ta kirju võimuesindajatele. Ta saadeti eksiili, sest teda süüdistati valitsuse kukutamise katsetes. Oma kirjades näitab ta, et naised tahtsid poliitikasse sekkuda.

Küsimused ja vastused

K: Millal ja kus sündis Manuela Saenz?

V: Manuela Saenz sündis Quito's, Ecuadoris.

K: Mis oli tema hüüdnimi?

V: Manuela Saenz'i hüüdnimi oli Manuelita.

K: Kellega tal oli suhe?

V: Tal oli suhe ühe sõjaväelasega.

K: Miks on Manuela Saenz tuntud kui sõjakangelane?

V: Manuela Saenz on tuntud kui sõjakangelane, sest ta aitas paljudel riikidel Hispaania võimu alt iseseisvuda.

K: Millal ja kus Manuela Saenz suri?

V: Manuela Saenz suri 1856. aastal Peruus Paitas.

Küsimus: Miks pandi Manuela Saenz'i surnukeha ühishauale?

V: Manuela Saenz'i surnukeha pandi ühishauale, sest ta suri difteeriaepideemiasse. See oli tema hind selle eest, et ta oli armunud ja töötas Simon Bolivariga.

K: Mida teevad valitsused kogu maailmas Manuela Saenz'i auks?

V: Valitsused kogu maailmas on Manuela Saenzi säilmed sümboliks kõrvaldanud ja korraldavad tseremooniaid tema ja tema abi austamiseks paljudele riikidele.