Margot Frank (1926–1945) — Anne Franki vanem õde: elulugu ja saatus

Margot Betti Frank (16. veebruar 1926 - märtsi algus 1945) oli Anne Franki vanem õde. Ta sündis Frankfurdis ja suri Bergen-Belseni koonduslaagris tüüfusesse. Margot pidas oma õe Anne kuulsa päeviku järgi samuti päevikut, kuid Margoti päeviku jälgi ei ole kunagi leitud. Vaikne ja viisakas Margot erines väga oma energilisest ja sõbralikust õest Annest. Ta oli saksa ärimehe Otto Franki (1889-1980) ja Edith Frank-Holländeri (1900-45) vanem tütar. Ta sai nime oma ema õe järgi. Anne päeviku järgi tahtis Margot saada ämmaemandaks Palestiinas.

13. märtsil 1933 toimusid Frankfurdis valimised, mille võitis Adolf Hitleri natside partei. Peaaegu kohe algasid antisemitismiaktid. Frankid kartsid, mis võib nendega juhtuda, kui nad Saksamaale jäävad. Seetõttu läksid Edith, Anne ja Margot hiljem samal aastal Aachenisse. Nad jäid sinna Edithi ema Rosa Holländeri juurde. Otto jäi Frankfurti, kuid pärast seda, kui ta sai pakkumise alustada ettevõtet Amsterdamis, kolis ta sinna, et alustada äri ja leida oma perele elamispind. Frankid kuulusid nende 300 000 juudi hulka, kes põgenesid Saksamaalt aastatel 1933-1939.

Anne tundis sageli armukadedust oma õe suhtes, keda ta pidas ilusaks, targaks ja kõigi lemmikuks, ning Margot'd ei mainitud tema päevikus sageli. Kui õed aga peidus olid, muutusid nad teineteise suhtes lähedasemaks. 12. jaanuaril 1944 kirjutas Anne: "Margot on palju toredam ... Ta ei ole tänapäeval enam kaugeltki nii kiuslik ja temast on saamas tõeline sõber. Ta ei pea mind enam väikeseks lapseks, kes ei loe."

Varajane elu ja perekond

Margot Frank sündis saksa-juudi perekonnas ja kasvas üles Frankfurtis. Tema vanemad olid isa Otto Frank ja ema Edith Frank-Holländer; perekonnas olid veel noorem õde Anne ning lähisugulased nagu Edithi ema Rosa Holländer. Margot oli noorena vaikse loomuga, õpihimuline ja korraarmastaja — omadused, mis eristasid teda Annest, kes oli avatum ja jutukam. Margot õppis ning oli perekonnas sageli eeskujuks, mistõttu Anne kirjeldas teda vahel kui kõigi lemmikut.

Põgenemine ja elu Amsterdamis

Pärast natside võimuletulekut suurenesid Saksamaal juutide vastu suunatud piirangud ja vägivallaaktid. Selle tõttu otsustas perekond astuda samme turvalisuse suunas: alguses läksid Edith ja tütred ajutiselt Edithi ema juurde Aachenisse, samal ajal kui Otto otsis võimalusi ja tööd välismaal. Otto kolis Amsterdamisse, et hakata seal äri üles ehitama ja leida perele eluruum. Lõpuks kolis kogu perekond Amsterdamisse, kus nad hakkasid uues keskkonnas elama ja Margot jätkas õpinguid.

Varjupaik (Peidupaik) ja vahistamine

Kui Saksamaal kehtestati järjest karmimad piirangud ja Hollandi olukord halvenes, liikus perekond 8. juulil 1942 oma salajasse varjupaika — hiliseks tuntud "Peidupaigaks". Margot elas koos ülejäänud perega seal ligi kaks aastat, kuni 4. augustil 1944 toimus varjupaiga väljaspoolt avastamine ja kõik peitjad konfiskeeriti. Pärast arreteerimist viidi Margot ja teised esmalt transitlaagritesse (sh Westerbork) ja seejärel läbi rasket transpordi- ja laagriteekonda.

Deportatsioon ja lõpplaager

Arreteerimise järel saadeti Margot koos perega Westerborki ja sealt edasi teistesse koonduslaagritesse. Sügisel 1944 transporditi suur osa Frankide grupist Auschwitz–Birkenausse ja hiljem viidi nad ümber Bergen-Belseni. Seal puhkes piirkonnas ja laagris ränk epideemia ning tingimused olid talumatud: nälg, külm, ülekoormus ja haigused levitasid surma. Margot suri tüüfusesse märtsi alguses 1945, vaid mõni nädal enne laagrivahetuse ja sõja lõppu. Tema surma täpne kuupäev ei ole fikseeritud; seejärel suri ka tema õde Anne tõenäoliselt mõni nädal varem samas laagris.

Päevik ja pärand

Kuigi Anne Franki päevik on maailmakuulus, ei ole tõendeid Margotilt säilinud päeviku olemasolu kohta — Anne mainib, et Margot pidas päevikut, kuid seda ei leitud. Margot on jäädvustatud peamiselt teiste tunnistustes ja Anne päeviku kirjeldustes: ta oli tagasihoidlik, kohusetundlik ja võimeline kompromissidele. Pärast sõda jäi ellu vaid isa Otto Frank, kes avaldas Annelt leitud päeviku ja aitas sel viisil säilitada perekonna lugu järgmiste põlvede jaoks. Margoti mälestus on osa laiemast mälestusest Holocausti ohvritest ning tema elu ja saatus aitavad mõista, kuidas sõjaõudused mõjutasid üksikute perede saatusi.

Iseloom ja suhted

Margot oli Anne päevikute järgi tagasihoidlikum ja taga­hoidlikum kui Anne. Anne kirjeldas vahel armukadedust, kuna Margot oli pidulik ja hästihoitud, kuid varjupaiga raskustes lähenesid õed teineteisele ja kasvatasid vastastikust lugupidamist. Anne 12. jaanuari 1944 sissekande sõnad, kus ta märkis, et Margot on "palju toredam" ja neist on saanud "tõeline sõber", näitavad nende suhete arengut rasketel aegadel.

Margot Franki elu lõppes traagiliselt noores eas, kuid tema lugu on osa suuremast ajaloolisest narratiivist, mis meenutab sõja ja vihkamise tagajärgi ning rõhutab inimlikkuse ja mälestamise tähtsust.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Margot Betti Frank?

K: Mis juhtus 1933. aasta valimistel Frankfurdis?

K: Kuhu kolisid Frankid pärast Saksamaalt lahkumist?

K: Kuidas tundis Anne oma õde Margot?

Küsimus: Mis oli Margoti elukutse, mida ta tahtis Palestiinas teha?

K: Kes olid Otto ja Edith Frank?

K: Kas Margoti päeviku jälgi on kunagi leitud?

Otsing