Bergen-Belseni koonduslaager: ajalugu, ohvrid ja 1945. aasta vabastamine

Bergen-Belseni koonduslaager: põhjalik ülevaade ajaloost, ohvritest ja 1945. aasta vabastamisest — dokumenteeritud tunnistused, šokeerivad faktid ja mälestused.

Autor: Leandro Alegsa

Bergen-Belsen oli natside koonduslaager Teise maailmasõja ajal. Seal hukkus hinnanguliselt 50 000 vangi ja 20 000 nõukogude sõjavangi. Kuni 35 000 neist suri tüüfusesse vahetult enne ja pärast laagri vabastamist (vabastamist).

Laager vabastati 15. aprillil 1945 Briti sõdurite poolt. Laagris leidsid Briti sõdurid 60 000 inimest ja 13 000 surnukeha maas lebamas, matmata. Stseenid olid kohutavad. Neid kirjeldas Richard Dimbleby BBCst, kes oli koos Briti sõduritega:

Dimbleby kirjeldas vabastamise järel nähtu kui midagi, mida on raske sõnades edasi anda — talusarnaseid laipu, äärmiselt alakaalulisi elanikke, haiguse ja nälja jälgi kõikjal. Tema ülekanne aitas suurendada avalikku teadlikkust laagrite õudustest Suurbritannias.

Laagri taust ja areng

Bergen-Belsen rajati algselt 1940. aastal kui sõjavangilaager. 1943. aastal muutis SS selle funktsiooni: laagrisse toodi järjest rohkem tsiviilisikuid, eriti juute ja poliitilisi vange, samuti inimesi teistest laagritest, mida sakslased evakueerisid liikuva rindelähedase ohu tõttu. Laager ei olnud kavandatud massihävituslaagrina nagu Auschwitz, kuid elutingimused, nälg, kehv hügieen ja nakkushaigused muutsid selle tapmiskohaks.

Kes olid ohvrid ja miks suri nii palju inimesi?

  • Vangid: laagrisse viidi juute, poliitilisi vastaseid, Sinti ja Roma, Jehovatunnistajaid ning teisi rühmi, keda natsid taga kiusasid.
  • Sõjavangid: varasematel aastatel hukkus ka suur hulk nõukogude sõjavange.
  • Peamised surmapõhjused: alatoitumus, hüpovitaminoos, nakkushaigused (eriti tüüfuse epideemia), kehv hügieen ja meditsiinilise abi puudumine.
  • Laagrist lahkusid surijad: enne ja kohe pärast vabastamist levis tüüfus, nii et suur osa surmadest toimus just sel perioodil.

Vabastamine ja päästeoperatsioon

15. aprillil 1945 jõudsid Briti väed laagrialale. Vabastajad kohtasid hulka alatoidetud inimesi, haigeid ja tuhandeid laibasid. Selle olukorra tõttu toimus kiire ja ulatuslik humanitaarabioperatsioon:

  • haigete eraldamine ja karantiin haiguste leviku piiramiseks;
  • likvideeriti surnukehad, massihauad ja põletustööd, et vähendada nakkuste levikut;
  • rajati ajutised laagrid ja raviasutused, toodi arste, õdesid ja toiduabi;
  • esialgne toitmine oli keeruline — liiga raju toitmine tekitas sageli reefeeding-sündroomi ja põhjustas lisaks palju surmasid, mistõttu meditsiinipersonal pidi tasapisi taastama toitumist.

Isikud ja kohtuprotsessid

Laagri juhtkond ja valvurite järjekord olid vastuolus rahvusvahelise õigusega. Pärast sõda peeti 1945. aasta suvel Lüneburgis nn Belsen'i protsess, kus mitmed laagri ametnikud ja valvurid mõisteti süüdi. Kuulsaimad hukatud süüdlased olid komandant Josef Kramer ja nooremad valvurid, nagu Irma Grese — mitmed neist hukati 1945. aasta detsembris.

Tuntud vangid

Üks laialdaselt tuntud ohver oli Anne Frank, kelle päevik on maailmas tuntud. Anne ja tema õde Margot viibisid Bergen-Belsenis ja hukkusid tõenäoliselt märtsis 1945, mõni aeg enne laagri vabastamist. Laagris hukkus palju teisi tuntud ja tundmatuid inimesi üle Euroopa.

Pärast vabastamist: hügieen, menetlused ja memoriaal

Vabastamise järel toimusid ulatuslikud puhastus-, matmis- ja dokumenteerimistööd. Britid kutsusid appi meditsiinitöötajaid ning korraldasid surnute eemaldamise ja tuvastamise. Paljud surnud maeti ajutiselt massihauadesse, hiljem tuli osa ümber matta või mälestuspaikadele ümber paigutada. Vabastamine ning BBC ja teised meediumid aitasid maailmal mõista natside kuritegusid.

Tänapäeval asub Bergen-Belsenis mälestuspaik ja muuseum, kus on säilitatud laager ja mälestatud ohvreid. Paik on oluline hariduslik koht, kus meenutatakse holokausti ohvreid ning õpetatakse sõja ajaloo ja inimõiguste tähendust.

Miks on Bergen-Belsen meeldejääv?

Bergen-Belsen jääb üheks sümboliks natside inimsusevastastele kuritegudele: see oli paik, kus kohutavad tingimused ja haigused viisid massilise inimkaotuseni. Laagri vabastamise kirjeldused, fotod ja tunnistused on aidanud tagada, et need sündmused jääksid ajalukku ning et edaspidi püütakse vältida sarnaseid tragöödiaid.

Lisamärkus

Numbrid (hukkunute ja leitud surnukehade osas) varieeruvad erinevates allikates. Ülaltoodud andmed on esitatud hinnanguliselt ja põhinevad ajaloolisel uurimisel — täpsed arvud sõltuvad kasutatud allikatest ja metoodikast.

Fotogalerii

·        

Briti armee sõdurid vabastavad laagri 15. aprillil 1945. aastal

·        

Pärast laagri vabastamist lükkavad Briti sõdurid buldooseritega surnukehad massihaudadesse

·        

Üleelanud naised Bergen-Belsenis, aprill 1945

·        

Endised laagri valvurid on sunnitud surnud vangide surnukehi matmiseks veoautole laadima, 17.-18. aprill 1945

·        

Natsidoktor Fritz Klein seisab laipade seas massihauas 3

·        

Rahvas vaatab, kuidas viimane laagrihütt hävitatakse.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Bergen-Belsen?


V: Bergen-Belsen oli natside koonduslaager Teise maailmasõja ajal.

K: Mitu vangi hukkus Bergen-Belsenis?


V: Bergen-Belsenis hukkus hinnanguliselt 50 000 vangi.

K: Kui palju nõukogude sõjavange suri Bergen-Belsenis?


V: Bergen-Belsenis suri 20 000 nõukogude sõjavangi (POW).

K: Mis põhjustas kuni 35 000 vangi surma vahetult enne ja pärast laagri vabastamist?


V: Vahetult enne ja pärast laagri vabastamist suri kuni 35 000 vangi tüüfusesse.

K: Millal Bergen-Belsen vabastati?


V: Bergen-Belsen vabastati 15. aprillil 1945 Briti sõdurite poolt.

K: Kui palju inimesi leidsid Briti sõdurid laagrist?


V: Briti sõdurid leidsid laagrist 60 000 inimest.

K: Kui palju surnukehi lebas maas matmata, kui Bergen-Belsen vabastati?


V: Bergen-Belseni vabastamisel lebas maas 13 000 matmata surnukeha.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3