Bir Tawil ehk Bi'r Tawīl (araabia keeles بيرطويل; Bi'r või بير, mis tähendab veekaevu) on väike, umbes 2 060 km2 suurune ala, mis asub Egiptuse ja Sudaani piiril. Praegu ei pretendeeri sellele alaosa ametlikult kumbki riik, mistõttu seda mõnikord nimetatakse ka terra nulliuseks ehk omanikuta maaks. Rahvapäraselt kutsutakse seda ka Bir Tawili kolmnurgaks – kuigi kujult ei ole tegemist täpse kolmnurgaga, koosneb ala kahest kolmnurgast, millel on ühine piir; pikem osa asub põhjaosas ja ala kulgeb ligikaudu piki 22° põhjalaiuse lähedal.

Geograafia ja kliima

Bir Tawil on kõrbelik, väga hõredalt asustatud või peaaegu asustamata piirkond. Maastik sisaldab liivadüüne, kiviseid platoosid ja nõgusaid orge; ilmastik on äärmiselt kuum ja kuiv ning sademed on harvad. Põhjapool ulatub ala ligikaudu 95 km ja idast läände on selle pikkus lõunas umbes 46 km; põhjast lõunasse on laius 26–31 km. Kokku moodustab see ala ligikaudu 2 060 km2, mis on väike pindala võrreldes naaberpiirkondadega.

Ajalugu ja piirilepingud

Piirkonna praegune rahvusvaheline staatus on otseselt seotud kahekümnenda sajandi Briti koloniaalajast pärit piiride määratluste ja administratiivsete otsustega. 1899. aastal määras Briti impeerium Anglo-Egiptuse kondominiumis poliitilise piiri jooneks 22° põhjalaiuse. 1902. aastal tehti aga administratiivne joonistus, mis kohandas halduspiire vastavalt tollaste hõimude ja haldusvajaduste järgi: selle tulemusena anti Bir Tawil halduslikult Egiptusele (sest piirkonna Ababda hõimude karjamaad olid tihedamalt seotud Aswani ümbrusega) ja samal ajal läks Hala'ibi kolmnurk (22° põhjalaiuse põhjast ja kirde pool asuv suurem ala) Sudaani halduse alla. Need kaks joonistust (1899 poliitiline ja 1902 administratiivne) ei lange kokku ja sellest on tekkinud vastuoluline olukord.

Miks Bir Tawil on omanikuta?

Tänapäevani ei ole Bir Tawili üle jõustunud vaidlust rahvusvahelisel tasandil, sest mõlemad riigid eelistavad piirimäära, mis annab neile suurema ja strateegiliselt väärtuslikuma Hala'ibi kolmnurga. Teisisõnu valida kumbki riik piirijoone, mis toob kasu Hala'ibile, ning selline validaimine jätab Bir Tawili ilma ametlikust nõudest. Seetõttu on Bir Tawil jäänud globaalselt tunnustamata territooriumiks ja praktikas peetakse seda omanikuta alaks (terra nullius).

Asustus, majandus ja tänapäevane olukord

Bir Tawilis puudub püsiasustus ja seal ei ole väljaarendatud infrastruktuuri. Ala väike majanduslik väärtus, napp vesi ja raske ligipääsetavus teevad selle vähese huvi objektiks riikide jaoks. Piirkonda külastavad aeg-ajalt ranniku- ja kõrbeekspeditsioonid ning mõnikord seal tegutsevad ka kohalikud karjakasvatajad (hõimude liikmed), kuid püsiasustust ei ole.

Ilma rahvusvahelise tunnustuseta pole Bir Tawili üle võimalik kehtestada tõsist ametlikku haldust; on ka olnud üksikuid katseid kuulutada sinna mikrorahvusi või eraomandina idiootseid „konfereeringuid”, kuid need ei ole saanud formaalset rahvusvahelist tunnustust ega mõjutanud ala staatust.

Rahvusvaheline ja õiguslik tähendus

Bir Tawili näide on sageli kasutatud õiguslikes ja geograafilistes aruteludes, et illustreerida, kuidas ajaloolised piirilepingud ja administratiivsed otsused võivad kaasa tuua ebatavalisi olukordi. See on harv juhtum, kus kaks eri ajast pärit ja eri eesmärgil tehtud piirijoonistust põhjustavad seda, et üks väike maa-ala jääb kummagi riigi ametlikust nõudest välja.

Kokkuvõte

  • Bir Tawil on umbes 2 060 km2 suurune kõrbeline ala Egiptuse ja Sudaani piiril.
  • Piirkonna omaniku puudumine tuleneb 1899. ja 1902. aasta piirijoonte lahknevusest ning mõlema riigi soost valida varianti, mis annab neile Hala'ibi kolmnurga.
  • Bir Tawil on praktiliselt asustamata, kliima on äärmiselt kuiv ja piirkonnal puudub rahvusvaheline tunnustus kui ühegi riigi territoorium.