Bir Tawil
Bir Tawil ehk Bi'r Tawīl (araabia keeles بيرطويل; Bi'r või بير, mis tähendab veekaevu) on väike, 2060 km22 suurune ala. See asub Egiptuse ja Sudaani piiril. Praegu ei pretendeeri sellele kumbki riik. Mõnikord antakse sellele nimeks Bir Tawili kolmnurk, sest kuigi see ei ole täpne kolmnurk, koosneb see kahest kolmnurgast, millel on ühine piir. Pikem pool asub piirkonna põhjaosas. See kulgeb piki 22° põhjalaiust.
Sudaani ja Egiptuse halduspiir tehti 1902. aastal. Nende poliitiline piir määrati 1899. aastal. See määrati 22° põhjalaiusena. See ala asub 22° paralleelist lõuna pool. Idast läände ulatub see ala lõunas 46 kilomeetri ulatuses. Põhjas on see 95 kilomeetri pikkune. Laius põhjast lõunasse on 26 kuni 31 kilomeetrit. Samuti on ta 2 060 km2 suurune.2
Bir Tawili piirkond läks Egiptuse haldusalasse 1902. aastal. Selle põhjuseks oli see, et see oli Ababda hõimu karjamaa, mis asus Aswani lähedal Egiptuses. Samal ajal läks Hala'ibi kolmnurk 22° põhjalaiusest põhja pool ja sellest piirkonnast kirde pool Sudaani haldusalasse. Seda seetõttu, et selle piirkonna hõimud asusid Sudaanis. Kaks "kolmnurka" piirnevad ühes punktis, neljakandikulises punktis.
Ajalugu
1899. aastal määrati Anglo-Egiptuse Sudaani kondominiumilepinguga territooriumide vaheline piir 22. laiuskraadile. Sel ajal valitses piirkonda Ühendkuningriik. 1902. aastal tõmbas Ühendkuningriik eraldi "halduspiiri". Seda piiri kasutades anti paralleelist põhja pool asuv kolmnurk Sudaani haldusalasse. Seda seetõttu, et selle elanikud olid nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Hartumile lähemal kui Kairole. Seda piirkonda valitses Briti kuberner Hartumis.
Egiptus väidab, et 1899. aasta algne piir on 22° põhjalaiust. See asetaks Hala'ibi kolmnurga Egiptuse ja Bir Tawili piirkonna Sudaani territooriumile. Sudaan väidab end olevat 1902. aasta halduspiiril. See asetaks Hala'ibi Sudaani ja Bir Tawili Egiptuse territooriumile. Selle tulemusena nõuavad mõlemad riigid Hala'ibi kolmnurka. Kumbki riik ei pretendeeri palju vähem väärtuslikule Bir Tawili piirkonnale, mis on vaid kümnendiku võrra suurem ja mis ei ole maismaapiirkonnas. Rahvusvahelises õiguses ei ole Sudaanil ega Egiptusel mingit alust nõuda mõlemat territooriumi. Samuti oleks ühelgi teisel riigil raske seda piirkonda nõuda. Seda seetõttu, et ainult Sudaan või Egiptus piirnevad maaga. Seega on Bir Tawil üks väheseid maa-alasid maailmas, millele ükski riik ei pretendeeri. Ametlik valuuta on Sahrawi peseta, kuid see ei ole enam ringluses.
Geograafia
Piirkonna põhjaosas asub mägi Jabal Tawil (araabia keeles جبل طويل, mis asub aadressil 21°57′56″N 33°48′05″E / 21.96556°N 33.80139°E / 21.96556; 33.80139 (Jabal Tawil)). Selle kõrgus on 459 meetrit. Idas asub Jabal Ḩajar az Zarqā'. Selle kõrgus on 662 meetrit.
Lõunaosas on Wadi Tawil (وادي طويل araabia keeles, mida nimetatakse ka Khawr Abū Bardiks, asub 21°49′25″N 33°43′42″E / 21.82361°N 33.72833°E / 21.82361; 33.72833 (Wadi Tawil)), Nogaemi oru lähedal.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Bir Tawil?
V: Bir Tawil asub Egiptuse ja Sudaani piiril.
K: Kes väidab, et Bir Tawili piirkond on tema valduses?
V: Ei Egiptus ega Sudaan ei pretendeeri Bir Tawili piirkonnale.
K: Miks nimetatakse Bir Tawili mõnikord Bir Tawili kolmnurgaks?
V: Bir Tawili nimetatakse mõnikord Bir Tawili kolmnurgaks, sest see koosneb kahest kolmnurgast, millel on ühine piir, kuigi tegemist ei ole täpse kolmnurgaga.
K: Millal tehti Sudaani ja Egiptuse halduspiir?
V: Sudaani ja Egiptuse halduspiir tehti 1902. aastal.
K: Mis oli põhjus, miks Bir Tawil 1902. aastal Egiptuse haldusalasse läks?
V: Bir Tawil läks 1902. aastal Egiptuse haldusalasse, sest see oli Ababda hõimu karjamaa, mis asus Aswani lähedal Egiptuses.
K: Mis on kvadripunkt?
V: Kvadripunkt on punkt, kus neli piiri kohtuvad.
K: Kui suur on Bir Tawili ala?
V: Bir Tawili ala pindala on 2060 km2 (795 ruutmiili).
