Bouvet Island (norra keeles: Bouvetøya, ajalooliselt tuntud ka kui Liverpooli saar või Lindsay saar) on saar Atlandi ookeani lõunaosas. See asub subantarktilistes piirkondades, 2500 km (1500 miili) lõuna-loode suunas Hea Lootuse Kapist (Lõuna-Aafrika).
See kuulub Norrale ja selle suhtes ei kohaldata Antarktika lepingut (mille kohaselt ei kuulu 60° lõuna pool asuv maa, sealhulgas Antarktika, ühelegi riigile). See on maailma kõige kaugem saar, mis tähendab, et see on teistest maadest kaugemal kui ükski teine saar Maal. Saare lähim maismaa on Queen Maud Land Antarktikas, mis on enam kui 1600 km (994 miili) kaugusel. Seal ei ela keegi ja seal on harva külastajaid.
Ajalugu lühidalt
Saar avastati 1739. aastal prantsuse maadeuurija Jean‑Baptiste Charles Bouvet de Lozier' poolt, kelle järgi see ka oma nime sai. Hiljem, erinevate laevasõitude ja kaardistuste käigus, kandus saarele mitmeid ajutisi nimesid nagu Liverpooli ja Lindsay saar. Püsivama juriidilise kuuluvuse sai saar 20. sajandi algul, kui Norra kinnitas oma nõude ja alistas Bouvet'i oma haldusalasse.
Geograafia ja maastik
Bouvet'i saar on väike ja enamasti jääga kaetud vulkaaniline saar. Selle pindala on ligikaudu 49 km² ning koordinaadid umbes 54°25′S, 3°22′E. Kõrgeim osa on Olavtoppen, mille kõrgus on umbes 780 meetrit merepinnast. Rannik on valdavalt järskude kaljude ja liustikega, mistõttu maabumine on keeruline ja sõltub tugevalt ilmastikutingimustest.
Kliima ja loodus
Kliima on karm ja subantarktiline: külmad tuuled, sagedased tormid ning jäine merelaine. Suvel võib servaosas vabaneda jääst ja võimaldada lühikesi perioode, mil laevad saabuvad. Saare kaldad ja jääväljad on olulised pesitsus- ja puhkealad merilindudele ning mereimetajatele. Kuigi inimtegevus on minimaalne, on saar tähtis elupaik mereökosüsteemile, sealhulgas erinevatele merilinnuliikidele ja hülgekolooniatele.
Ligipääs, kaitse ja teadustöö
Bouvet'i saar on ülimalt raskesti ligipääsetav: tugevad tormid, ujuv jää ja järsud kaljud piiravad maabumist. Seetõttu on külastused harvad ja neid teevad peamiselt teadus- või uurimislaevad ning mõnikord ekspeditsioonituristid spetsialiseerunud reisikorraldajate kaudu. Saar on Norra haldusalas ning sellele on kehtestatud looduskaitse reeglid – territooriumile sisenemine ja teadustöö nõuavad tavaliselt Norra ametiasutuste luba ning eesmärk on kaitsta saare tundlikku loodust ja ökosüsteemi.
Miks saar on eriline
- See on tihti nimetatud maailma kõige kaugemaks saareks – teistest maismaadest kaugel olukord muudab selle haruldaseks uurimisobjektiks ja looduslikuks reservuaariks.
- Selle karmad tingimused ja piiratud ligipääs aitavad säilitada looduslikku seisundit, mis on võrreldes paljude teiste saartega väga vähe mõjutatud inimtegevusest.
Kuigi Bouvet'i saar ei ole tihti meedias ega turismiobjektide nimekirjades, pakub see teadlastele ja loodushuvi tundjatele unikaalse võimaluse uurida subantarktilist loodust peaaegu puutumata seisundis.