Hala'ibi kolmnurk – vaidlusalune Punase mere ala Egiptuse ja Sudaani vahel

Hala'ibi kolmnurk: vaidlusalune 20 580 km² Punase mere ala, kus Egiptus ja Sudaan nõuavad suveräänsust — ajalugu, geopoliitika ja tänane kontroll ühes ülevaates.

Hala'ibi kolmnurk (araabia keeles مثلث حلايب, tõlkes Muthāllath Ḥalāʾib) on 20 580 ruutkilomeetri suurune maa-ala, mis asub Punase mere Aafrika rannikul. Piirkond, mis on nime saanud Hala'ibi linna järgi, on tekkinud Egiptuse ja Sudaani piiri erinevusest 1899. aastal Inglise-Egiptuse kondominiumi poolt kehtestatud "poliitilise piiri", mis kulgeb mööda 22. paralleeli põhja pool, ja 1902. aastal brittide poolt kehtestatud "halduspiiri" vahel, mis andis sellest joonest põhja poole jääva maa-ala Sudaanile. Kui Sudaan sai 1956. aastal iseseisvaks, nõudsid nii Egiptus kui ka Sudaan suveräänsust selle piirkonna üle. Pärast seda, kui Egiptus saatis 1990. aastatel Hala'ibi kolmnurka sõjaväeüksused, on Egiptus kontrollinud seda piirkonda Punase mere kubermangu osana ja investeerinud sinna aktiivselt.

Ala ei ole kolmnurga kujuga - see on tegelikult keeruline hulknurk. Ainult lõunapoolne 290 kilomeetri pikkune piir on sirge. Väiksem ala, mida nimetatakse Bir Tawilile, puudutab Hala'ibi kolmnurka selle läänepoolseimas punktis. Bir Tawilile ei pretendeeri ei Sudaan ega Egiptus.

Egiptuses nimetatakse Hala'ibi kolmnurka mõnikord "Sudaani valitsuse halduspiirkonnaks" ehk SGAA.

Geograafia ja kliima

Hala'ibi kolmnurk ulatub Punase mere rannikult sisemaale ja on valdavalt kõrbe- ja mägimaastik. Kliima on kuum ja kuiv, päevased temperatuurid suvel võivad olla väga kõrged ning vihma sajab harva. Rannikul asuvad mõned lahed ning kalavarud on piirkonnale olulised. Rannikuala ja kõrbestik koosnevad peamiselt kivistunud pinnast, liivakividest ja väikestest oaasidest.

Ajalugu ja piiriõiguslikud vaidlused

Vahejuhtumite ja lepingute põhjal on vaidluse keskmes kaks erinevat ajajärgset joonispiiri:

• 1899. aasta "poliitiline piir", mille kohaselt kulgeb piir 22. paralleelil — selle järgi jääks Hala'ib Egiptusele;
• 1902. aasta "halduspiir", mis määras kohaliku halduse järgi mõned alad teisele poole — selle järgi oli Hala'ibi osa Sudaanile antud halduslikuks piirkonnaks.

Sudaan ja Egiptus on mõlemad esitanud ajaloolisi ja õiguslikke argumente oma nõuete toetuseks. Vahe on kestnud iseseisvumisest peale ja on aeg-ajalt põhjustanud diplomaatilisi pingestusi ja piirivalvekõnelusi. Rahvusvaheline kogukond pole vaidlusele andnud lõplikku laialdaselt aktsepteeritud lahendust, ning alaline de facto kontroll on juba pikka aega olnud Egiptusel.

Administratsioon ja praegune staatus

Alates 1990. aastatest on Egiptus hoidnud piirkonda kontrolli all, paigaldanud haldusstruktuure, politsei- ja sõjaväeüksusi ning investeerinud infrastruktuuri: teed, piiripostid ja mõningane sotsiaalteenuste võrgustik. Egiptuse ametlik haldusliigitus seab ala osaks oma haldusüksustest ja seal rakendatakse Egiptuse seadusi ning teenuseid, kuigi Sudaan jätkab endiselt oma territoriaalsete nõuete esitamist.

Elanikud ja kultuur

Piirkonnas elavad peamiselt väiksemad kogukonnad, sealhulgas beduiinipärased hõimud ja kalurid, kelle elu sõltub peamiselt karjakasvatusest ja kalapüügist. Püsielanikud on suhteliselt hõredad ja elustiil on kohanenud karmide kliimatingimustega. Kultuuriliselt on piirkonnas mõningaid ühisjooni nii Egiptuse kui ka Sudaani äärealadega, sealhulgas keelelised ja hõimulised sidemed.

Mainekasulud ja loodusvarad

Hala'ibil on strateegiline tähendus tänu ligipääsule Punase merele — mereteed on rahvusvahelise kaubanduse six — ja piirkonda on hinnatud ka loodusvarade (kalavarud, võimalikud maavarad ja geoloogilised leidmed) tõttu. Täielik geoloogiline uuring on piiratud, kuid huvi ressursside ja majandusliku potentsiaali vastu on üks teguritest, miks mõlemad riigid ala tähtsust rõhutavad.

Bir Tawil — erakordne tagajärg

Hala'ibi kolmnurga läheduses asuv Bir Tawil on väiksem (umbes 2 060 km²) ja huvitav asjaolu: Bir Tawilile ei pretendeeri ei Sudaan ega Egiptus, sest kummagi riigi territoriaalne nõue tugineb teistsugusele piiritõlgendusele. Selle tulemusena on Bir Tawil praktikas maailma harvaesinev näide territooriumist, mille üle ei nõua kumbki naaberriik suveräänsust — seda nimetatakse sageli "terra nullius'ks" avalikus diskursuses.

Rahvusvahelised ja piirkondlikud perspektiivid

Vaidlus Hala'ibi üle on nii diplomaatiline kui ka poliitiline probleem kahe riigi vahel. Kuigi rahvusvahelised kohtud saavad teoreetiliselt lahendada piirivaidlusi, pole kumbki pool viimastel aastakümnetel pöördunud laiapõhjalise rahvusvahelise kohtu poole selle konkreetse küsimuse lahendamiseks. Kuni võimalik lahenduseni jääb olukord praktiliselt Egiptuse valitsetavaks, samas kui Sudaan jätkab oma õiguslike ja poliitiliste argumentide säilitamist.

Tänane olukord

• Egiptus kontrollib alal eksisteerivat haldust ja infrastruktuuri ning edendab seal oma teenuseid;
• Sudaan säilitab ametlikult nõude ala osas ning küsimus on jätkuvalt lahendamata;
• Piirkonna tulevik sõltub kahepoolsetest läbirääkimistest, rahvusvahelisest õiguskorras tegutsemisest või poliitilisest kokkuleppest.

Hala'ibi kolmnurk on seega nii geograafiliselt kui ka poliitiliselt oluline piirkond, mille staatuse ja halduse ajalugu peegeldab koloniaalse aja jäänuseid ning Lähis‑Aafrika riikide autonoomsete ja rahvusriiklike arengute keerukust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hala'ibi kolmnurk?

K: Kuidas tekkis Hala'ibi kolmnurk?

K: Kes nõudis Hala'ibi kolmnurga suveräänsust pärast Sudaani iseseisvumist 1956. aastal?

K: Miks saatis Egiptus 1990. aastatel Hala'ibi kolmnurka sõjalisi üksusi?

K: Kes kontrollib praegu Hala'ibi kolmnurka?

K: Kas Hala'ibi kolmnurk on tegelikult kolmnurk?

K: Kuidas nimetatakse väiksemat piirkonda, mis puudutab Hala'ib'i kolmnurka selle läänepoolseimas punktis?

Otsing