Mansa Musa — Mali keiser, maailma rikkaim ja Timbuktu keskuse rajaja
Mansa Musa — Mali keiser ja ajaloo rikkaim mees: tema hiilgav Hajj ja Timbuktu kui islami ja kaubanduse keskus muutsid Lääne-Aafrika ajalugu.
Mansa Musa (umbes 1280 – umbes 1337) oli 14. sajandil Mali impeeriumi keiser (manse). Ta tõusis troonile umbes 1312. aastal ja sai kiiresti tuntuks nii Aafrikas kui ka väljaspool seda. Mansa Musat peetakse ajaloo üheks kõige mõjukamaks ja rikkamaks valitsejaks; tema varanduse tänapäevasesse rahasse ümberarvutamine on keeruline ja hinnangud varieeruvad, kuid paljud ajaloolased ja populariseerijad nimetavad teda üheks kõige jõukamaks inimeseks, kes kunagi elanud on.
Taust ja võimuletulek
Mansa Musa oli kuulus Sundiata Keita suguvõsa esindaja – tema suguluse täpsem kirjeldus mitmetes allikates erineb, kuid tavaliselt mainitakse teda Sundiata suure vennapoegadena. Mali impeerium oli tollal üks Aafrika rikkamaid riike, põhinedes eelkõige kulda- ja soolakaubandusel ning viljakal maaviljelusel.
Hadž ehk palverännak Mekasse (1324–1325)
Mansa Musa kuulsus kasvas märkimisväärselt pärast tema hajji ehk palverännakut Mekasse aastatel 1324–1325. Kaasaskantavate kaupade ja suursaadikute arvust on säilinud mitmesuguseid kirjalikke kirjeldusi: mõnedes allikates mainitakse rännakul olevat kuni 60 000 inimest, hulgas teenijad, vägede liikmed, kaubavedajad ja orjad ning arvukalt kaameli- ja hobuserekka. On levinud kirjeldus, et osa kaamelitest kandis kulda ja kuld tolmuna antakse välja kui lahtist rikastust – mõned allikad mainivad iga kaameli kohta sadu naelu kulda. Need andmed võivad olla liialdatud või tähistada eri tüüpi väärtusveoseid, ent palverännaku suurus tõi Mali ja Mansa Musa rikkuse laiemalt Euroopa ja Lähis-Ida teadlikkusse.
Kairo peatuse ajal jagas Mansa Musa kulda nii suurel määral, et selle lühiajaline hulk ringluses langetas kulla väärtust kohalikul turul ja põhjustas majanduslikku häiringut, mis mõnes piirkonnas väidetavalt kestis aastaid. See sündmus on üks enimkõneainet andnud näiteid tema mõjust maailmamajandusele tol ajal.
Ehitusprojektid ja haridus
Mansa Musa kasutas osa oma rikkusest kultuuri- ja usuehitiste ülesehitamiseks ja õppeasutuste toetamiseks. Ta tellis Timbuktusse ja teistesse tähtsatesse linnadesse mošeesid ja Koraani õpetusel töötavaid koole (madrasasid). Kõige tuntumad on Timbuktu Djinguereberi mošee ja Sankore õppeinstitutsioon, mida Mansa Musa laiendas ja toetas, kutsudes õpetlasi Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast ning saates oma õpilasi õppima näiteks Fez’i ja Kairosse. On tuntud, et ta kutsus Mali arhitekti ja õpetlasi Põhja-Aafrikast, näiteks arhitekt Abu Ishaq al-Sahili, kelle tööd aitasid Timbuktu arhitektuuri ja avaliku ruumi kujundada.
Timbuktu ja islami levik Lääne-Aafrikas
Mansa Musa tegevus aitas Timbuktust kujundada oluliseks kaubanduse, kultuuri ja islami õppe keskuseks. Tänu tema toetusele laienes Timbuktu raamatukogude, õppeasutuste ja kirjanike võrgustik, mis tõi piirkonda teadmisi religioonist, õigusteadusest, matemaatikast ja muust teadusest. See tõi kaasa islami leviku tugevnemise kogu Lääne-Aafrikas ning sidemed Põhja-Aafrika ja Araabia õppekohtadega.
Rahvusvaheline tuntus ja kujutamine kaartidel
Pärast Mansa Musa hajjit hakkasid tema kuulsust kajastama ka Euroopa ja Lähis-Ida kartograafid ja kronistid. Mõned keskaja kaardid, näiteks kataloonlaste atlas, kujutavad teda rikkana kuningana, tihti koos kullaga. Aja jooksul varieerus tema kujutamine sõltuvalt autorist ja kultuurilisest kontekstist – mõnes Euroopa allikas esinesid tema kuvandid kui imetluse, mõnes kui omapärase võrdlusena. Kokkuvõttes tõstis tema palverännak Mali prestiiži ja tegi selle tuntuks kaugematel alustel.
Pärand ja hinnang tema varandusele
Mansa Musa pärand on mitmetahuline: ta tugevdas Mali poliitilist ja majanduslikku mõju 14. sajandi alguses, panustas otseselt haridusse ja ehitusarhitektuuri ning aitas edendada islami õppetööd Lääne-Aafrikas. Tema täpne varandus on ajalooliselt raske mõõta ja erinevates populaarsetes arvutustes esinevad suured vahed – mõned hilisemad hinnangud seavad tema varanduse tänapäevases vääringus sadu miljardeid dollareid, kuid sellised numbrid on spekulatiivsed. Oluline on rõhutada, et tema mõju oli suurem kui pelgalt materiaalses väärtuses mõõdetav rikkus: ta tõstis Mali globaalse tähelepanu keskmesse, tugevdas kultuurilisi ja teaduslikke sidemeid ning pani aluse Timbuktu tuntusele kui teadmiste keskusele.
Surm ja järglased
Mansa Musa suri arvatavasti umbes 1337. Tema järel valitsesid Mali troonil erinevad sugupuud ja valitsejad; impeerium püsis veel mitme sajandi jooksul, kuid tasapisi tekkisid sisemised pinged ja välissurved, mis lõpuks vähendasid Mali esialgset suurt mõju. Timbuktu ja teised kultuurikeskused jäid siiski oluliseks pärandiks, ning Mansa Musa nimi jääb ajalukku kui rikas ja mõjukas valitseja.
Märkus: Paljud armsed detailid Mansa Musa rändest ja rikkusest pärinevad nii kaasaegsetest kui hilisematest allikatest, mille täpsus võib varieeruda. Ajalooline uurimistöö ja arheoloogilised leiud aitavad aga järjest paremini mõista tema aega ja mõju Aafrika ja maailma ajaloole.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mansa Musa?
V: Mansa Musa oli 14. sajandil Mali impeeriumi keiser (manse). Ta sai keisriks 1312. aastal ja on kuulus oma Hajj (1324-5).
K: Kui palju oleks tema varandus tänapäeval väärt?
V: Täna oleks tema varandus väärt umbes 400 miljardit USA dollarit.
Küsimus: Kes alustas Mali impeeriumi?
V: Sundiata Keita alustas Mali impeeriumi ja Mansa Musa oli tema suur vennapoeg.
K: Mida ta oma teekonnal Mekasse kaasa võttis?
V: Oma teekonnale tõi ta varusid ja kotte, 500 orja, kellest igaüks kandis kuldsaabast, ja 80 kuni 100 kaamelit, kellest igaüks kandis 300 naela kullatolmu.
K: Mida ta tegi, kui ta peatus teel Mekasse asuvates kohtades?
V: Kui Mansa Musa peatus teel Mekasse asuvates kohtades, näiteks Timbuktus ja Gaos, jättis ta piisavalt kulda, et ehitada igal reedel mošee.
K: Kuidas aitas Mansa Musa levitada islami?
V: Mansa Musa aitas islamit levitada, olles ise pühendunud moslem ja ehitades mitmeid koole, mis põhinesid Koraani õpetustel. Samuti saatis ta üliõpilasi islami ülikoolidesse Põhja-Aafrikas.
K: Kuidas mõjutas ta Euroopa kartograafide tegevust pärast oma hadžit?
V: Pärast Mansa Musase hadžit hakkasid Euroopa kartograafid teda kaartidele joonistama kui aatelist kuningat; kuid kui Mali impeerium lagunes, siis lagunes ka see maine - kunstnikud joonistasid teda kui Euroopa kuninglike isikute paroodiat või lihtsalt tavalist inimest krooniga.
Otsige