Kristallöö (Kristallnacht) — 9–10. nov 1938: natsi-Saksamaa juutide pogrom

Kristallöö — 9–10. nov 1938: natsi-Saksamaa julm pogrom juutide vastu; sünagoogid rüüstati, ~30 000 küüditati — traagiline pöördepunkt antisemitismi ja holokausti eel.

Kristallöö (ka Reichskristallnacht, Reichspogromnacht, ingl: Night of the Broken Glass) oli kahepäevane pogrom, mis toimus juutide vastu natsi-Saksamaal ja osades Austrias 9.–10. novembril 1938. See sündmus tähistas järsku ja organiseeritud vägivalla eskaleerumist riiklikust diskrimineerimisest aktiivse tagakiusamise ja küüditamiseni. Kristallöö ajal rüüstati ja osaliselt hävitati üle 1500 sünagoogi, hävitati ja profaneeriti juudi kalmistuid, sadu ettevõtteid ja poode rüüstati, ja umbes 30 000 juuti viidi ajutiselt või pikemaks ajaks koonduslaagritesse. Sündmuse käigus hukkus ja sai surma saanud juute — eri hinnangute järgi mitu kümmet kuni ligi sada inimest — ning kahjud olid suured nii inimlikult kui materiaalsetelt kaotustelt.

Sündmuse otsene ettekääne oli 7. novembril Pariisis aset leidnud relvastatud rünnak: 17-aastane Poolas sündinud Pariisis elav juut Herschel Grynszpan (mõnikord ka Grünspan) sai teada, et tema perekond oli Saksamaalt tagasi sunnitud Poola Zbąszynisse, kuigi mõned lapsed olid sündinud Saksamaal. Ta ostis endale püstoli ja tulistas 7. novembril Pariisis Saksa saatkonna sekretäri Ernst Eduard vom Rathi. Vom Rath suri haavadesse 9. novembril. Grynszpani motiiv oli vaieldav; 1942. aastal kohtus väitis ta, et tahtis kätte maksta, ning et kavatses sihtida suursaadikut (suursaadikut), kuid tabas sekretäri.

Kuigi rünnak toimus üksikjuhtumi raames, kasutas NSDAP ja riigimeedia sündmust ettekäändena organiseeritud vägivalla ja räigete sanktsioonide käivitamiseks juutide vastu. Orgaaniliselt osalesid vägivaldas SA, SS, Gestapo ja tihti ka Hitleri noorliikumise liikmed; kohalikud politsei- ja tuletõrjeüksused ei takistanud rünnakuid ja paljudes kohtades takistati tulekahjude kustutamist, et põletada sünagooge maha. Kristallöö ulatus ei piirdunud vaid Berliiniga — rünnakud toimusid linnades üle kogu Saksamaa ja Austrias, mis oli samal aastal (märtsis 1938) Saksamaaga ühendatud (Anschluss).

Sündmuse eelajaloo osana tuleb meeles pidada, et antisemiitlikud seadused ja ahistavad meetmed olid olnud järjest karmimad alates 1933. aastast: juutide määramine ühiskonnast välja, ametist kõrvaldamine, majanduslik rüüstamine ja "ariiseerimine". 9. novembril valiti protesti ja vägivalla ajastuseks lisaks praktilistele kaalutlustele ka kuupäev, mis tähistab 1923. aasta Beer Hall Putsch ebaõnnestunud riigipöördekatset — selle kuupäeva tähendust kasutasid natsid oma propagandas.

Kristallöö järel kehtestati juutidele suursummaline karistus: juudi kogukondelt nõuti sadu miljoneid, kokku arvatavasti 1 miljardit Reichsmarki (nii rahaline karistus kui ka varade konfiskeerimine), kindlustusmaksetest keelati hüvitused rünnakute eest ja viidi sisse uusi määruseid, mis piirasid juutide õigusi veelgi. Rünnakute järgnenud repressioonid kiirendasid juutide majanduslikku hävingut ja sundisid paljusid põgenema. Kristallöö peetakse laialdaselt pöördepunktiks: varem toimunud diskrimineerimine muutus siit saadik avatud, riiklikult koordineeritud vägivallaks, mis lõpuks viis deportatsioonideni ja genotsiidi.

Rahvusvaheline reaktsioon oli laialt kritiseeriv: meedias ning mitmete valitsuste seas oli proteste ja kaugemalgi inimene- ja organisatsioonipõhiseid abikampaaniaid juutide päästmiseks. Samas olid paljud riigid, sealhulgas ka need, kuhu juudid püüdsid põgeneda, piiratud immigratsioonipoliitika ja bürokraatlike takistustega, mistõttu pääsemine oli keeruline.

Historici rõhutavad Kristallöö olulisust murranguna natsionaalsotsialistliku režiimi strateegias juutide suhtes: sündmus näitas, et riik oli valmis kasutama massiülest vägivalda ja varade konfiskeerimist osana oma poliitikast. Sõjajärgsetes uurimustes ja mälestuste hoidmisel on Kristallöö saanud sümboliks natside poolt korraldatud pogromide ulatuslikule ja riiklikule iseloomule ning sellele järginud katastroofilisele radahele juutide saatusele Euroopas.

Võrreldes varasemate üksikjuhtumitega — näiteks 1936. aasta veebruaris toimunud rünnak pärast juudi üliõpilase David Frankfurteri poolt NSDAP sekretäri Wilhelm Gustloffi tulistamist — oli 1938. aasta vastus palju laiahaardelisem ja sihipärasem. 1936. aastal jäid tagajärjed väheseks osaliselt seepärast, et 1936. aasta suveolümpiamängude tõttu Berliinis pidi režiim vähemalt avalikkusele näima tagasihoidlikum.

Grynszpani juhtumiga seotud kohtuprotsess ei saanud tegelikult täielikult kulgeda: natsi-Saksamaa kasutas juhtumit propaganda vahendina, plaanides Grynszpani avalikku hukkamist, kuid Teise maailmasõja asjaolud ning hiljem Grynszpani sõjajärgne saatuse keerukus jätsid tema juhtumi osaliselt lahendamata. Praeguseks on Kristallöö jäädvustatud ajalookäsitlustes kui oluline ettekujutuslik ja faktipõhine meeldetuletus vihast, riiklikust vägivallast ja selle katastroofilistest tagajärgedest juutidele Euroopas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kristallnäkk?

K: Kuidas see algas?

K: Mis oli Grynszpani motiiv?

K: Millised olid Kristallöö tagajärjed?

K: Kas enne seda oli Kristallööga sarnane sündmus?

K: Kuidas kasutasid natsid seda sündmust ettekäändena?

Otsing