Kristalliöö
Kristallöö (ka Reichskristallnacht, Reichspogromnacht, ingl: Night of the Broken Glass) oli kahepäevane pogrom, mis toimus juutide vastu natsi-Saksamaal ja osades Austrias. See toimus 9. ja 10. novembril 1938. Umbes 30 000 juuti viidi koonduslaagritesse ning üle 1500 sünagoogi rüüstati ja osaliselt hävitati. Samuti hävitati peaaegu kõik juudi kalmistud Saksamaal ja Austrias. See tähistas üleminekut juutide diskrimineerimisest nende aktiivse tagakiusamise ja küüditamiseni.
17-aastane Pariisis elav juut Herschel Grynszpan (mõnikord ka Grünspan) sai teada, et kogu tema pere oli sunnitud tagasi Poola Zsbaszynisse minema, kuigi nooremad lapsed olid sündinud Saksamaal. Ta hankis endale püstoli, millega ta tulistas Ernst Eduard vom Rathi, kes oli Saksa saatkonna sekretär Pariisis, pihta. See oli 7. novembril. Vom Rath suri oma haavadesse 9. novembril.
Grynszpani motiiv on ebaselge. Kohtuistungil 1942. aastal ütles ta, et see oli kättemaks. Ta tahtis tulistada suursaadikut, kuid tabas hoopis sekretäri.
NSDAP kasutas seda sündmust ettekäändena juudi vara konfiskeerimiseks. Sarnane sündmus oli toimunud ka 1936. aasta veebruaris, kuid sellel ei olnud peaaegu mingeid tagajärgi. Siis oli üks juudi üliõpilane, David Frankfurter, tulistanud NSDAP sekretäri Wilhelm Gustloffi. Sel ajal ei saanud NSDAP tegutseda 1936. aasta suveolümpiamängude tõttu Berliinis.
Fotogalerii
· 
Kristallöö algas pärast seda, kui Herschel Grynzpan (ülal) tulistas Ernst vom Rath'i.
· 
Grynzpan oli vihane, et Ernst vom Rath (ülal) lasi oma pere välja saata.
· 
Mängi meediat
Kodufilm Viinist, mis näitab, kuidas juudi kauplused hävitati
· 
Rikutud sünagoog Saksamaal
· 
Poola juudid, kes on sunnitud oma kodudest lahkuma Saksamaal, 1938
Küsimused ja vastused
K: Mis on kristallnäkk?
V: Kristallöö (ka Reichskristallöö, Reichspogromnacht või purunenud klaasi öö) oli kahepäevane pogromm, mis toimus juutide vastu natsi-Saksamaal ja osades Austria osades 9. ja 10. novembril 1938. aastal.
K: Kuidas see algas?
V: See algas, kui 17-aastane Pariisis elav juut Herschel Grynszpan (mõnikord ka Grünspan) tulistas 7. novembril Ernst Eduard vom Rathi, kes oli Saksamaa Pariisi saatkonna sekretär, pihta. Vom Rath suri oma haavadesse 9. novembril.
K: Mis oli Grynszpani motiiv?
V: 1942. aasta kohtuistungil ütles ta, et see oli kättemaks selle eest, et tema pere sunniti tagasi Poola Zsbaszynisse, kuigi nooremad lapsed olid sündinud Saksamaal. Ta tahtis tulistada suursaadikut, kuid tabas hoopis sekretäri.
K: Millised olid Kristallöö tagajärjed?
V: Umbes 30 000 juuti viidi koonduslaagritesse ning üle 1500 sünagoogi rüüstati ja osaliselt hävitati. Samuti hävitati peaaegu kõik juudi kalmistud Saksamaal ja Austrias. See tähistas üleminekut juutide diskrimineerimisest nende aktiivse tagakiusamise ja küüditamiseni.
K: Kas enne seda oli Kristallööga sarnane sündmus?
V: Jah, 1936. aasta veebruaris oli toimunud sarnane sündmus, kus juudi üliõpilane David Frankfurter tulistas NSDAP sekretäri Wilhelm Gustloffi, kuid tagajärgi peaaegu ei olnud, sest sel ajal ei saanud tegutseda 1936. aasta suveolümpiamängude tõttu, mis toimusid Berliinis.
K: Kuidas kasutasid natsid seda sündmust ettekäändena?
V: Natsid kasutasid seda sündmust ettekäändena, et konfiskeerida juudi vara.
