Karl Dönitz — Saksa allveelaevastiku juht ja lühiajaline president
Karl Dönitz — Saksa allveelaevastiku juht, lühiajaline president: tema roll Teises maailmasõjas, Atlandi allveesõda, Nürnbergi kohtuprotsess ja elu pärast vanglakaristust.
Käesoleva artikli pealkiri sisaldab märki ö. Kui see ei ole kättesaadav või seda ei soovita, võib nime kirjutada kui Karl Doenitz.
Karl Dönitz (hääldub [ˈdøːnɪts] (help-info)) (16. september 1891 - 24. detsember 1980) oli Saksa mereväejuht. Ta juhatas Teise maailmasõja teisel poolel Saksamaa mereväge (Kriegsmarine). Dönitz oli pärast Adolf Hitleri enesetappu 23 päeva ka Saksamaa president. Oma rolli eest Teises maailmasõjas nimetati Dönitzit "der Löwe" (Lõvi).
Dönitz sündis Berliinis. Ta astus 1911. aastal keiserliku Saksa mereväe (Kaiserliche Marine) teenistusse. Esimese maailmasõja ajal teenis ta pealveelaevadel. Hiljem viidi ta üle allveelaevadele (allveelaevadele). Ta jäi pärast sõda mereväe juurde ja tõusis läbi Weimari Vabariigi Saksa mereväe (Reichsmarine) ja Kolmanda Reichi Saksa mereväe (Kriegsmarine) ridadesse. Temast sai suuradmiral. Ta teenis allveelaevade komandörina (Befehlshaber der Unterseeboote, B.d.U. ). Hiljem sai temast Saksa mereväe ülemjuhataja (Oberbefehlshaber der Kriegsmarine). Ta sai selle ametikoha, kuigi ta ei astunud kunagi natside parteisse. Tema juhtimisel võitles allveelaevastik Atlandi lahingus. Samuti oli ta 23 päeva pärast Adolf Hitleri enesetappu Reichspräsident. Ta lõpetas sõja Briti sõjavangina.
Pärast sõda esitati Dönitzile Nürnbergi kohtuprotsessil süüdistus "kuritegudes rahu vastu" ja "sõjakuritegudes" ning ta mõisteti süüdi. Ta istus kümme aastat vanglas. Ta andis korralduse piiramatuks allveelaevasõjaks, mida Saksamaa tegi Põhja-Atlandil. Sellega põhjustas ta, et Saksamaa rikkus 1936. aasta teist Londoni meresõidulepingut. Tema kohtuprotsessil näidati tõendeid, et liitlased olid käitunud sarnaselt. Seetõttu ei mõjutanud see rahvusvahelise õiguse rikkumine tema karistust. Pärast vanglast vabanemist kolis Dönitz Hamburgi lähedal asuvasse väikesesse külla Aumühle. Oma hilisematel aastatel kirjutas ta kaks autobiograafiat. Neis käsitles ta oma elu erinevaid perioode. Ta suri 1980. aasta jõuluõhtul südameinfarkti tagajärjel.
Varajane elu ja karjääri algus
Karl Dönitz sündis 16. septembril 1891 Berliinis. Noorena astus ta mereväeakadeemiasse ja teenis Esimeses maailmasõjas algselt pinnalainete laevadel. Sõja käigus siirdus ta allveelaevade teenistusse, kus omandas kogemusi ja taktikat, mis kujundasid tema edasist karjääri. Pärast sõda jäi Dönitz mereväeprofessionaaliks ka Weimari Vabariigi ajal, kus ta püsis ja tõusis järk-järgult juhtivatele kohtadele.
Allveelaevastiku juht ja taktika
Küpses karjääris sai Dönitzist peamine allveelaevastiku taktikaarhitekt. Ta propageeris koordineeritud allveelaevade rünnakuid, mida hiljem hakati nimetama "huntide karjana" ehk wolfpack-taktikaks: mitu allveelaeva koondusid, jälgisid konvoisid ja ründasid neid ühise juhtimise all. Tema juhtimisel tekitas Saksa allveelaevastik liitlaslaevastikule suurt kaost, eriti Atlase ja Põhja-Atlandi rütmides, põhjustades olulisi kaotusi kaubaveos.
Dönitz rõhutas signalisatsiooni ja radiokontrolli tähtsust ning uskus häälestatud, distsiplineeritud allveelaevastikusse. Tema pooldajad tõstavad esile tema operatiivseid ja logistilisi võimeid: allveelaevade paigutamine, ühildatud rünnakute planeerimine ja laevaehituspoliitika. Tema kriitikud osutavad aga sellele, et ta otsustas piiramatuks allveelaevasõjaks, mille tagajärjel rikutud rahvusvahelised lepingud ja kannatasid tsiviillaevad ning neutraalsed laevad.
Sõja lõpp ja lühike riigipea roll
1943. aastal tõusis Dönitz suuremale juhtivale positsioonile ja lõpuks sai temast üks kõrgemaid mereväeülemaid. Pärast Adolf Hitleri enesetappu 30. aprillil 1945 määrati Dönitz Hitleri testamendis riigipea järeltulijaks. Ta püüdis organiseerida rahulikku kapituleerumist ja hoida kokkujäämise võimalust Läänevägede vastu, et vältida Nõukogude Liidu vallutust. Tema valitsus tegutses lühikest aega Flensburgis; see jäi 1945. aasta mais liitlaste arreteerimisega lühiajaliseks.
Nürnbergi protsess ja vangistus
Pärast Saksa kapituleerumist arreteeriti Dönitz ja ta seati Nürnbergi protsessi alla. Taile esitati süüdistused kuritegudes rahu vastu ja sõjakuritegudes. Kohtus tunnistati tema rolli ning tema vastu presented tõendid, et ta oli korraldanud piiramatut allveelaevasõda, mis rikkus rahvusvahelisi meresõidureegleid. Tallinnas ei mõistetud teda kuritegude vastu, mis oleksid seotud inimõiguste massiliste rikkumistega, kuid ta sai karistuseks kümneaastase vanglakaristuse ning vangi viidi Briti valitsuse halduses oleva vanglakohtumise järel. Dönitz vabastati ennetähtaegselt 1956. aastal.
Pärast vanglast vabanemist ja pärand
Pärast vabanemist kolis Dönitz Hamburgi lähedal asuvasse Aumühle väikekülla, kus ta elas tagasi tõmbunult. Oma hilisematel aastatel avaldas ta mitu memuaaride sarnast teost, milles püüdis õigustada oma otsuseid ja selgitada sõjaoperatsioonide loogikat. Tema raamatutes ja avalikes juhtumites rõhutas ta sageli, et allveelaevastiku tegevus oli vastus liitlaste majandusblokaadile ja et sarnaseid meetmeid kasutati ka liitlaste poolt.
Dönitzi pärand on vastuoluline: ajaloolased tunnustavad tema panust allveelaevastiku taktika ja lahingujuhtimise oskusesse, samas kui tema otsused ja roll sõjakuritegudes jäävad terava kriitika all. Tema surm 24. detsembril 1980 lõpetas elu, mis oli tihedalt põimunud 20. sajandi suurte geopoliitiliste konfliktidega.
Oluline kontekst
- Allveelaevade mõju: Dönitzi taktikalised meetodid muutsid allveelaevade rolli ja panid aluse moodsa allveelaevastiku operatiivmõtlemisele.
- Õiguslik ja moraalne hinnang: Tema tegevus tõi esile keeruka küsimuse, kuni mil määral on sõjalised taktikalised otsused vastutavad rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest ja kuidas võrdsustada eri osapoolte tegevusi ühetaolise õigusliku hinnanguga.
- Muud faktid: Dönitz ei olnud kunagi ametlikult natside partei liige, kuid tema ametikohad ja otsused panid teda ajalooliselt ja poliitiliselt vastutusele.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Karl Dönitz?
V: Karl Dönitz oli Saksa mereväejuht, kes juhtis Teise maailmasõja teisel poolel Saksamaa mereväge (Kriegsmarine) ja oli pärast Adolf Hitleri enesetappu 23 päeva Saksamaa president.
K: Kuidas sai ta oma hüüdnime?
V: Teda kutsuti "der Löwe" (Lõvi).
K: Millal ta astus keiserliku Saksa mereväe teenistusse?
V: Ta astus keiserliku Saksa mereväe (Kaiserliche Marine) teenistusse 1911. aastal.
K: Millisel ametikohal ta oli I maailmasõja ajal?
V: Esimese maailmasõja ajal teenis ta pinnalaevadel. Hiljem viidi ta üle allveelaevadele (allveelaevadele).
K: Millist rolli mängis ta Atlandi lahingus?
V: Tema juhtimisel sõdis allveelaevade laevastik Atlandi lahingus.
K: Mis juhtus pärast Adolf Hitleri enesetappu?
V: Pärast Adolf Hitleri enesetappu sai Dönitz 23 päevaks Reichspräsidentiks.
K: Millised olid tema süüdimõistmised Nürnbergi protsessil?
V: Nürnbergi protsessil esitati Dönitzile süüdistus ja ta mõisteti süüdi "kuritegudes rahu vastu" ja "sõjakuritegudes".
Otsige