Yom Kippuri sõda
Jom Kippuri sõda (tuntud ka kui ramadaanisõda ja oktoobrisõda) oli sõda Iisraeli ja rühma araabia riikide vahel, mida juhtisid Egiptus ja Süüria. Sõda toimus 6.-24. oktoobrini 1973. Sõda algas juudi meeleparanduspäeval Jom Kippur 1973. aastal ja see toimus moslemite ramadaanikuu ajal. Egiptuse ja Süüria rünnak oli Iisraelile üllatus pärast seda, kui Iisrael vallutas 1967. aastal Egiptuselt Siinai poolsaare ja Golani kõrgendikud. Egiptuse armee tungis Siinai poolsaarele, et saada Iisraelilt oma maa tagasi.
Siinai ja Golani kõrgendikud kuulusid varem Egiptusele ja Süüriale, kuid alates 1967. aasta kuuepäevase sõja ajal okupeeris neid Iisrael. Süüria sõja eesmärk oli vabastada kogu Golani kõrgendik sõjaliste vahenditega. Egiptuse Anwar Sadat soovis aga kasutada sõjaväge, et ergutada diplomaatilisi läbirääkimisi. Sadat saavutas selle oma piiratud sõjas.
Sõja esimestel päevadel saavutasid Egiptus ja Süüria hämmastavaid võite. Iisrael oli rünnakust šokis ja oli kaotuse äärel. Iisraeli esimesed vasturünnakud ebaõnnestusid nii Egiptuse kui ka Süüria vastu. Hiljem lükkasid Iisraeli rünnakud aga Süüria väed tagasi ja surusid neid edasi Süüriasse. IDF jõudis 40 kilomeetri kaugusele Süüria pealinnast Damaskusest. Iraagi armee ühines sõjaga Süüriaga ja Iisraeli armee lõpetas edasitungi.
Egiptuse rindel olid Iisraeli rünnakud Süüria vastu olnud "tähelepanu kõrvalejuhtimiseks" Egiptuse rünnaku vastu. See võimaldas Egiptuse armeel kaevuda sügavamale Siinai poolsaarele, umbes 12 km kaugusele, mis on 2 km võrra rohkem kui esialgne 10 km plaan. Iisrael kartis massiivset sõjalist kaotust ja kutsus seetõttu Ameerikat appi. Esialgu keeldus Ameerika, nii et Iisrael ähvardas kasutada oma tuumarelva, see ähvardus oli piisav, et veenda president Richard Nixonit saatma Iisraelile abi. Ameerika viis läbi operatsiooni "Nickel Grass", mille käigus anti Iisraelile 20 tonni sõjavarustust ja laskemoona. See osutus Iisraelile elutähtsaks ja võimaldas Iisraelil jätkata võitlust. Ameerika Ühendriikide tollane riigisekretär Henry Kissinger ütles hiljem Iisraelile: "Ameerika päästis teid Jom Kippuri sõja ajal".
Läänemaailm ootas, et Iisrael võidab Egiptuse vastu kiiresti, sest tal on parem sõjavägi. Egiptuse armee ületas 6. oktoobril Suessikanali ja hävitas Iisraeli kaitsevõimekuse ja kindlused teisel pool. Iisrael püüdis järgnevatel päevadel egiptlasi lüüa ja neid kanali taha tagasi suruda. Kuid iisraellased ei suutnud neid tagasi suruda. Ameerika Ühendriigid hakkasid saatma Iisraelile lennukite abil laskemoona ja relvi, et aidata Iisraeli armee sõja võitmisel operatsioonis "Nickel Grass". Süüria palus peagi Egiptust Iisraeli rünnata, et vähendada survet Iisraelile. 14. oktoobril ründas Egiptus uuesti, püüdes veelgi rohkem Siinai poolsaarele tungida. Iisrael lõi rünnaku tagasi ja egiptlased kaotasid umbes 250 tanki. Pärast seda ründasid iisraellased uuesti. Pärast raskeid lahinguid ületasid nad kanali selle keskel, kahe Egiptuse armee vahel. Nad tungisid edasi põhja ja lõunasse. Nad liikusid edasi lõunasse, kuni jõudsid Suessi linna ja lõid suure Egiptuse väe kinni kanali idaküljel, Siinai poolel. Iisraellased püüdsid Suezi vallutada, kuid said lüüa. Neil ei õnnestunud ka põhja poole edasi liikuda. Nad jõudsid Egiptuse pealinnast Kairost 101 kilomeetri kaugusele.
ÜRO võttis julgeolekunõukogus vastu resolutsiooni, milles paluti kõigil riikidel sõda ajutiselt peatada (nn relvarahu). Araabia riigid ja Iisrael nõustusid sellega. Kuid relvarahu ebaõnnestus, kui Iisraeli armee tungis lõunasse, et jõuda Suessi. Pärast seda ütles Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev USA presidendile, et kui USA ei saada sinna vägesid, saadab ta ise Nõukogude väed sinna piirkonda. Seda peeti ähvarduseks ja Ameerika Ühendriigid seadsid oma sõjaväe täielikku tuumavalvesse. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vaheliste pingete tõttu nõustus Iisrael relvarahuga ja sõda lõppes. See oli kahe suurriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel kõige lähemal tuumasõjale (ja kolmandale maailmasõjale) pärast Kuuba raketikriisi 1960. aastatel.
End
Sõda lõppes 26. oktoobril 1973. Pärast sõda pidasid Egiptus ja Iisrael läbirääkimisi. Nad jõudsid kokkuleppele oma vägede eraldamiseks. Kokkulepe viis selleni, et Iisrael taganes Suessi kanali taha. Egiptuse väed jäid Siinai poolsaarele kanali lähedale ja ei taganenud vallutatud kohtadest. Egiptuse ja Iisraeli vägede vahel oli kokkuleppe raames suur vahemaa Siinai poolsaarel.
Iisrael pidas ka läbirääkimisi Süüriaga ja nõustus lahkuma Süüria vallutatud kohtadest, kuid nad jäid Golani kõrgendikele. Egiptus ja Iisrael pidasid läbirääkimisi ning 1979. aastal kirjutasid nad alla Egiptuse ja Iisraeli rahulepingule. Lepinguga saavutati rahu Iisraeli ja Egiptuse vahel ning Iisrael taganes kogu Siinai poolsaarelt ja andis selle Egiptusele tagasi. Leping kehtib tänaseni. Sõjas nimetati Iisraeli võitjaks ja araabia riike kaotajaiks, kuigi mingit tegelikku sõjalist võitu ei saavutatud; tegemist oli sõjalise "patiseisuga" (kus keegi ei võitnud ega kaotanud). Sõda oli aga kokkuleppeliselt araablaste, eriti Egiptuse poliitiline võit. Süürlased seevastu ei taha sõjast rääkida, sest suurt osa sellest peeti pigem kaotuseks kui võiduks või patiseisuks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ka Jom Kippuri sõda?
V: Jom Kippuri sõda on tuntud ka kui ramadaanisõda ja oktoobrisõda.
K: Millal see sõda toimus?
V: Sõda toimus 6.-24. oktoobrini 1973.
K: Mis päeval sõda algas?
V: Sõda algas juudi meeleparanduspäeval Jom Kippur 1973. aastal.
K: Millise kuu jooksul see sõda toimus?
V: See sõda toimus moslemite ramadaani kuu ajal.
K: Miks ründasid Egiptus ja Süüria Iisraeli?
V: Egiptus ja Süüria ründasid Iisraeli pärast seda, kui Iisrael vallutas 1967. aastal Egiptuselt Siinai poolsaare ja Golani kõrgendikud, et saada Iisraelilt tagasi oma maa.
K: Kui kaua võttis selle konflikti lahendamine aega?
V: See konflikt lahendati 18 päeva jooksul, 6.-24. oktoobrini 1973.
K: Kas selles konfliktis osalesid peale Iisraeli, Egiptuse ja Süüria ka teised riigid?
V: Ei, ainult need kolm riiki olid selles konfliktis osalenud.
