Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 13. muudatus — orjuse kaotamine 1865
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 13. muudatus (1865) lõpetas orjuse, muutis USA seaduslikku ja sotsiaalset korda ning tähistas rekonstrueerimise algust ja ajaloolist pöördepunkti.
Kolmeteistkümnes muudatus oli Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatus, mille peamine eesmärk oli orjuse ametlik kaotamine Ameerika Ühendriikides. Muudatus võeti vastu ja saadeti ratifitseerimiseks 1865. aasta jooksul ning sai riikide poolt vajalikud ratifikatsioonid 6. detsembril 1865, olles üks rekonstrueerimismuudatustest pärast kodusõda.
Sisu ja peamised sätted
Kolmeteistkümnes muudatus koosneb kahest lõigust. Selle põhisätetele vastav eestikeelne kokkuvõte on järgmine:
- 1. lõik: Orjus ega sunnitöö ei tohi eksisteerida Ameerika Ühendriikides ega nende jurisdiktsiooni all olevates kohtades, välja arvatud juhul, kui see on kriminaalkaristuse osa pärast isiku seaduslikku süüdimõistmist.
- 2. lõik: Kongressile antakse pädevus seda muudatust sobiva seadusandluse abil jõustada.
Taust ja ratifitseerimine
Muudatust algatas ja toetas suures osas Põhja poolt peetava võitluse lõppfaasis tegutsenud Kongress; see suund oli osa laiemast püüdlusest häälestada riigi seadusandlust pärast sõda ning likvideerida orjuse institutsioon. Kuigi enamus kongressiliikmetest, sealhulgas paljud vabariiklased, toetasid muudatust, leidus ka vastuseisu – nii poliitilisi vastuargumendid kui ka föderaalsete ja osariikide suhete pingestumine. Kui muudatuse ratifitseeris vajalik arv osariike, jõustus see ametlikult 6. detsembril 1865.
Mõju ja juriidilised tagajärjed
Kolmeteistkümne muudatuse peamine mõju oli orjuse kui seadusega tunnustatud institutsiooni lõpp. Samas jättis see püsiva erandi kriminaalkaristuse kohta, mida on hilisemates aastakümnetes palju arutatud seoses näiteks sunnitöö ja vangide kasutamisega tööjõuna (convict leasing) ning karistusõiguse rakenduse ebavõrdsustega. Muudatus andis ka Kongressile õiguse tühistatud praktikaid edasi jõustada ning oli aluseks edasistele seadusandlikele sammudele ja kohtulahenditele, mis püüdlesid võrdsema kodanikuõiguste poole.
Seosed teiste muudatustega ja pärand
Kolmeteistkümnes muudatus moodustab koos neljateistkümnenda ja viieteistkümnenda muudatusega nn rekonstrueerimismuudatuste tuuma, mille eesmärk oli kodusõja järgselt kindlustada vabadus ja kodanikuõigused endistele orjatele. Praktikas ei tekkinud vabadusest kohe täielikku poliitilist ega sotsiaalset võrdõiguslikkust: paljud osariigid kehtestasid pärast sõda nn Black Codes’e ning tekkisid teised mehhanismid, mis hoidsid ära täieliku sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni. Kolmeteistkümnes muudatus on siiski õiguslik alus, millele tuginedes on kongress ja kohtud hiljem laiendanud vabaduse ja inimõiguste kaitset.
Kaasaegsetes aruteludes pööratakse tähelepanu nii muudatuse teksti erandile kriminaalkaristuse kohta kui ka sellele, kuidas see erand on mõjutanud Ameerika ühiskonda läbi vanglate ja karistusõiguse praktika. Samuti tuuakse sageli esile, et muudatuse jõustamine nõudis lisaõigusakte ja kohtulahendeid, et realiseerida selle eesmärke praktikas.
Tunnistati kehtetuks põhiseaduse neljas artikkel, paragrahv 2; põgeneva orja klausel — see klausli tühistamine oli osa muudatuse laiemast eesmärgist lõpetada õiguslikud ja institutsionaalsed alused orjuse olemasolule.
Tekst
1. jagu. Ameerika Ühendriikides või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates kohtades ei eksisteeri ei orjandust ega sunniviisilist orjapidamist, välja arvatud karistusena kuriteo eest, mille eest osapool on nõuetekohaselt süüdi mõistetud.
2. jagu. Kongressil on õigus rakendada käesolevat artiklit asjakohaste õigusaktidega.
Ajalugu
Enne kodusõda lubas põhiseadus orjapidamist. Paljud rühmitused püüdsid siiski orjapidamise lõpetamist Ameerika Ühendriikides. Neist rühmadest sai 1856. aastal Vabariiklik Partei, mis sai 1860. aastal Abraham Lincolni valimisega võimule.
1863. aastal andis Lincoln välja Emantsipatsiooniproklamatsiooni, mis vabastas orjad ainult teatud osades Ameerika Ühendriikides ja ei muutnud orjapidamist tegelikult ebaseaduslikuks.
Kodusõja lõpu lähedal esitasid kongressi kontrollivad vabariiklased muudatusettepaneku, mis muutis orjuse ebaseaduslikuks (seadusega vastuolus olevaks) kõigis Ameerika Ühendriikide osades. (Selleks, et muudatusettepanek toimuks, peavad selle kõigepealt vastu võtma nii Ameerika Ühendriikide senat kui ka Ameerika Ühendriikide esindajatekoda ja seejärel kolm neljandikku osariikide seadusandjatest). Muudatusettepaneku võtsid vastu kolm neljandikku osariikidest ja see sai seaduseks 1865. aasta lõpus.
Fotogalerii
· Liigutage hiirega iga foto üle, et vaadata etiketi üksikasju
· 
Kaart, kus orjapidavad osariigid on mustalt kujutatud, orjapidamine levib lääne suunas (1847)
· 
President Lincoln 1861. aastal
· 
Orjad töötamas istandikul, umbes 1862-1863
· 
Lincolni emantsipatsiooniproklamatsioon vabastas orjad ainult selles kaardil kujutatud punastes osariikides. See ei mõjutanud orje sinistes osariikides (1863).
· 
Kuulus foto orjast, kellel on paljude piitsutuste armid; Louisiana, 1863
· 
Orjakaupmehe äri Atlantas, Gruusias (1864)
· 
Parlamendiliikmed tähistavad 13. muudatusettepaneku vastuvõtmist (1865)
· 
Esialgne 13. muudatusettepanek USA Rahvusarhiivis, allkirjastatud president Lincolni poolt (1865).
· 
Kaks endist orjapõlve last, kes vabastati 13. muudatusega (umbes 1870)
Küsimused ja vastused
K: Mis on kolmeteistkümnes muudatusettepanek?
V: Kolmeteistkümnes muudatus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatus, millega kaotati Ameerika Ühendriikides orjus.
K: Millal võeti vastu kolmeteistkümnes muudatusettepanek?
V: Kolmeteistkümnes muudatusettepanek võeti vastu 6. detsembril 1865, kodusõja lõpus.
Küsimus: Kas mõni demokraat toetas kolmeteistkümnendat muudatusettepanekut?
V: Ainult üksikud demokraadid toetasid kolmeteistkümnendat muudatusettepanekut mõlemas kongressi kojas.
K: Mis on rekonstrueerimismuudatused?
V: Rekonstrueerimismuudatused on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatused, mis võeti vastu pärast kodusõda toimunud rekonstrueerimise ajal.
K: Mida tunnistas kolmeteistkümnes muudatusettepanek kehtetuks?
V: Kolmeteistkümnes muudatus tühistas põhiseaduse neljanda artikli 2. jao; põgeneva orja klausli.
K: Mis oli põgeneva orja klausel?
V: Põgenenud orja klausel oli põhiseaduse säte, mis sätestas, et kui ori põgeneb vabasse osariiki, loetakse teda ikkagi orjaks ja ta tuleb omanikule tagastada.
K: Miks on kolmeteistkümnes muudatusettepanek oluline?
V: Kolmeteistkümnes muudatus on oluline, sest see kaotas orjuse Ameerika Ühendriikides ja aitas tagada, et kõigile inimestele on tagatud õigus vabadusele.
Otsige