1860. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised

Demokraatliku partei lõhenemine

1860. aasta aprillis kohtusid demokraadid Charlestonis, Lõuna-Carolinas, et valida kandidaat eelseisvateks presidendivalimisteks. Kongressil valitses täielik kaos. Põhjapoolsed demokraadid tahtsid esitada Stephen A. Douglase kandidaadiks. Lõunapoolsed demokraadid ei toetanud teda, sest ta toetas uute osariikide rahvusliku suveräänsuse õigust valida, kas nad lubavad orjapidamist. Konvent ei suutnud kandidaadi suhtes kokku leppida. Hiljem kogunesid põhjapoolsed demokraadid eraldi kongressil uuesti ja valisid Douglase. Lõunapoolsed demokraadid valisid John C. Breckinridge'i. Ta oli Ameerika Ühendriikide asepresident president James Buchanani ajal.

Hiljem valis kolmas rühm, äsja moodustatud põhiseadusliku liidu partei, oma kandidaadiks John Belli. Sellesse parteisse kuulusid mõned lõunapoolsed demokraadid, kes olid orjuse vastu. Samuti kuulusid sinna ka Whig Party ja Know Nothing Party liikmed. Põhiseadusliku Liidu partei oli eraldumise vastu ja orjuse küsimuses neutraalne. Bell ise oli endine demokraat.

Vabariiklaste kongress

Vabariiklaste partei nägi võimalust, kui demokraadid olid lõhestunud. Nad kohtusid Chicagos 16.-18. mail. William H. Seward oli paljude seas favoriit. Abraham Lincoln oli saanud tuntuks tänu oma debattidele Stephen A. Douglasiga. Tal oli eelis, et kongress toimus Chicagos, tema toetuse keskuses. Pärast kahte hääletusvooru ei olnud selget valikut. Kolmandal hääletusvoorul valisid vabariiklased Lincolni.

Kampaania

Lincolni seisukoht orjaküsimuses oli teada tema ja Stephen Douglase vahelistest debattidest senaatorina 1858. aastal. Ühes debatis ütles ta: "Ma usun, et see valitsus ei saa püsivalt pooleldi orjadest ja pooleldi vabadest inimestest vastu pidada." Üks tema meeldejäävamaid tsitaate oli: "Enda vastu lõhestatud maja ei saa püsida." Ta ütles: "Maja, mis on jagatud iseenda vastu, ei saa püsida." Sellele vaatamata peeti teda orjuse küsimuses mõõdukaks. Ta teadis, et ei saa lõunas orjapidamist ühe sammuga lõpetada. Selle asemel võttis ta sõna vaid orjuse vastu uutel Ameerika territooriumidel.

Tulemus

Lincoln võitis valimised 1 866 452 häälega. Douglas sai 1 376 957 häält. John Breckinridge ja John Bell jagasid ülejäänud 1 438 660 häält. Lincoln võitis enamuse valimiskolleegiumi häältest, mis andis talle presidendikoha. Kuid ta võitis ilma ühegi lõunapoolse osariigita. Enne Lincolni ametisseastumist presidendiks kuulutas seitse lõunapoolset osariiki oma lahkulöömist. Oma inauguratsioonikõnes pöördus Lincoln lõunapoolsete osariikide poole. Ta ütles: "Teie käes, mu rahulolematud kaasmaalased, mitte minu käes on kodusõja oluline küsimus". Ta jätkas: "Valitsus ei ründa teid. Teil ei saa olla konflikti, ilma et te ise oleksite agressorid. Teil ei ole taevas registreeritud vannet, et hävitada valitsus, samal ajal kui mul on kõige pühalikum vanne "säilitada, kaitsta ja kaitsta" seda." Lincoln nimetas neid sõpradeks ja ütles neile, et me ei ole vaenlased. Kahjuks oli selleks ajaks Jefferson Davis juba konföderatsiooni president. Hiljem ühinesid nendega Virginia, Põhja-Carolina, Arkansas ja Tennessee. Kaks riiki, Kentucky ja Missouri, püüdsid jääda neutraalseks.

12. aprillil 1861. aastal langesid kodusõja esimesed paugud Fort Sumteris, Lõuna-Carolinas.