Roe vs. Wade oli USA ülemkohtu juhtum, mille otsus kuulutati 1973. aastal. Kohus leidis, et osariigi seadus, mis keelas abordid (välja arvatud ema elu päästmiseks), oli põhiseadusega vastuolus. See otsus tegi abordi paljudes olukordades riiklikult seaduslikuks ja muutis Ameerika avalikku ning poliitilist debatti järsult. Otsust põhjendati eelkõige naise õigusega eraelu puutumatusele, mis tuleneb loote/sündimata lapse kandmise kontekstis 14. muudatuse Due Process klauslist.

Otsuse põhisisu

Roe otsus kehtestas kohtulikult nii‑öelda trimestri (kolmandiku rasedusest) skeemi:

  • esimesel trimestril ei tohtinud osariigid üldiselt aborti keelata ega piirata — otsus jättis selle naise ja arsti otsustada;
  • teisel trimestril võis osariik hakata regulatsioone kehtestama, kui need olid suunatud ema tervise kaitsmisele;
  • kolmandal trimestril võis osariik aborti keelata või rangelt piirata, välja arvatud juhul, kui see oli vajalik ema elu või tervise päästmiseks.

    • Kohus ütles ka, et varajases raseduse staadiumis ei ole abort tavaliselt ohtlikum kui raseduse edasi kandmine.

    Kohtu koosseis ja hääletus

    Otsus oli vastu võetud hääletusega 7:2. Peaotsuse kirjutas kohtunik Harry Blackmun; otsust toetasid Chief Justice Warren E. Burger ning kohtunikud William O. Douglas, William J. Brennan Jr., Potter Stewart, Thurgood Marshall ja Lewis F. Powell Jr. Kohtu eriarvamuse esitasid kohtunikud William Rehnquist ja Byron White.

    Pärast otsust ja juriidilised arengud

    Roe ei lõpetanud vaidlusi. Aastate jooksul on ülemkohus ja seadusandjad piiranguid ja kaitseid muutnud. Mõned märkimisväärsed järgnevused:

  • Webster v. Reproductive Health (1989) andis osariikidele teatud määral rohkem vabadust abordi reguleerimiseks ning lubas osariikidel piirata avaliku raha ja ressursside kasutamist aborditeenusteks;
  • Planned Parenthood v. Casey (1992) loobus Roe tristribeeritud skeemist ja kehtestas “liigne koormus” (undue burden) testi: osariik ei tohi panna naisele ebaõiglast ja ebaasjalikku takistust, kuid võib kehtestada mitmesuguseid regulatsioone;
  • 2022. aasta otsus Dobbs v. Jackson Women's Health Organization lõi Roe praktiliselt ümber, jättes aborti reguleerimise volitused osariikidele — paljud osariigid on seejärel kehtestanud ranged piirangud või täielikud keelud.

    • Mõju ja ühiskondlikud vaidlused

    Roe v. Wade oli ja on tugevalt polariseeriv teema. Avalikkond jagunes peamiselt kahte leeri:

  • elu pooldajad (pro-life) väidavad, et igal inimesel — sh lootel — on õigus elule ja abort on moraalselt vale;
  • valiku pooldajad (pro-choice) rõhutavad naise õigust otsustada oma keha ja reproduktiivtervise üle ning väidavad, et riik ei peaks sekkuma naise isiklikes terviseotsustes.

    • Otsus mõjutas poliitikat, valimiskäitumist, õigussüsteemi ja tervishoiuteenuste kättesaadavust. Abordiõigused ja piirangud on loonud püsiva aktivismi, seadusandlikku võitlust ning meditsiinilist ja sotsiaalset diskussiooni. Kaasaegne debatt hõlmab lisaks õigusele ka juurdepääsu teenustele, meditsiinivarustusele, finantsvõimalustele ja tagajärgedele raseduse katkestamise keelustamisel või piiramisel.

    Kokkuvõte

    Roe vs. Wade tegi 1973. aastal suuri juriidilisi ja ühiskondlikke muutusi, kinnitades tol ajal naiste õigust valida raseduse varases staadiumis. Aastakümnete jooksul on selle otsuse sisu ja ulatust vahetunud ja piiratud, kuni 2022. aastal otsustas ülemkohus need põhimõtted ümber tõlgendada ja osa õigustest tagasi anda osariikidele. Teema jääb Ameerikas tugevasti vaidlustatuks ja mõjutab jätkuvalt poliitikat, seadusandlust ning inimeste igapäevaelu.