3. veebruaril 1913 ratifitseeritud Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kuueteistkümnes muudatus (XVI muudatus) võimaldab kongressil kehtestada föderaalse tulumaksu. See tähendab, et föderaalvalitsusel on põhiseaduslik õigus koguda maksu üksikisiku sissetuleku pealt olenemata selle sissetuleku päritolust; kõnekeeles öeldakse sageli, et tulumaks võib kehtida "from whatever source derived".

Taust ja Pollocki otsus

XVIIImuudatus sündis vastusena varasemale ülemkohtu otsusele. 1895. aastal tegi Ühendriikide kõrgeim kohus pöördelise otsuse Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co., kus kohus otsustas, et üle 4000 dollari suurusele sissetulekule kehtestatud 2-protsendiline maks oli põhiseadusega vastuolus. Pöördelise otsuse aluseks oli järeldus, et teatud tulumaksud, eriti need, mis pärinevad kinnisvarast, dividendideks või intressidest, olid otsesed maksud ja seetõttu pidid need olema riikide elanike arvuga proportsionaalselt jaotatud. Kohus leidis, et 1894. aasta seadus, mille otsus tühistas, ei sisaldanud sellist jaotamist, mistõttu see rikkus põhiseadust.

Miks muudatus vastu võeti ja mida see muutis

Kuueteistkümnes muudatus ei lükanud otseselt Pollocki õigusteadust, vaid eemaldas selle otsuse praktilise mõju, muutes võimalikuks otseste tulumaksude kehtestamise ilma riikide vahelisi proportsionaalsusnõudeid rakendamata. Selle sõnastus lubab kongressil kehtestada tulumaksu „üksikisiku tulu pealt, olenemata sellest, kust see tulu pärineb, ilma jaotamiseta osariikide vahel ja ilma loenduse või rahvaloenduse arvestuseta”.

Ajaline ülevaade

  • 1894 – Kongress kehtestas föderaalse tulumaksu (osa tolli- ja maksuseadusest); see seadus vaidlustati ja jõudis ülemkohtusse.
  • 1895 – Ülemkohus otsustas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co., millega kehtestatud sissetulekumaks kuulutati osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks.
  • 1909 – Kongress algatas kuueteistkümnenda muudatuse oma parandusettepanekuna, et lahendada Pollocki otsuse järeltulnud õiguslik lõhe.
  • 3. veebruar 1913 – Muudatus ratifitseeriti piisava hulga osariikide poolt ja sai osa põhiseadusest.
  • 1913 – Peagi ratifitseerimise järel võttis Kongress vastu uue tulumaksu sätete sisaldava seaduse (Revenue Act of 1913), mis oli aluseks 20. sajandi föderaalsele tulumaksusüsteemile.

Juriidilised ja praktilised tagajärjed

Pärast XVI muudatust kinnitasid ka edaspidised kohtulahendid (nt Brushaber v. Union Pacific Railroad Co., 1916), et muudatus lubas kongressil kehtestada tulumaksu ilma apportionment'i nõudeta ja selgitasid, et muudatus ei tähenda piiramatut maksuvõimu – maksustatava tulu mõiste ja maksukohustuslaste ulatus selginevad läbi seadusandluse ja kohtulahendite.

Mõju tänapäeval

XVIIImuudatus on aluseks tänapäevasele föderaalsele tulumaksule, mis on Ameerika Ühendriikide üks peamisi riiklikke tuluallikaid. Muudatus võimaldas arendada progressiivseid maksusüsteeme, rahastada riiklikke programme ja kujundada föderaalseid eelarvepoliitikaid 20. sajandil ja edaspidi.

Kokkuvõte: Kuueteistkümnes muudatus ei loonud otseselt uusi maksuliike, kuid eemaldas konstitutsioonilise takistuse, mis enne seda takistas föderaalsel valitsusel koguda ühtset tulumaksu ilma nõudeta maksu riikide vahel proportsionaalselt jaotada. See muudatus tühistas Pollocki otsuse tagajärjed ja avas tee kaasaegsele federaliseeritud tulumaksusüsteemile.