Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kuueteistkümnes muudatus

3. veebruaril 1913 ratifitseeritud Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kuueteistkümnes muudatus (XVI muudatus) võimaldab kongressil kehtestada föderaalse tulumaksu. See võimaldab föderaalvalitsusel koguda maksu üksikisiku sissetulekult, olenemata sellest, kust see sissetulek pärineb. Kuueteistkümnes muudatus tühistas 1895. aasta pöördelise otsuse ülemkohtu kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co. Pollocki kohtuasjas otsustas kohus, et üle 4000 dollari suurusele sissetulekule kehtestatud 2-protsendiline maks on põhiseadusega vastuolus. Seda seetõttu, et seadus, mille otsus tühistas, ei võimaldanud jaotamist, otsustas kohus selle vastu. Kuueteistkümnes muudatus lubas kongressil kehtestada ühtse otsese tulumaksu, mille suhtes ei kohaldata proportsionaalsust.

Tekst

"Kongressil on õigus kehtestada ja koguda tulumaksu mis tahes allikast saadud sissetulekutelt, ilma et seda jaotataks eri riikide vahel ja ilma loendust või loendamist arvesse võtmata."

Taust

Kui põhiseaduse loojad määrasid kindlaks, kuidas uut valitsust rahastada, püüdsid nad vältida isiku sissetulekul põhinevat maksu. Põhiseaduse esimese artikli 2. ja 9. jagu lõi "jaotamise reegli". Praktiliselt nõudis see, et kongress maksustaks osariike iga osariigi rahvaarvu alusel, mitte iga isiku sissetuleku või vara pealt. Näiteks kui üks osariik moodustas neli protsenti kogu elanikkonnast, pidi ta maksma neli protsenti kogu föderaalmaksust. Põhiseaduse koostajad eeldasid, et kasutatakse otseseid makse, ja määratlesid selle mõiste laialt. Siiski ei näinud nad, et jaotamine halvaks igasugust katset koguda otseseid makse.

Enne 1913. aastat pärines suurem osa föderaalsetest tuludest kaupade kaudsetest maksudest. Nende hulka kuuluvad riiki imporditud kaupadelt võetavad tariifid. Nende hulka kuulusid ka aktsiisimaksud sellistelt kaupadelt nagu viski. Tulumaksud ei olnud 1913. aastal midagi uut. Kongress võttis 1861. aasta tulumaksuseaduse vastu kodusõja ajal, et aidata sõja eest tasuda. Kümme aastat hiljem lubati see aeguda. Ka Ameerika Konföderatsiooni osariikidel oli tulumaks. Alates 1863. aastast vabastas see maks esimesed 1000 dollarit ja nõudis 1% maksu esimeselt 1500 dollarilt, mis ületas maksuvabastust. Kõigilt üle selle summa jäävatelt sissetulekutelt võeti 2% maks.

1894. aastal võttis kongress vastu Wilsoni-Gormani tariifiseaduse, mis sisaldas föderaalse tulumaksu kindlasummalist 2 protsenti. Aasta hiljem tegi ülemkohus otsuse kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co. Nad tunnistasid maksu põhiseadusega vastuolus olevaks, sest see oli otsene maks ja seda ei jaotatud iga osariigi elanikkonna järgi.

Põhiseaduslik tulumaks

16. juunil 1909 saatis president Taft senatile sõnumi, mis kõlas järgmiselt:

"Seepärast soovitan kongressile, et mõlemad kojad teeksid kahekolmandikulise hääletusega ettepaneku põhiseaduse muutmiseks, millega antakse volitus kehtestada tulumaks riigi valitsusele ilma osariikide vahel proportsionaalselt rahvastikuga jaotamata."

Pärast viis tundi kestnud arutelu täiskogu istungisaalis võeti seaduseelnõu vastu 314-14 (1 kohalolija ja 55 mitte hääletanut). Seejärel saadeti see riikide seadusandjatele ratifitseerimiseks. Muudatus andis kongressile õiguse kohaldada otsest maksu, mis põhineb inimeste sissetulekutel ja mille suhtes ei kohaldata jaotamise reeglit.

Kuueteistkümnenda muudatuse mõju

Kuueteistkümnenda muudatuse vastuvõtmise suurim ja kõige otsesem mõju seisnes selles, et see nihutas võimu osariikidelt riiklikule valitsusele. Osariikidel olid tulumaksud enne riigi valitsust. See hoidis riigi valitsuse nõrgemana, kuna tal oli vähem tulusid kui osariikidel. Ilma kuueteistkümnenda muudatusettepanekuta oleks riigi valitsusel olnud palju raskem laiendada oma sõjalist võimu maailma muudesse osadesse.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kuueteistkümnendik?


V: Kuueteistkümnes muudatus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse muudatus, mis lubab kongressil kehtestada föderaalse tulumaksu.

K: Millal kuueteistkümnes muudatusettepanek ratifitseeriti?


V: Kuueteistkümnes muudatus ratifitseeriti 3. veebruaril 1913. aastal.

K: Mida lubab kuueteistkümnes muudatus föderaalvalitsusel teha?


V: Kuueteistkümnes muudatus lubab föderaalvalitsusel koguda maksu üksikisiku sissetulekult, olenemata sellest, kust see sissetulek pärineb.

Küsimus: Milline oli 1895. aasta pöördeline otsus ülemkohtu kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co.
V: 1895. aasta Riigikohtu pöördeline otsus kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co. oli otsus, millega otsustati, et üle 4000 dollari suurusele sissetulekule kehtestatud 2-protsendiline maks on põhiseadusega vastuolus.

K: Miks tunnistati seadus kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co. põhiseadusega vastuolus olevaks?


V: Seadus kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co. tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks, sest see ei võimaldanud jaotamist.

K: Kuidas tühistas kuueteistkümnes seadusemuudatus otsuse kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co.
V: Kuueteistkümnes muudatus lubas kongressil kehtestada ühtse otsese tulumaksu, mille suhtes ei kohaldata proportsionaalsust, mis tühistas otsuse kohtuasjas Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Co.

K: Mida lubab kuueteistkümnes muudatus kongressil teha seoses tulumaksuga?


V: Kuueteistkümnes muudatus lubab kongressil kehtestada ühtse otsese tulumaksu, mille suhtes ei kohaldata proportsionaalsust.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3