Pollock v. Farmers' Loan & Trust Co
Pollock vs. Farmers' Loan & Trust Company, 157 U.S. 429 (1895), oli Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu pöördeline otsus. Kohus otsustas 5-4 otsusega, et 1894. aasta föderaalne tulumaksuseadus on põhiseadusega vastuolus. Pollocki otsus tühistati Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kuueteistkümnenda muudatuse vastuvõtmisega.
Taust
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse I artikli 2. jagu nõudis, et otsesed maksud jaotatakse osariikide vahel rahvaarvu järgi. Rahvastiku järgi jaotamine osutus peaaegu võimatuks, ebaühtlaseks ja ebaõiglaseks nõudeks maksude kogumiseks, kuna osariikide rahvaarv oli erinev. Tulumaks on otsene maks. Seega tugines föderaalvalitsus tariifidele ja muudele tuluallikatele.
Kodusõja ajal võttis föderaalvalitsus sõja rahastamiseks vastu tulumaksuseaduse. Abraham Lincoln allkirjastas 1862. aastal seaduseelnõu, mis nägi ette 3% maksustamist sissetulekutele vahemikus 600-5000 dollarit, 7,5% sissetulekutele vahemikus 5000-10 000 dollarit ja 10% sissetulekutele üle 10 000 dollari. Seaduseelnõu tunnistati 1872. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks, kui see tühistati.
1894. aastal kehtestas kongress Wilson-Gormani tariifiseaduse raames üksikisiku tulumaksu. President Grover Cleveland ei olnud seaduseelnõuga rahul, kuid lasi selle ilma oma allkirjata vastu võtta. Kõik üle 4000 dollari suurused sissetulekud maksustati 2% maksuga. See oli esimene rahuaegne föderaalne tulumaks Ameerika Ühendriikides. See vaidlustati kohe põhjendusega, et põhiseaduse kohaselt tuli otseseid makse koguda proportsionaalselt iga osariigi rahvaarvuga (nn jaotamine). USA valitsus on varemgi makse kehtestanud, kuid need olid kaudsed maksud (näiteks viskilt, vankritelt ja muudelt kaupadelt).
Faktid
Gormani 1894. aasta tariifiseaduses nähti ette 2%-line maks igasugusele "kasumile, kasumile ja sissetulekule", mis ületab 4000 dollarit viie aasta jooksul. New Yorgis asuva Farmers' Loan & Trust Co. aktsionärid maksaksid nõutavat maksu. Lisaks pidid nad esitama aktsionäride nimede nimekirja maksuametile.
Aktsionär Charles Pollock, kes elas Massachusettsis ja kellele kuulus kümme aktsiat, kaebas ettevõtte kohtusse. Ta ei tahtnud, et nad maksaksid maksu. Ta kaotas oma kohtuasja madalama astme kohtutes ja kaebas selle edasi ülemkohtusse, kes nõustus asja arutama. Kõrgem kohus otsustas Pollicki kasuks, kuulutades tariifiseaduse (paragrahvid 27-37) põhiseadusega vastuolus olevaks.
