Apellatsioon (apellatsioonkaebus) – mis see on ja kuidas toimib
Õiguses on apellatsioonkaebus menetlus, mille käigus kõrgem kohus vaatab läbi madalama astme kohtuotsuse põhjendatuse ja seaduslikkuse. Apellatsioonkaebus esitatakse sellele kohtule, kes on pädev tegelema kaebuse tasemega — tavaliselt apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohtu otsused võib teatud juhtudel ka edasi kaevata ülemkohtusse. Apellatsioonkaebuse esitanud isikut nimetatakse apellantiks (apellatsioonkaebuse esitajaks).
Kellel on õigus apellatsioonkaebust esitada?
Apellatsioonkaebuse võib esitada isik, kes tunneb, et tema õigusi või huve on madalama astme kohtu otsusega rikutud. See võib olla nii menetluse pooled (nt hageja või kostja) kui ka teised seaduse alusel huvitatud isikud. Apellatsioon on tavaliselt võimalik ainult neis küsimustes, kus seadus selle lubab.
Kuidas apellatsioonimenetlus käib?
- Apellatsioonkaebuse esitamine: kaotanud või otsuse suhtes rahulolematu pool esitab kirjaliku apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule, kus ta märgib vaidluse sisulised punktid ja õiguslikud põhjendused, miks madalama astme kohtuotsus tuleks tühistada või muuta. Kirjas tuleb selgelt ära näidata, milliseid osa otsusest vaidlustatakse.
- Vastus ja vastulausung: teisel poolel (kostjal ehk vastaspool) on õigus esitada apellatsioonile vastus, kus ta kaitseb algset otsust. Apellant võib seejärel esitada lõpliku kirjapõhise vastuse.
- Asja arutamine: kui apellatsioonikohus otsustab kaebuse läbi vaadata, toimub asja arutamine kas üksnes kirjalikult või ka suulisel istungil, kus pooled võtavad sõna. Apellatsioonikohus kontrollib, kas madalama astme kohus on vigu teinud õiguse kohaldamisel või faktide hindamisel.
- Otsus: apellatsioonikohus võib madalama astme kohtuotsuse kinnitada, muuta, osaliselt tühistada või saata asja uuesti määramiseks madalamale kohtule. Samuti võib kohus otsustada, et osa nõuetest ei kuulu apellatsiooni alla.
Mida apellatsioonis tavaliselt arvestatakse?
Apellatsioonis tuuakse esile peamised õiguslikud vead, protseduurilised rikkumised või ekslikud faktihinnangud esialgses otsuses. Selleks kasutatakse muu hulgas varasemaid kohtupraktika näiteid ehk pretsedente, seaduse sätteid ja asjaolude analüüsi. Oluline on selgesti põhjendada, miks esialgne otsus on vale või ebaõiglane.
Tõendid ja uued asjaolud
Üldjuhul ei esitata apellatsioonis uusi tõendeid, sest apellatsioon on eelkõige esialgse kohtuotsuse õigusliku ja faktihindamise kontroll (vt ka tõendeid). Siiski võivad seaduses ette nähtud erandjuhtudel uued asjaolud või tõendid olla lubatud, näiteks kui need ei olnud madalama astme menetluse käigus kättesaadavad või kui nende esitamist muudab vajalikuks õiguslik ennetus. Täpne võimalus uute tõendite esitamiseks sõltub konkreetsetest protseduurireeglitest.
Apellatsiooni tähtajad ja vormilised nõuded
Apellatsiooniga kaasnevad tavaliselt kindlad tähtaegad ja vorminõuded, mis on sätestatud seaduses. Need tähtajad võivad erineda sõltuvalt kaasuse liigist ja kohtuliigist. Seetõttu on oluline kontrollida konkreetse kohtuasja puhul kehtivaid sätteid ja järgida ettenähtud vormi (nt millised dokumendid tuleb esitada, kuidas tasuda kohtutasu jms).
Esindamine, kohtukulud ja tagajärjed
Pooled võivad apellatsioonis kasutada advokaadi või esindaja abi, mis on sageli soovitatav keeruliste juriidiliste küsimuste korral. Apellatsioon võib mõjutada nii otsuse sisu kui ka kulude kandmist — kui pool kaotab, võib kohus kohustada teda tasuma teise poole kohtukulusid. Lisaks võib apellatsioonil olla mõju otsuse täitmisele (nt täitmise peatamine), kuid see sõltub seadusest või kohtu korraldusest.
Mida oodata edasi — ülemkohus ja lõplikud otsused
Kui apellatsioonikohtu otsus ei rahulda üht osapoolt, võib järgnevalt olla võimalik edasi kaevata ülemkohtusse ehk kassatsioonimenetlusse, kui seadus selle võimaluse ette näeb. Ülemkohus kontrollib tavaliselt õigusküsimusi ja kohtupraktikat ning ei pruugi käsitleda kõiki faktilisi küsimusi uuesti.
Kokkuvõttes on apellatsioonkaebus oluline vahend kohtuotsuse kontrollimiseks ja õiguse ühtsuse tagamiseks. Õigeaegne ja korrektselt põhjendatud kaebus, koos vajalike dokumentide ja võimaliku õigusabi kasutamisega, tõstab võimalust saavutada soovitud muutus kohtuotsuses.
Küsimused ja vastused
K: Mis on apellatsioonkaebus õiguses?
V: Apellatsioonkaebus on õigusasjade läbivaatamine kõrgemas kohtus kui see, kes tegi esialgse otsuse.
K: Milline kohus on tavaliselt seotud apellatsioonkaebusega?
V: Tavaliselt on apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonikohus.
K: Milline on apellatsioonkaebuse esitamise protsess?
V: Apellatsioonkaebust taotlev isik, keda nimetatakse apellatsioonkaebuse esitajaks, peab esitama apellatsioonkaebuse, kui madalama astme kohtuotsus on esitatud. Apellatsioonkaebuse esitaja peab apellatsioonikohtule esitama õiguslikud põhjendused madalama astme kohtu otsuse tühistamiseks.
K: Milline on tavaliselt apellatsioonkaebuse teates esitatud õiguslik argument?
V: Õiguslikud argumendid sisaldavad tavaliselt kohtuasjaga seotud pretsedente.
K: Kes on apellatsioonimenetluses osalev teine pool?
V: Teist poolt nimetatakse kostjaks või apellatsioonkaebuse esitajaks.
K: Milline on protsess, kui apellatsioonikohus nõustub asja arutama?
V: Kumbki pool arutab oma asja kohtus.
K: Kas apellatsioonikohtus esitatakse uusi tõendeid?
V: Ei, apellatsioonikohtus uusi tõendeid ei esitata.
