Aku (kuritegu)
Agressioon on tahtlik ja solvav või kahjulik kokkupuude teise inimesega. Täpne määratlus on jurisdiktsiooniti erinev. Kriminaalõiguses on kehavigastuse elementideks füüsiline kontakt, mis põhjustab kahju või solvavat kontakti ilma selle isiku nõusolekuta. Tihti aetakse segamini kallaletungiga, mis on ähvardav kallaletung. Kehavigastuse puhul on tegemist siis, kui ähvardus (rünnak) viiakse ellu ja isikule tekitatakse mingit kahju. Kriminaalõiguslik kehavigastuse ja tsiviilõigusliku kehavigastuse mõiste võib olla sama või erineda pisut sõltuvalt jurisdiktsioonist. Paljudel juhtudel võib kehavigastuse toimepanemine kaasa tuua nii kriminaal- kui ka tsiviilvastutuse.
Tasakaalustav skaala, mida tavaliselt seostatakse õiguse ja õigusega.
Tsiviilvastutus vs. kriminaalvastutus
Tsiviiltehingu puhul on tegemist süüteokoosseisuga. See on teise isiku vastu toime pandud väärteo, mille tulemuseks on kahju. Seda nimetatakse ka tahtlikuks süüteoks. Enamasti on need põhjustatud hooletusest, mis on põhjustatud hooletusest või hoolimatusest. Isik, kelle suhtes kehavigastust toime pandi, ehk kannatanu, võib esitada kohtusse hagi rahalise hüvitise saamiseks.
Kuritegelik kehavigastus on teise isiku kahjustamist käsitleva seaduse rikkumise tulemus. Kriminaalasju menetleb riik. Kuritegelikul kehavigastusel on neli elementi:
- Puudutamine, mis on kahjulik või solvav.
- Kontakt oli ohvri isikuga.
- kavatsus, et tegu oli tahtlik.
- põhjuslikkus, et midagi juhtus teo tagajärjel.
Kui kõiki nelja elementi on võimalik tõestada, on esmapilgul usutav, et süüdistuse esitamine on võimalik.
Enamasti järgneb tsiviilkohtumenetlus kriminaalmenetlusele. Kui isik tunnistatakse kriminaalmenetluses süüdimatuks, ei takista see ohvrit tsiviilhagi esitamast. Tõendamiskoormus on tsiviilkohtus tavaliselt madalam kui kriminaalkohtus.
Süütegu vs. lihtvägivaldkonna süütegu
Kui kohus viitab "kehavigastusele", siis tavaliselt peetakse silmas lihtsat kehavigastust. Lihtne kehavigastuse puhul on tegemist sagedamini väärteoga. Lihtne kehavigastuse elemendid on järgmised:
- Lubamatu või ebaseaduslik jõu kasutamine.
- Teise isiku vastu suunatud aku.
- Esineb kehavigastust või solvavat puudutust.
Raske kehavigastuse puhul on tegemist tõsisema kuriteoga kui lihtsa kehavigastuse puhul. Enamikus jurisdiktsioonides on raskendatud kehavigastuse puhul tegemist kuriteoga. Raske kehavigastuse määratlus võib varieeruda, kuid enamasti hõlmab:
- Tapaohtliku relva kasutamine.
- Juhtumid, mille tulemuseks on raske kehavigastus.
- Aku on seotud vihakuriteoga
- Kehavigastused on toime pandud haavatava isiku, näiteks lapse, eaka inimese või raseda naise vastu.
- Politseiametniku vastu toime pandud kehavigastust peetakse tavaliselt raskendatud kehavigastuseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on patukas kriminaalõiguses?
V: Peksmine kriminaalõiguses tähendab tahtlikku ja solvavat või kahjustavat füüsilist kontakti teise isikuga.
K: Mille poolest erineb kehavigastuse ja kallaletungi mõiste?
V: Kehavigastuse all mõistetakse tegelikku füüsilist kontakti, mis põhjustab kahju või solvavat kontakti, samas kui kallaletung on kehavigastuse või füüsilise kahju tekkimisega ähvardamine.
K: Kas kehavigastust võib toimuda ilma isiku nõusolekuta?
V: Jah, kehavigastused võivad toimuda ilma isiku nõusolekuta.
K: Millised on kehavigastuse elemendid kriminaalõiguses?
V: Kehavigastuse elemendid kriminaalõiguses on füüsiline kontakt, mis põhjustab kahju või solvav kontakt ilma selle isiku nõusolekuta.
K: Kas kriminaalõiguslik ja tsiviilõiguslik kehavigastus on samad?
V: Kriminaalõiguslik kehavigastuse ja tsiviilõiguslik kehavigastuse vormid võivad olla samad või erineda pisut sõltuvalt jurisdiktsioonist.
K: Kas kehavigastuse tegu võib kaasa tuua nii kriminaal- kui ka tsiviilvastutuse?
V: Jah, paljudel juhtudel võib kehavigastuse tegu kaasa tuua nii kriminaal- kui ka tsiviilvastutuse.
K: Kuidas on kehavigastuse mõiste erinevates jurisdiktsioonides määratletud?
V: Kehavigastuse täpne määratlus on kriminaalõiguses jurisdiktsiooniti erinev.
