Arbitraaž
Vahekohtu, mis on vaidluste alternatiivse lahendamise vorm, on vaidluste lahendamise viis väljaspool kohtuid. Kohtuvaidlused võivad olla kallid, aeganõudvad ja ettearvamatud. Vahekohtumenetluse puhul lepivad vaidluspooled kokku, et erimeelsusi lahendab neutraalne kolmas isik. Enamasti on selleks kolmest vahekohtunikust koosnev vahekohus. Kumbki pool teeb ühe ettepaneku, seejärel lepivad mõlemad vahekohtunikud kokku kolmanda vahekohtuniku osas. Otsus tehakse häälteenamusega.
Arbitraaž (kohtuistung)
Vahekohtumenetlus hõlmab mõlema poole eelnevat kokkulepet järgida vahekohtuniku(te) otsust. Menetlus hõlmab ärakuulamist, kus mõlemad pooled võidakse ära kuulata. Vahekohtunik(ud) vaatab(id) läbi asjas esitatud tõendid ja teeb(id) otsuse. See on mõlemale poolele õiguslikult siduv ja kohtus täitmisele pööratav.
Vahendus
Teine alternatiivne vaidluste lahendamise vorm on vahendamine. Nii vahendamine kui ka vahekohtumenetlus kasutavad neutraalseid kolmandaid isikuid. Seetõttu aetakse neid mõnikord segamini. Üks erinevus seisneb selles, et vahendaja ei tee otsuseid. Selle asemel töötab vahendaja selle nimel, et mõlemad pooled jõuaksid kokkuleppele. Erinevalt vahekohtust on tavaliselt ainult üks vahendaja. Teine erinevus seisneb selles, et vahendamine on tavaliselt mittesiduv. Vahendusmenetlust kasutatakse sagedamini väiksemate vaidluste korral või kui asi on konfidentsiaalne. Mõnes jurisdiktsioonis on vahendusmenetlus nõutav enne, kui asi jõuab kohtusse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on arbitraaž?
V: Vahekohtu on vaidluste alternatiivse lahendamise (ADR) vorm, mille puhul vaidluse osapooled lepivad kokku, et erimeelsusi otsustab neutraalne kolmas osapool.
K: Millised on vahekohtumenetluse eelised?
V: Vahekohtumenetlus on sageli odavam, kiirem ja prognoositavam kui kohtumenetlus. Lisaks võimaldab see asjaosalistel valida oma neutraalse kolmanda isiku, kes aitab vaidluse lahendada.
K: Kas vahekohtumenetlus on õiguslikult siduv?
V: Jah, vahekohtumenetlus on õiguslikult siduv. Vahekohtuniku(te) otsus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
K: Mitu vahekohtunikku on tavaliselt kaasatud vahekohtumenetlusse?
V: Vahekohtumenetluses osaleb tavaliselt kolmest vahekohtunikust koosnev vahekohus. Kumbki pool teeb ühe ettepaneku, seejärel lepivad mõlemad vahekohtunikud kokku kolmanda vahekohtuniku osas.
K: Kuidas tehakse vahekohtu otsus?
V: Vahekohtu otsus tehakse vahekohtunike paneeli häälteenamusega.
K: Milline on vahekohtu ja kohtumenetluse erinevus?
V: Kohtumenetlus hõlmab vaidluste kohtulikku lahendamist, samas kui vahekohtumenetluses lepivad vaidluse osapooled kokku, et erimeelsusi otsustab neutraalne kolmas isik väljaspool kohut.
K: Kas vahekohtu kaudu saab lahendada mis tahes liiki vaidlusi?
V: Vahekohtu kaudu saab lahendada enamikku vaidluste liike, sealhulgas äri- ja lepingulisi vaidlusi, tööalaseid küsimusi ning üksikisikute või organisatsioonide vahelisi vaidlusi. Mõningaid vaidlusi, näiteks kriminaalasju, ei saa siiski lahendada vahekohtu kaudu.
