Noa arka: Piibli laev — ajalugu, mõõtmed ja Ararati legend
Piibli 1. Moosese raamatu (peatükid 6–9) järgi oli Noa ark laev, mille Jumal käskis Noa ehitada, et päästa tema ise, tema perekond ja igasugused elusolendid enne Maa hävitamist suure üleujutuse kaudu. Piiblitekst ütleb, et laegas püsis pärast vee taandumist selle piirkonna kõrgema koha peal, nimetatud kui Ararati mägi, mis asub tänapäeva Türgis. Tema pere — Piiblis nimetatud pojad Shem, Ham ja Jaafet ning nende naised — pääsesid; mitmetes hilisemates traditsioonides ja populaarsetes tõlgendustes on esitatud ka teisi nimesid (nt Kaanan või Naamah).
Mõõtmed ja tõlgendused
1. Moosese 6:15 annab arka mõõtmed: 300 × 50 × 30 "ells" (eesti tekstides sageli tõlgituna kui "amah" ehk piibliline küünar). Probleemiks on see, et vanaaja mõõtühikud ei ole üheselt fikseeritud, mistõttu eri tõlgendused annavad üsna erinevad meetermõõtmed:
- Kui küünar võetakse ligikaudu 45,7 cm (18 tolli), siis vastavad mõõtmed on umbes 137 × 23 × 14 m.
- Kui kasutatakse pikemat küünart (nt ~51,8 cm), siis saabime umbes 156 × 26 × 15,6 m.
Seega sõltuvad võrdlused tänapäevaste laevadega (näiteks RMS Queen Elizabeth 2 või RMS Titanic) sellest, millist küünart, ümardust ja mõõtmise viisi kasutatakse. Mõõtmete erinevus tähendab ka suuri erinevusi laeva ruumalas ja hinnangulises kandevõimes. Sageli on kirjeldustes kasutatud lihtsustatud võrdlusi (nt "läbimõõtudelt sarnane Titanicuga"), kuid need võrdlused on umbkaudsed ja mõõtühikute tõlgenduse tõttu ebatäpsed.
Ehituslikud ja tehnilised küsimused
Suurte puidust laevade ehitamine ilma tänapäevaste metallkonstruktsioonide ja paindlike liideteta tekitab tehnilisi väljakutseid. Mõned teadlased ja laevaehituse eksperdid on väitnud, et selliste mõõtmetega täielikult stabiilse ja püsiva puidust "kastilaeva" konstruktsioon oleks antiikajale väga keeruline. Teised tõlgendused oletavad, et Piibli kirjeldus võib olla lihtsustatud mudel, arhetüüpiline kujutis või et "laegas" tuli mõista teistsuguse tüüpi veekindla rajatisena (nt veesõiduki asemel madalerihtne paat/barž või mitu ühendatud sektsiooni).
Ararati legend ja otsingud
Ararati mäega seotud legend ja otsingud on kestnud sajandeid. Mõned olulised aspektid:
- Piibliteksti sõnastus viitab "Ararati mägedele" (mitmus), mis võib tähendada laiemat piirkonda (Urartu), mitte täpset tippu.
- Sajandite jooksul on olnud lugematuid väiteid, et keegi on leidnud arka jääke Ararati või selle ümbruskonna kõrgemal alal. Paljudel juhtudel osutusid leidud looduslikeks kivimstruktuurideks, inimtekkeliseks segaduseks või pettusteks.
- Tuntud on näiteks Durupınari moodustis (lõuna- Ararati lähistel), mis pälvis huvi kui "laeva-kujuline" struktuur. Teaduslikud analüüsid ja geoloogilised uuringud on enamikke väiteid halvasti põhjendanuks pidanud.
- Poliitilised ja ligipääsu piirangud: Ararat asub tänapäeval Türgis ja mäel ennast (eriti kõrgematel aladel) on ajalooliselt reguleeritud ligipääs, mis on keerukaks teinud rahvusvahelisi arheoloogilisi kaevamisi.
Teaduslik vaade ja järeldus
Kuigi arka leidu on rahvuslikus, religioosses ja populaarteaduslikus diskussioonis sageli otsitud, puudub tänapäevani laialdaselt aktsepteeritud, sõltumatu ja kordumatu füüsiline tõend, mis kinnitaks Piibli arka olemasolu või selle jääke Ararati mäel. Geoloogid, arheoloogid ja paleokliimatoloogid arutavad sageli loo ajaloolist ja kultuurilist tausta — kas tegemist on lokaalse looduskatastroofi memuaariga, mütoloogiaga, suulise traditsiooni stiliseerituks kirjalikuks vormiks või reaalse sündmusega, mille mastaap ja looduslik seletus erinevad tänapäevasest lugemisest.
Kokkuvõte: Noa ark on oluline usuline ja kultuuriline narratiiv, mille kirjalik lähtealus on 1. Moosese raamat. Piiblis toodud mõõtmed annavad idee suurest, ruumikast seadmest, kuid täpne suurus sõltub vana aja mõõtühikute tõlgendusest. Ajaloolised ja kaasaegsed otsingud Ararati piirkonnas on andnud huvitavaid, kuid vastuolulisi tulemusi ning seni puudub üldtunnustatud arheoloogiline tõend, mis kinnitaks arka säilimist Ararati mäel.
Argi ehitamine. Maalinud tundmatu prantsuse maalikunstnik umbes 1675. aastal.
Michelangelo fesco Sixtuse kabelis. Selle nimi on "Suur veeuputus".
Edward Hicksi "Noa argi", Edward Hicks
Kirjeldus
Piibli kohaselt oli laegas valmistatud gofreipuust. Gopherpuu on tõenäoliselt küpressipuu puit, mida kasutati Lähis-Idas laevade valmistamiseks. Küpress oli hea laevade valmistamiseks, sest selle tugeva puidu suur tüvi ja jäsemed. Keegi ei tea siiski kindlalt, mis liiki puu gopherpuu oli.
Laegas oli 300 küünart pikk ja 50 küünart lai; kõrgus oli 30 küünart. Pikka aega ei teadnud inimesed täpselt, kui suur on üks küünar. Ühel päeval, 19. sajandi lõpuaastatel, leidsid arheoloogid Jeruusalemmas ühe tunneli. See tunnel oli ehitatud kuningas Hiskija ajal (umbes 700 eKr). Sissepääsu juures oli kiri, mille kohaselt oli tunneli pikkus 1200 küünart. Arheoloog mõõtis tunneli ja nägi, et see oli 1800 jala (54 000 sentimeetrit) pikk. Seega teavad inimesed nüüd, et heebrea küünar oli vähemalt kuningas Hiskija ajal 20,4 tolli (51,816 sentimeetrit).
Laeka kuju ja suurus olid väga head ujumiseks (laegas oli tehtud ujumiseks, mitte kiireks vee läbimiseks). Paljud kaubalaevad on ehitatud nagu Noa argi, sest see konstruktsioon on vees väga stabiilne.
Pärast seda, kui Noa oli lõpetanud laeka kokkupaneku koprapuust laudadest, pidi ta selle veekindlaks tegema (et vesi ei läheks laeka sisse). Piibli kohaselt käskis Jumal Noa kasutada pigi, mis on veekindel materjal, et värvida see seest ja väljast.
Argi ehitamine võttis Noa jaoks tõenäoliselt umbes 55-75 aastat, lähtudes tema vanusest ja tema poegade vanusest, kui üleujutus algas.
Naturalistlik lähenemine
Renessansi ajal tekkis uut tüüpi teadus. Need inimesed ei seadnud kunagi kahtluse alla argi loo sõna-sõnalist tõesust. Nad hakkasid selle üle mõtlema praktilisest vaatenurgast. Alfonso Tostada kirjutas 15. sajandil argi loogikast, sealhulgas sellistest asjadest nagu sõnnikust vabanemise ja värske õhu ringluse korraldamine. 16. sajandi geomeetrik Johannes Buteo töötas välja laeva sisemõõtmed. Ta jättis ruumi ka Noa jahvatusveskitele ja suitsuta ahjudele. Tema mudelit kasutasid ka hilisemad inimesed.
17. sajandiks oli Ameerika avastatud ja seda hakati uurima. See tõi kaasa uusi probleeme. Kõik liigid pidid pärast üleujutust taas ühest punktist levima. Ilmselge vastus oli, et inimene oli pärast Paabeli torni hävitamist levinud üle mandrite. Erinevad rühmad võtsid loomi kaasa. Mõned tulemused tundusid siiski kummalised: miks olid Põhja-Ameerika põliselanikud võtnud kaasa klapikumadu, kuid mitte hobuseid, imestas Sir Thomas Browne 1646. aastal? "Kuidas Ameerikas oli rohkesti röövloomi ja mürgiseid loomi, kuid ei sisaldanud seda vajalikku olendit, hobust, on väga kummaline."
Browne oli üks esimesi, kes seadis spontaanse tekke mõiste kahtluse alla. Ta oli arst ja amatöörteadlane, kes tegi selle tähelepaneku möödaminnes. Ka tolleaegsed piibliteadlased nagu Justus Lipsius (1547-1606) ja Athanasius Kircher (u. 1601-80) hakkasid laeka lugu lähemalt uurima. Nad püüdsid sobitada Piibli kirjeldust oma aja loodusajalooliste teadmistega. Sellest tulenevad hüpoteesid olid olulised. Nad olid liikumapanevaks jõuks taimede ja loomade geograafilise leviku uurimisel. Selline uuring muutus 18. sajandil biogeograafiaks. Loodusajaloolased hakkasid looma seoseid kliima ning sellega kohanenud loomade ja taimede vahel. Üks oluline teooria ütles, et Piibli Ararat oli eri kliimavöönditega triibuline. Kui kliima muutus, liikusid ka sellega seotud loomad. Lõpuks levisid nad, et taasasustada maakera.
Samuti oli probleemiks üha suurenev teadaolevate liikide arv: Kircheri ja varasemate loodusteadlaste jaoks ei olnud probleemiks leida ruumi kõigile teadaolevatele loomaliikidele Arka, kuid selleks ajaks, kui John Ray (1627-1705) töötas, vaid paar aastakümmet pärast Kircherit, oli leitud palju rohkem loomaliike. Loomade kogu mitmekesisuse kaasamine argi jutustusse muutus üha raskemaks ja 1700. aastaks nägid vähesed loodusteadlased põhjust uskuda Noa argi jutustuse sõna-sõnalisesse tõlgendusse.
Täissuuruses koopia
2011. aastal ehitati Hollandis Dordrechtis Noa laeka täissuuruses koopia.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Noah's Ark?
V: Piibli 1. Moosese raamatu järgi oli Noa argi laev, mille Jumal käskis Noa ehitada, et päästa ennast, oma pere (välja arvatud tema poeg Kaanan ja tema naine Naama) ja kõik loomad suure üleujutuse eest, mille Jumal kavatses tuua.
K: Kus see laegas puhkas?
V: Laegas puhkas selle piirkonna kõrgeimal punktil, mis oli Ararati mägi, mis asub tänapäeval Türgis.
K: Kui suur see oli?
V: Laeva suurus oli 300 korda 50 korda 30 elli, nagu on kirjas 1Moosese 6:14. See teeb selle umbes poole suuremaks kui laev RMS Queen Elizabeth 2 ehk 155,45 x 25,91 x 15,54 meetrit. See oleks olnud umbes sama tonnaažiga (kaaluga) kui RMS Titanic.
K: Kes keeldus laeva pardale tulekust?
V: Tema poeg Kaanaan ja tema naine Naama keeldusid laeval tulema.
K: Kas selle olemasolu kohta on leitud füüsilisi tõendeid?
V: Aastate jooksul on registreeritud mitmeid argi nägemisi, kuid ei ole tõestatud ühtegi füüsilist tõendit, mis näitaks, et see praegu Ararati mäel eksisteerib.
