Farmakoloogia: ravimite toimimine, mõju ja põhitõed
Farmakoloogia uurib, kuidas ravimid ja muud ained mõjutavad elusorganisme ning muudavad nende funktsioone ja käitumist. Seda valdkonda võib mõelda kui teadust ravimite toimemehhanismide, toime kestuse ja kõrvalmõjude kohta ning selle kohta, kuidas organism ravimit omastab, jagab, muundab ja eritab.
Farmakoloogia ei ole täpselt sama, mis farmaatsia, ja farmakoloog ei ole täpselt sama, mis farmatseut. Farmakoloog on enamasti teadlane, kes uurib ravimite bioloogilist toimet ja töötleb andmeid labori- või kliinilistes tingimustes. Farmatseut töötab sageli tervishoiusüsteemis, näiteks apteegis või haiglas, nõustab patsiente ravimite kasutamisel ja aitab tagada ohutu annustamise. Samas on valdkonnad omavahel seotud: apteekrid õpivad farmakoloogiat, ja paljud farmakoloogid tegelevad kliinilise või praktilise tööga.
Farmakoloogia põhitahud
Farmakoloogia jaguneb tavaliselt kahte suuremasse harusse:
- Farmakodünaamika — uurib, mida ravim organismis teeb: millised molekulaar- ja rakkutasandil toimuvad protsessid põhjustavad raviva efekti (näiteks retseptorite aktiveerimine või ensüümide pidurdamine).
- Farmakokineetika — uurib, mida organism ravimiga teeb: kuidas ravim imendub, levib, metaboliseerub (muundub) ja eritu (tuntud ka kui ADME: absorption, distribution, metabolism, excretion).
Ravimite toimemehhanismid — näited
- Retseptori agonistid ja antagonistid (nt opioidide või beeta-blokaatorite toimimine).
- Ensüümide inhibiitorid (nt statiinid kolesterooli sünteesi pidurdamiseks).
- Ioonikanalite modulatsioon (nt lokaalanesteetikumid blokeerivad Na+-kanaleid).
- Neurotransmitterite reuptake'i inhibiitorid (nt SSRI antidepressandid suurendavad serotoniini kättesaadavust sünapsis).
Manustamisviisid, annustamine ja ravimi jõudlus
Ravimi toime sõltub suuresti manustamisviisist (suukaudne, parenteraalne — nt intravenoosne, intramuskulaarne, lokaalne, inhalaator), annusest ja ravimi kemikaalilisest vormist. Õige annustamise eesmärk on saavutada piisav terapeutiline kontsentratsioon sihtkoes ilma tekitamata kahjulikke kõrvaltoimeid. Mõned ravimid vajavad aja jooksul stabiilset taset (pidev manustamine või korduvad annused), teised annustatakse ainult ägeda episoodi raviks.
Kõrvaltoimed, toksilisus ja ravimite koostoimed
Iga ravim võib tekitada kõrvaltoimeid — need võivad olla kerged (näiteks iiveldus) või tõsised (näiteks allergiline reaktsioon või organitoksilisus). Ravimite koostoimed tekivad siis, kui üks ravim muudab teise ravimiga organismis toimuvaid protsesse (nt muutub metabolism või ümberjaotus), mis võib tugevdada või nõrgendada toimet. Farmakogenoomika selgitab, miks eri inimesed reageerivad samale ravile erinevalt — geneetilised erinevused mõjutavad ravimite töötlemist ja vastuvõtlikkust kõrvaltoimetele.
Uuringud, ohutus ja regulatsioon
Enne turule jõudmist läbivad ravimid ulatuslikud prekliinilised ja kliinilised uuringud, et hinnata efektiivsust ja ohutust. Regulaatorid (nt Euroopa ja riiklikud ravimiametid) nõuavad tõendeid, mis toetavad ravimi kasu-riskisuhet. Jätkuva järelvalve käigus kogutakse andmeid haruldaste või pikaajaliste kõrvaltoimete kohta.
Miks farmakoloogia on oluline igapäevaelus
Farmakoloogia aitab arendada uusi ravimeetodeid, optimeerida olemasolevate ravimite kasutust ja vähendada kõrvaltoimeid. See valdkond on kriitiline haiguse ravi, rahvatervise ja ravimite ohutuse tagamisel. Arusaam farmakoloogiast aitab tervishoiutöötajatel ja patsientidel teha teadlikumaid otsuseid ravimite kasutamisel.
Lisamärkus: Kui otsite konkreetset teavet teatud ravimi või ravimirühma kohta, tasub pöörduda tervishoiutöötaja või apteekri poole, sest individuaalsed soovitused sõltuvad patsiendi seisundist, kaasuvatest ravimitest ja muudest teguritest.
Sõna päritolu
Kui midagi saab kasutada ravimina, nimetatakse seda ravimiks. Farmakoloogia hõlmab seda, kuidas ravimid valmistatakse, kuidas nad mõjutavad elusorganismi, millised võivad olla nende kahjulikud mõjud, kuidas neid saab kasutada ravimina ja kas neid saab kasutada haiguste ennetamiseks. Inimest, kes töötab farmakoloogia uurimisega, nimetatakse farmakoloogiks. Farmakoloogid töötavad meeskonnas koos biokeemikute, geneetikute, mikrobioloogide, toksikoloogide ja farmatseutidega, et teha kliinilisi katseid ravimite toimimiseks.
Farmakoloogia kasutamine
Ravimite väljatöötamine on meditsiini jaoks väga oluline, kuid sellel on ka tugev majanduslik ja poliitiline kasu. Inimeste kaitsmiseks ja kuritarvitamise vältimiseks püüavad mõned riigid kontrollida, kuidas ravimeid valmistatakse, müüakse ja manustatakse.
Teaduslik taust
Kemikaalide uurimiseks peab inimene teadma palju selle kohta, mis mõjub, kui seda alla võtta (organismi viia). Kuna üha rohkem inimesi teab rakubioloogiast ja biokeemiast, on muutunud ka farmakoloogia valdkond. Nüüd on võimalik konstrueerida kemikaale, mis teevad konkreetseid asju.
Kemikaalil võivad olla erinevad omadused. Farmakokineetika kirjeldab, millist mõju avaldab kemikaal organismile, ja farmakodünaamika kirjeldab kemikaali mõju organismile (soovitud või toksiline).
Kui farmakoloog räägib kemikaali farmakokineetilistest omadustest, huvitab teda neli asja: ADME.
- Imendumine - kuidas ravim imendub (naha, soolestiku, suu kaudu)?
- Levik - Kuidas levib see organismis?
- Metabolism - Kas ravim on kehas keemiliselt muundatud ja milliseks. Kas need uued ained on aktiivsed? Kas need võivad olla toksilised?
- Eritumine - kuidas organism vabaneb kemikaalist (sapi, uriini, hingeõhu, naha kaudu)?
Ravimil on väidetavalt kitsas või lai terapeutiline indeks. See kirjeldab soovitud toime ja toksilise toime suhet. Kitsa terapeutilise indeksiga (lähedase) ravim teeb seda, mida inimesed tahavad, ainult siis, kui manustatud kogus on piisav, et organismile ohtu seada. Laia terapeutilise indeksiga (üle viie) ravim teeb seda, mida inimesed tahavad, kuid ei pruugi organismi ohustada. Kitsa marginaaliga ravimeid on raskem doseerida ja inimesele anda ning need võivad nõuda ravimiravimite jälgimist (näited on varfariin, mõned epilepsiavastased ravimid, aminoglükosiid-antibiootikumid). Enamikul vähivastastel ravimitel on kitsas terapeutiline varu; toksilisi kõrvaltoimeid esineb peaaegu alati annustes, mis on vajalikud kasvajate hävitamiseks.
Narkootikumid kui ravimid
Ravimid, mida antakse inimestele selleks, et aidata neid ravida haigusest või vähendada sümptomeid, on sageli litsentseeritud. Need võib jagada kolme rühma: käsimüügiravimid, kus igaüks võib ravimit poest osta; retseptiravimid, kus arst peab ütlema, et inimene võib ravimit võtta; ja mõnes riigis apteegiravimid, kus ravimit võib müüa ainult registreeritud apteek. Enamik käsimüügiravimeid ei tee inimesele haiget, kui ta võtab veidi rohkem, kui on ette nähtud. Ravimeid toodavad sageli ravimifirmad ja need on sageli patenteeritud. Ravimeid, mis ei ole patenteeritud, nimetatakse geneerilisteks ravimiteks.
