Robert Hooke

Hooke'i saavutused

Füüsika

Pidevmehaanika

Seadused Konserveerimine Energia Mass Momentum Ebavõrdsus Clausius-Duhem (entroopia)

Soliidne mehaanika Stress Deformatsioon Ühilduvus Lõpptugevus Lõpmatu tüvi Elastsus (lineaarne) Plastilisus Painutamine Hooke'i seadus Materjali ebaõnnestumise teooria Murdumismehaanika Kontaktmehaanika (hõõrdumine)

Voolumehaanika Vedelikud Staatika - dünaamika Archimedese põhimõte - Bernoulli põhimõte Navier-Stokesi võrrandid Poiseuille'i võrrand - Pascali seadus Viskoossus (Newtoni - mitte-Newtoni) Ujuvus - Segunemine - Rõhk Vedelikud Pinna pinge Kapillaartegevus Gaasid Atmosfäär Boyle'i seadus Charlesi seadus Gay-Lussaci seadus Kombineeritud gaasi seadus Plasma

Reoloogia Viskoelastsus Reomeetria Reomeeter Nutikad vedelikud Magnetorheoloogiline Elektroheoloogiline Ferrovedelikud

Teadlased Bernoulli Boyle Cauchy Charles Euler Gay-Lussac Hooke Pascal Newton Navier Stokes

·         v ·         t ·         e

Ta avastas Hooke'i elastsuse seaduse. Ta konstrueeris teleskoobid ja mikroskoobid, andis korralduse nende valmistamiseks ning kasutas mõlemat instrumenti. Ta esitas selle töö kohta aruande 1665. aastal raamatus "Micrographia". Ta oli esimene inimene, kes nägi bioloogilisi rakke. Ta tegi jooniseid Päikesesüsteemi kehadest ja tegi esimesed katsed mõõta teatavate tähtede kaugust.

Robert Hooke nimetati 1662. aastal Kuningliku Seltsi esimeseks eksperimentide kuraatoriks ja ta tõusis Kuningliku Seltsi sekretäriks. Ta võttis vastutuse selle iganädalastel koosolekutel läbiviidavate katsete eest. Seda ametikohta pidas ta üle 40 aasta.

1664. aastal nimetati Hooke ka Londoni Greshami kolledži geomeetriaprofessoriks ja Cutleri mehaanika lektoriks.

8. juulil 1680 täheldas Hooke klaasplaatide vibratsioonimoodusega seotud sõlmpunktide mustreid. Ta jooksis vibuga mööda jahu kaetud klaasplaadi serva ja nägi, kuidas sõlmpunktide mustrid tekkisid. ^p101

Hooke tegi mõningaid fundamentaalseid töid gravitatsiooni ja planeetide liikumise kohta. Igavesti oli ta veendunud, et Newton ja maailm on teda petnud ^p389

Looduslugu

Ta oli tuntud ka oma tööde poolest loodusteaduse (bioloogia ja geoloogia) alal. Oma mikroskoobi kasutamisest andis ta aru 1665. aastal ilmunud raamatus "Micrographica". Ta oli esimene inimene, kes nägi bioloogilisi rakke ja kasutas nende kirjeldamiseks esimesena sõna "rakk".

1668. aastal tunnistas ta Kuninglikus Seltsis peetud ettekandes, et tundmatute mereelukate fossiilsed kestad viitavad sellele, et mõned liigid on välja surnud.

Arhitektuur

Hooke saavutas omal ajal kuulsust kui Londoni linna maamõõtja ja Christopher Wreni peamine assistent. Hooke aitas Wrenil Londonit pärast 1666. aasta suurt tulekahju uuesti üles ehitada.

Ta töötas ka Greenwichi kuningliku observatooriumi ja kurikuulsa Bethlemi kuningliku haigla (mis sai tuntuks kui "Bedlam") kallal. Hooke projekteeris ka mitmeid teisi hooneid, sealhulgas kuningliku arstide kolledži (1679).

Hooke'i koostöö Christopher Wreniga hõlmas ka Püha Pauluse katedraali, mille kuppel kasutab Hooke'i kavandatud ehitusmeetodit. Hooke osales ka Pepyse'i raamatukogu projekteerimisel, kus hoitakse Samuel Pepyse'i päevikute käsikirju, mis on Londoni suure tulekahju kõige sagedamini tsiteeritud pealtnägija aruanne.

Suure tulekahju järgsel taastamisel tegi Hooke ettepaneku kujundada Londoni tänavad ümber ruudustiku alusel laiade puiesteede ja arteritega, mida hiljem kasutati Pariisi, Liverpooli ja paljude Ameerika linnade renoveerimisel. Selle ettepaneku nurjasid vaidlused omandiõiguse üle, sest omanikud nihutasid salaja oma piire. Hooke oli paljude selliste vaidluste lahendamisel nõutud, sest ta oli maamõõtja ja taktitundeline vahekohtunik.

Willeni kirik, Milton Keynes.

Seotud leheküljed

• Füüsik
• Füüsikute nimekiri