Kombineeritud gaasiseadus: PV/T valem, seos rõhu, mahu ja temperatuuri vahel

Õpi kombineeritud gaasiseadust (PV/T): selge valem, praktilised näited ja kuidas rõhk, maht ja temperatuur ideaalgaaside puhul omavahel seotud on.

Autor: Leandro Alegsa

Kombineeritud gaasi seadus on valem ideaalsetegaaside käitumise kohta. See tuleneb kolmest erinevast seadusest, mis kirjeldavad gaasi rõhu, ruumala ja temperatuuri sõltuvust üksteisest, kui üks neist on fikseeritud. Need kolm seadust on järgmised:

  • Charlesi seadus — ruumala ja temperatuur on omavahel otseselt proportsionaalsed, kui rõhk jääb samaks.
  • Boyle'i seadus ütleb, et rõhk ja ruumala on sama temperatuuri juures pöördvõrdelised.
  • Gay-Lussaci seadus ütleb, et temperatuur ja rõhk on otseselt proportsionaalsed, kui ruumala jääb samaks.

Kombineeritud gaasiseadus näitab, kuidas need kolm muutujat (rõhk P, ruumala V ja temperatuur T) on omavahel seotud ühisel kujul. Selle seaduse lihtsustatud kuju on:

Kombineeritud gaasiseaduse valem on:

P V T = k {\displaystyle \qquad {\frac {PV}{T}}=k} {\displaystyle \qquad {\frac {PV}{T}}=k}

kus:

P on rõhk (tavaliselt SI-ühikus pascal, Pa)

V on ruumala (SI-ühikus kuupmeetrit, m³)

T on temperatuur kelvinites mõõdetuna (K)

k on konstant (konstandi ühikud on Pa·m³/K ehk J/K); konkreetse süsteemi puhul sõltub see gaasi kogusest.

Kui gaasisüsteemis on aine hulk (moolide arv) konstant, siis ka jagatis PV/T jääb konstantseks. Kahe eri oleku võrdlemiseks sama gaasi korral kirjutatakse seadus sageli kujul:

P 1 V 1 T 1 = P 2 V 2 T 2 {\displaystyle \qquad {\frac {P_{1}V_{1}}{T_{1}}={\frac {P_{2}V_{2}}{T_{2}}}} {\displaystyle \qquad {\frac {P_{1}V_{1}}{T_{1}}}={\frac {P_{2}V_{2}}{T_{2}}}}

Seos ideaalse gaasi seadusega

Kui kombineeritud gaasiseadusele lisada Avogadro seadus (mis ütleb, et samas temperatuuris ja rõhus on võrdse ruumalaga gaasidel võrdne moolide arv), saadakse üldine ideaalse gaasiseadus:

PV = nRT, kus n on moolide arv ja R on universaalne gaasikonstant (R ≈ 8,314 J·mol⁻¹·K⁻¹). Sellest nähtub, et kombineeritud gaasiseaduse konstant k = nR — st k sõltub gaasi kogusest (moolides).

Kasutamine ja näide

Kombineeritud gaasiseadust kasutatakse sageli olukordades, kus gaasi kogus (n) ei muutu, kuid rõhk, ruumala ja temperatuur muutuvad. Üks levinud rakendus on eri olekute vahel arvutuste tegemine.

Näide: oletame, et meil on gaas olekus 1: P1 = 1,00 atm (101325 Pa), V1 = 1,00 L (0,00100 m³) ja T1 = 27 °C = 300 K. Gaasi ruumala kahekordistub V2 = 2,00 L (0,00200 m³) ja temperatuur tõuseb T2 = 400 K. Leida uus rõhk P2.

Kasutame seost P1 V1 / T1 = P2 V2 / T2, seega

P2 = P1 * (V1 / V2) * (T2 / T1) = 101325 Pa * (0,00100 / 0,00200) * (400 / 300) = 101325 Pa * 0,5 * 1,333... ≈ 67550 Pa ≈ 0,667 atm.

Piirangud ja reaalsed gaasid

  • Kombineeritud gaasiseadus kehtib ideaalse gaasi eeldusel — st gaasi osakesed ei osale omavahelistes jõu mõjudes ja osakeste enda ruum on ebaoluline. Reaalsetel gaasidel tekib kõnealune seadus ebatäpseks kõrgetel rõhkudel ja madalatel temperatuuridel, kus molekulaarne suurus ja intermolekulaarsed jõud muutuvad olulisteks.
  • Reaalsete gaaside käitumist kirjeldavad täpsemalt mudelid nagu van der Waalsi võrrand, mis lisab korrigeerivad liikmed rõhule ja ruumalale.
  • Temperatuuri mõõtmine peab olema kelvinites — kasutades Celsiuse skaala tulemusi tuleb enne teisendada (T[K] = t[°C] + 273,15).

Kokkuvõte

Kombineeritud gaasiseadus koondab Boyle’i, Charles’i ja Gay-Lussaci seadused üheks lihtsaks seoseks: PV/T = konstant, kui gaasi moolide arv on konstantne. See on mugav tööriist erinevate gaasiolukordade võrdlemiseks ning on aluseks üldisemale ideaalse gaasi seadusele PV = nRT. Praktikas tuleb arvestada, et kõrgete rõhkude ja madalate temperatuuride korral võivad reaalsete gaaside kõrvalekalded nõuda täpsemaid mudeleid.

Tuletamine gaasiseadustest

Boyle'i seadus sätestab, et rõhu ja mahu korrutis on konstantne:

P V = k 1 ( 1 ) {\displaystyle PV=k_{1}\qquad (1)} {\displaystyle PV=k_{1}\qquad (1)}

Charlesi seadus näitab, et ruumala on proportsionaalne absoluutse temperatuuriga:

V T = k 2 ( 2 ) {\displaystyle {\frac {V}{T}}=k_{2}\qquad (2)} {\displaystyle {\frac {V}{T}}=k_{2}\qquad (2)}

Gay-Lussaci seadus ütleb, et rõhk on proportsionaalne absoluutse temperatuuriga:

P = k 3 T ( 3 ) {\displaystyle P=k_{3}T\qquad (3)} {\displaystyle P=k_{3}T\qquad (3)}

kus P on rõhk, V ruumala ja T ideaalse gaasi absoluutne temperatuur.

Kombineerides (1) ja kas (2) või (3), saame uue võrrandi koos P, V ja T. Kui jagame võrrandi (1) temperatuuriga ja korrutame võrrandi (2) rõhuga, saame:

P V T = k 1 ( T ) T {\displaystyle {\frac {PV}{T}}={\frac {k_{1}(T)}{T}}}} {\displaystyle {\frac {PV}{T}}={\frac {k_{1}(T)}{T}}}

P V T = k 2 ( P ) P {\displaystyle {\frac {PV}{T}}=k_{2}(P)P}}{\displaystyle {\frac {PV}{T}}=k_{2}(P)P} .

Kuna mõlema võrrandi vasakpoolne osa on sama, saame tulemuseks

k 1 ( T ) T = k 2 ( P ) P {\displaystyle {\frac {k_{1}(T)}{T}}=k_{2}(P)P} {\displaystyle {\frac {k_{1}(T)}{T}}=k_{2}(P)P}

mis tähendab, et

P V T = konstant {\displaystyle {\frac {PV}{T}={\textrm {konstant}}} {\displaystyle {\frac {PV}{T}}={\textrm {constant}}}.

Asendades Avogadro seadust, saadakse ideaalse gaasi võrrand.

Füüsikaline tuletamine

Kombineeritud gaasiseaduse tuletamine ainult elementaaralgebra abil võib sisaldada üllatusi. Näiteks lähtudes kolmest empiirilisest seadusest

P = k V T {\displaystyle P=k_{V}\,T\,\! } {\displaystyle P=k_{V}\,T\,\!}          (1) Gay-Lussaci seadus, ruumala eeldatavalt konstantne

V = k P T {\displaystyle V=k_{P}T\,\! } {\displaystyle V=k_{P}T\,\!}          (2) Charles'i seadus, rõhk eeldatavasti konstantne

P V = k T {\displaystyle PV=k_{T}\,\! } {\displaystyle PV=k_{T}\,\!}          (3) Boyle'i seadus, temperatuur on eeldatavalt konstantne

kus kV, kP ja kT on konstandid, võib need kolm kokku korrutada, et saada

P V P V = k V T k P T k T k T {\displaystyle PVPV=k_{V}Tk_{P}Tk_{T}\,\! } {\displaystyle PVPV=k_{V}Tk_{P}Tk_{T}\,\!}

Mõlema külje ruutjuur ja jagamine T-ga annab soovitud tulemuse.

P V T = k P k V k T {\displaystyle {\frac {PV}{T}}={\sqrt {k_{P}k_{V}k_{T}}}}\,\! } {\displaystyle {\frac {PV}{T}}={\sqrt {k_{P}k_{V}k_{T}}}\,\!}

Kui aga enne ülaltoodud protseduuri rakendamist lihtsalt ümber paigutada Boyle'i seaduses olevad terminid kT = PV, siis pärast tühistamist ja ümberpaigutamist saame järgmise tulemuse

k T k V k P = T 2 {\displaystyle {\frac {k_{T}}{k_{V}k_{P}}}=T^{2}\,\! } {\displaystyle {\frac {k_{T}}{k_{V}k_{P}}}=T^{2}\,\!}

mis ei ole väga kasulik, kui mitte eksitav.

Füüsikaline tuletamine, mis on pikem, kuid usaldusväärsem, algab sellest, et Gay-Lussaci seaduses olev konstantse mahu parameeter muutub süsteemi mahu muutumisel. Konstantse ruumala V1 korral võib seadus ilmneda P = k1T, samas kui konstantse ruumala V2 korral võib see ilmneda P = k2T. Nimetades seda "muutuvat konstantset mahtu" kV(V), kirjutatakse seadus ümber järgmiselt

P = k V ( V ) T {\displaystyle P=k_{V}(V)\,T\,\! }           {\displaystyle P=k_{V}(V)\,T\,\!}(4)

Sama kaalutlus kehtib ka Charlesi seaduses esitatud konstandi kohta, mille võib ümber kirjutada järgmiselt

V = k P ( P ) T {\displaystyle V=k_{P}(P)\,T\,\! }           {\displaystyle V=k_{P}(P)\,T\,\!}(5)

Otsides kV(V), ei tohiks (4) ja (5) vahel mõtlematult kõrvaldada T, kuna P on esimeses muutuv, samas kui teises eeldatakse, et see on konstantne. Pigem tuleks kõigepealt kindlaks teha, millises mõttes need võrrandid omavahel ühilduvad. Selle kohta ülevaate saamiseks tuletame meelde, et kaks mis tahes muutujat määravad kolmanda. Valides P ja V sõltumatuteks, kujutame T väärtusi, mis moodustavad PV-tasandi kohal pinna. Kindel V0 ja P0 määravad T0, punkti sellel pinnal. Asendades need väärtused punktidesse (4) ja (5) ja ümber paigutades saadakse järgmine tulemus

T 0 = P 0 k V ( V 0 ) a n d T 0 = V 0 k P ( P 0 ) {\displaystyle T_{0}={\frac {P_{0}}{k_{V}(V_{0})}}\quad and\quad T_{0}={\frac {V_{0}}}{k_{P}(P_{0})}}}} {\displaystyle T_{0}={\frac {P_{0}}{k_{V}(V_{0})}}\quad and\quad T_{0}={\frac {V_{0}}{k_{P}(P_{0})}}}

Kuna need mõlemad kirjeldavad seda, mis toimub samas punktis pinnal, saab need kaks arvulist väljendit võrdsustada ja ümber paigutada.

k V ( V 0 ) k P ( P 0 ) = P 0 V 0 {\displaystyle {\frac {k_{V}(V_{0})}{k_{P}(P_{0})}}={\frac {P_{0}}{V_{0}}}\,\! }           {\displaystyle {\frac {k_{V}(V_{0})}{k_{P}(P_{0})}}={\frac {P_{0}}{V_{0}}}\,\!}(6)

Pange tähele, et 1/kV(V0) ja 1/kP(P0) on P-teljega/V-teljega paralleelsete ja PV-tasapinna kohal asuvat punkti läbivate ortogonaalsete sirgete kallakud. Nende kahe joone kallete suhe sõltub ainult P0/V0 väärtusest selles punktis.

Pange tähele, et funktsionaalne vorm (6) ei sõltu konkreetsest valitud punktist. Sama valem oleks tekkinud mis tahes muu P ja V väärtuste kombinatsiooni korral. Seetõttu võib kirjutada

k V ( V ) k P ( P ) = P V P , V {\displaystyle {\frac {k_{V}(V)}{k_{P}(P)}}={\frac {P}{V}}\quad \forall P,\forall V}           {\displaystyle {\frac {k_{V}(V)}{k_{P}(P)}}={\frac {P}{V}}\quad \forall P,\forall V}(7)

See ütleb, et iga punkt pinnal on oma paar ortogonaalseid sirgeid, mis läbivad seda, kusjuures nende kallete suhe sõltub ainult sellest punktist. Kui (6) on seos konkreetsete kallete ja muutujate väärtuste vahel, siis (7) on seos kallete funktsioonide ja funktsioonide muutujate vahel. See kehtib pinna mis tahes punkti kohta, st mis tahes ja kõigi P ja V väärtuste kombinatsioonide kohta. Selle võrrandi lahendamiseks funktsiooni kV(V) jaoks eraldatakse kõigepealt muutujad, V vasakul ja P paremal.

V k V ( V ) = P k P ( P ) {\displaystyle V\,k_{V}(V)=P\,k_{P}(P)} {\displaystyle V\,k_{V}(V)=P\,k_{P}(P)}

Valige mis tahes rõhk P1. Paremal pool on mingi suvaline väärtus, nimetame seda karb.

V k V ( V ) = k arb {\displaystyle V\,k_{V}(V)=k_{\text{arb}}\,\! }           {\displaystyle V\,k_{V}(V)=k_{\text{arb}}\,\!}(8)

See konkreetne võrrand peab nüüd kehtima mitte ainult ühe V väärtuse puhul, vaid kõigi V väärtuste puhul. Ainus kV(V) definitsioon, mis tagab selle kõigi V ja suvaliste karb jaoks, on

k V ( V ) = k arb V {\displaystyle k_{V}(V)={\frac {k_{\text{arb}}}{V}}} {\displaystyle k_{V}(V)={\frac {k_{\text{arb}}}{V}}}(9)

mida võib kontrollida asendamise teel punktis (8).

Lõpuks, asendades (9) Gay-Lussaci seadusega (4) ja ümber paigutades, saadakse kombineeritud gaasiseadust

P V T = k arb {\displaystyle {\frac {PV}{T}}=k_{\text{arb}}\,\! } {\displaystyle {\frac {PV}{T}}=k_{\text{arb}}\,\!}

Pange tähele, et kuigi Boyle'i seadust selles tuletamisel ei kasutatud, on see tulemusest kergesti tuletatav. Üldiselt piisab sellisel tuletamisel kolmest lähteseadusest kahest ükskõik millisest - kõik lähtepaarid viivad sama kombineeritud gaasiseaduse juurde.

Rakendused

Kombineeritud gaasiseadust saab kasutada mehaanika selgitamiseks, kui rõhk, temperatuur ja ruumala on mõjutatud. Näiteks: kliimaseadmed, külmikud ja pilvede teke, samuti kasutatakse seda vedelike mehaanikas ja termodünaamikas.

Seotud leheküljed

  • Daltoni seadus

Küsimused ja vastused

K: Mis on kombineeritud gaasi seadus?


V: Kombineeritud gaasiseadus on valem ideaalsete gaaside kohta, mis näitab, kuidas kolm muutujat (rõhk, ruumala ja temperatuur) on omavahel seotud.

K: Millised kolm seadust moodustavad kombineeritud gaasiseaduse?


V: Kolm seadust, mis moodustavad kombineeritud gaasiseaduse, on Charlesi seadus, Boyle'i seadus ja Gay-Lussaci seadus.

K: Mida ütleb Charlesi seadus?


V: Charlesi seadus ütleb, et ruumala ja temperatuur on omavahel otseselt proportsionaalsed, kui rõhk jääb samaks.

K: Mida ütleb Boyle'i seadus?


V: Boyle'i seadus ütleb, et rõhk ja ruumala on sama temperatuuri juures teineteisega pöördvõrdelised.

K: Mida ütleb Gay-Lussaci seadus?


V: Gay-Lussaci seadus ütleb, et temperatuur ja rõhk on otseselt proportsionaalsed, kui ruumala jääb samaks.

K: Kuidas on Avogadro seadus seotud kombineeritud gaasiseadusega?


V: Kui Avogadro seadus lisatakse kombineeritud gaasiseadusele, tekib nn ideaalse gaasi seadus.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3