Tunguska sündmus on nimi väga suurele õhuplahvatusele, mis toimus 30. juunil 1908. aastal Siberis. Enamik pealtnägijatest rääkis ühest või mitmest plahvatusest, mis toimus umbes kell 7.15 kohaliku aja järgi. Sündmuspaik asus Tunguska jõe (Tunguska praeguse nimetusega Podkamennaja Tunguska) ümbruses, ligikaudu koordinaatidel ~60.9°N, 101.9°E. Plahvatuse täpne põhjus pole lõplikult kindlaks tehtud, kuid tõenäoliseks põhjuseks peetakse meteoriidi (või komeedi fragmenti) õhus plahvatamist ehk "airburst"-i. Puud juuriti välja umbes 2 000–2 150 km2 (770–830 ruutmi) suurusel alal ja üle 500 km kaugusel nähti heledat valgust ning tunti maavärinat.

Sündmuse kulg ja tunnistused

Suured hulk tunnistusi – peamiselt piirkonna maainimestelt ja metsameestelt – kirjeldasid valget heledust, tugevat pauku või mitmeid pauke, tugevat õhuvoolu ning puude kokkukukkumist radiaalselt keskpunkti suunas. Paljud tunnistajad rääkisid ka klaasikillude purunemisest kaugetes asulates (nt Wanwara väikeasulas umbes 65 km kaugusel). Sündmus toimus tõenäoliselt umbes 7–15 km kõrgusel maapinnast ja seda on kronoloogiliselt peetud ligikaudu kella 0:14 UTC (7:14 kohaliku aja järgi).

Kahjud ja inimohvrid

Huvi Tunguska sündmuse vastu on suur just puude massilise väljalangemise ja laiaulatusliku keskkonnamõju tõttu. Puud langesid peamiselt ühe joone kohaselt, mille keskpunkti suunas puude pagaslood olid radiaalselt suunatud. Üksikuid ehitisi ja aknaid purunes kaugetes asulates. Kuna piirkond oli 1908. aastal harva asustatud, puuduvad kindlad andmed suuremate inimohvrite kohta; ametlikult ei ole tõestatud suurt arvu hukkunuid. Mõnedes allikates mainitakse mõne inimese (vähem kui viie) hukku, kuid need andmed on ebakindlad ja vastuolulised.

Teaduslikud uuringud ja ekspeditsioonid

Esimesed teaduslikud ekspeditsioonid juhtis legendaarne geoloog Leonid Kulik 1927. ja 1930. aastatel, kelle tööosaks jäi laiade puude alade dokumenteerimine ja kohapealsetest tunnistustest kogutud materjalide uurimine. Hilisemad nõukogulikud ja rahvusvahelised uurimused 1950. – 2000. aastatel ning kaasaegsed uuringud (sh geokeemilised analüüsid, õhuplahvatuse modelleerimine ja dendrokronoloogia) on andnud täpsemaid hinnanguid sündmuse energiast, kõrgusest ja võimaliku objekti olemusest.

Võimalikud seletused

  • Õhus plahvatanud meteoroid (kivine või metalliline): populaarne mudel näitab, et suur kivist või metallist objekt sisenes atmosfääri, hõõrus enda ümber õhku ja plahvatas enne maapinnaga kokkupõrget. Selline airburst vabastas arvatavasti mitu megatonni TNT ekvivalenti energiat.
  • Komeedi fragment (jääline objekt): üks hüpotees on, et tegemist oli jääsefte ehk komeedi fragmendiga, mis aurustus atmosfääris, jättes peaaegu puuduvad tahked fragmentid ja seetõttu ka puuduvad suuremad meteoriiditükid maapinnal.
  • Muud hüpoteesid: alates geofüüsilistest nähtustest kuni eksotilisemate selgitusteni (nt väikese tuumarelva-laadse plahvatusega seotud teooriad) — need pole saanud laialdast teaduslikku tuge.

Tänapäevased numbrilised modelleerimised (nt Boslough, Artemieva jt) viitavad sellele, et sündmuse energia võis jääda ajalooliste hinnangute järgi vahemikku mõnest megatonnist kuni kahekümne mõne megatonnini TNT-ekvivalenti; üldine teaduslik konsensus kipub viitama vahemikule paarist kuni mõnekümne megatonnini, olenevalt objekti tihedusest ja kokkupuute nurgast. Võrdluseks: 2013. aasta Chelyabinski õhuruntk oli hinnanguliselt ~0,4–0,5 megatonni või väiksem, seega oli Tunguska ebaproportsionaalselt palju tugevam.

Välja pakutud „füüsilised tunnistused” ja vastuolud

Kuigi maapinnal suurt kraterit ei leitud, on uurijad tähele pannud geokeemilisi ja bioloogilisi kõrvalekaldeid (nt puude kasvus, turbapõrandates) mõnes kohas. Üks eriline hüpotees on olnud Lake Cheko (ligikaudu 8 km sündmuskohast), mida on ette nähtud kui võimalikku äärmise väikese tükikese tekitatud kraatrina — see on aga vastuoluline ja pole üldiselt aktsepteeritud kui tõestus Tunguska suuremast maapõhjakokkupõrkest.

Oluline mõju ja tähendus

Tunguska sündmus on oluline juhtum astronoomias ja planeedikaitse (planetary defense) alal: see näitas, et õhuraketi- või meteoriidiplahvatus suudab maakera pinnal põhjustada väga laialdasi kahjustusi ilma nähtava kraterita. See sündmus on aluseks uuringutele, mis modelleerivad atmosfääris plahvatavate objektide mõju, ning tuletab meelde vajadust jälgida ja karakteriseerida Maale lähenevaid suuri kuni keskmise suurusega asteroide ja komeete.

Kokkuvõte

Tunguska sündmus 1908. aastal oli suur ja ebatavaline õhuplahvatus Siberis, mis lammutas tuhandeid ruutkilomeetreid metsa ja mida on intensiivselt uuritud alates 1920.–1930. aastatest. Kuigi palju detaile ja täpne objekti olemus jäävad osaliselt ebaselgeks, on tänapäevased mudelid ja analüüsid tugevalt kallutatud versiooni poole, kus tegemist oli õhus plahvatanud suure meteoroidiga või komeedi fragmendiga. Sündmus on olnud õppetunniks globaalsete ohtude hindamisel ja planeedikaitse valdkonna arendamisel.