Tunguusi katastroof
Tunguska sündmus on nimi väga suurele õhuplahvatusele, mis toimus 30. juunil 1908. aastal Siberis. Enamik pealtnägijatest räägib ühest või mitmest plahvatusest, mis toimus umbes kell 7.15 kohaliku aja järgi. Nende plahvatuste põhjus on teadmata, kuid tõenäoliseks põhjuseks on pakutud meteoriidi kokkupõrget. Umbes 30 kilomeetri kaugusel sündmuskoha ümbruses olid puud välja juuritud. Umbes 65 kilomeetri kaugusel asuvas Wanwara väikeasulas purunesid aknad ja uksed. Arvatakse, et umbes 2000 km2 (770 ruutmi) suurusel alal on puud välja juuritud. Üle 500 km (311 mi) kaugusel nähti heledat valgust ja tunti maavärinat.
Ei ole teateid inimeste surmajuhtumitest. See on tingitud asjaolust, et sel ajal ei elanud piirkonnas peaaegu ühtegi inimest. Sõltuvalt allikast oli üks või kaks ohvrit.
Täna arvatakse, et sündmus toimus umbes 7-15 km kõrgusel maapinnast kell 0:14 UTC (7:14 kohaliku aja järgi).
Ümberpaisatud puud, Lenoid Kuliki foto, 1927. aasta
Kaasatud energia
Seda, mis juhtus, nimetatakse tänapäeval õhupuhanguks. Toona hinnati, et energia ulatus 10 kuni 30 megatonni TNT-ni, sõltuvalt sellest, millisel kõrgusel õhupurse toimus. Tänapäevaste arvutitega tehtud simulatsioonid on näidanud, et energia oli tõenäoliselt 3 kuni 5 megatonni TNT. Kui võtta 15 megatonni, tähendaks see, et energia oli 1000 korda suurem kui 1945. aastal Hiroshimale visatud aatompommi energia. Lööklaine loetakse maavärinaks, mille tugevus on Richteri skaala järgi 5,0. Neil põhjustel peetakse Tunguska sündmust suurimaks löögisündmuseks Maal registreeritud ajaloos.
Ekspeditsioonid piirkonda
Esialgu polnud ürituse vastu mingit huvi. Rohkem kui kümme aastat pärast seda juhtis vene mineraloog Leonid Kulik ekspeditsiooni piirkonda. Oma 1921. ja 1922. aasta ekspeditsioonil jõudis ta ainult Kanski, mis on sündmuse "epitsentrist" 600 km kaugusel. 1927. aastal jõudis Kulik piirkonda, kus sündmus toimus, 1938. aastal lasi ta teha aerofotosid.
Kuliku ekspeditsioon on esimene registreeritud ekspeditsioon sellesse piirkonda. Pärast seda on toimunud palju ekspeditsioone; selle sündmuse kohta on avaldatud üle 1000 artikli; enamik neist on venekeelsed.
Sellesse piirkonda toimus veel kaks ekspeditsiooni: üks 1958. aastal ja teine 1963. aastal.
Venemaa 1958. aasta postmark, mis anti välja 50 aastat pärast sündmust Kuliku auks.
Teooriad
Täna ei ole kindlat seletust, mis põhjustas plahvatused või mis juhtus. Siiski on erinevaid teooriaid.
Meteoriidi plahvatus
Meteoriit tabas seda piirkonda. Kõige tõenäolisemalt on tegemist väikese tihedusega asteroidi või komeediga, mille läbimõõt jääb vahemikku 30 meetrit kuni 80 meetrit. Objekt plahvatas 7-14 km kõrgusel maapinnast; seetõttu puudub kokkupõrkekraater. Selle teooria probleemiks on see, et seda tüüpi meteoriidid ei jõua tavaliselt atmosfääri madalatele tasemetele. Meteoriidid, mis sisaldavad rohkem rauda, jõuavad küll suurema tõenäosusega atmosfääri madalatele tasemetele, kuid nad ei põhjusta nii laastavaid plahvatusi.
Cheko järv
Tšeko järv on väike mageveekogu, umbes 8 kilomeetri kaugusel ürituse keskusest. Järv ei kajastu piirkonna kaartidel, mis on vanemad kui umbes 1928. aasta. Enne 1908. aastat näib see olevat tundmatu. Järv on ristkülikukujuline; ta on 708 m pikk, 364 m lai ja umbes 50 m sügav. Luca Gasperini tegi 1999. aastal uuringu järve setete kohta ja leidis, et järv on pärit enne 1908. aasta sündmust. 2007. aastal tsiteerib National Geographic teda, kui ta väidab, et on võimalik, et järv tekkis kokkupõrkekraatrina.
Geofüüsikalised teooriad: Vulkaanipurse
Teine teooria on, et sündmusel on geofüüsikaline põhjus: Umbes 10 miljonit tonni maagaasi plahvatus põhjustaks selle mõju, mida täheldati. Selle teooria probleemiks on see, et pealtnägijad rääkisid väga eredast valgusest, mida võis näha väga kaugelt. Maagaasi plahvatus ei tekita heledat valgust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tunguska sündmus?
V: Tunguska sündmus on väga suur õhuplahvatus, mis toimus 30. juunil 1908. aastal Siberis.
K: Mis ajal toimus plahvatus?
V: Plahvatused toimusid umbes kell 7.15 kohaliku aja järgi.
K: Mis on Tunguska sündmuse põhjus?
V: Tunguska sündmuse põhjus on teadmata, kuid tõenäoliseks põhjuseks on pakutud meteoriidi kokkupõrget.
K: Mis juhtus Wanwaras, umbes 65 km kaugusel asuvas väikeses asulas?
V: Wanwaras purustati aknad ja uksed.
K: Kui palju inimesi hukkus Tunguska sündmuse tagajärjel?
V: Ei ole teateid hukkunute kohta. Sõltuvalt allikast oli üks või kaks ohvrit.
K: Kui kaugel nähti pärast Tunguska sündmuse toimumist heledat valgust?
V: Üle 500 km (311 mi) kaugusel nähti heledat valgust ja tunti maavärinat.
K: Millal toimus Tunguska sündmus ja millisel kõrgusel maapinnast?
V: Tunguska sündmus toimus umbes 7-15 km kõrgusel maapinnast kell 0:14 UTC (7:14 kohaliku aja järgi).
