Tunguska sündmus - 1908 Siberi õhuplahvatus ja võimalik meteoriit
Tunguska sündmus 1908 — Siberi hiigelõhuplahvatus ja võimalik meteoriidi kokkupõrge: müsteerium, puud väljajuuritud, tunnistajate lood ja värsked teadusuuringud.
Tunguska sündmus on nimi väga suurele õhuplahvatusele, mis toimus 30. juunil 1908. aastal Siberis. Enamik pealtnägijatest rääkis ühest või mitmest plahvatusest, mis toimus umbes kell 7.15 kohaliku aja järgi. Sündmuspaik asus Tunguska jõe (Tunguska praeguse nimetusega Podkamennaja Tunguska) ümbruses, ligikaudu koordinaatidel ~60.9°N, 101.9°E. Plahvatuse täpne põhjus pole lõplikult kindlaks tehtud, kuid tõenäoliseks põhjuseks peetakse meteoriidi (või komeedi fragmenti) õhus plahvatamist ehk "airburst"-i. Puud juuriti välja umbes 2 000–2 150 km2 (770–830 ruutmi) suurusel alal ja üle 500 km kaugusel nähti heledat valgust ning tunti maavärinat.
Sündmuse kulg ja tunnistused
Suured hulk tunnistusi – peamiselt piirkonna maainimestelt ja metsameestelt – kirjeldasid valget heledust, tugevat pauku või mitmeid pauke, tugevat õhuvoolu ning puude kokkukukkumist radiaalselt keskpunkti suunas. Paljud tunnistajad rääkisid ka klaasikillude purunemisest kaugetes asulates (nt Wanwara väikeasulas umbes 65 km kaugusel). Sündmus toimus tõenäoliselt umbes 7–15 km kõrgusel maapinnast ja seda on kronoloogiliselt peetud ligikaudu kella 0:14 UTC (7:14 kohaliku aja järgi).
Kahjud ja inimohvrid
Huvi Tunguska sündmuse vastu on suur just puude massilise väljalangemise ja laiaulatusliku keskkonnamõju tõttu. Puud langesid peamiselt ühe joone kohaselt, mille keskpunkti suunas puude pagaslood olid radiaalselt suunatud. Üksikuid ehitisi ja aknaid purunes kaugetes asulates. Kuna piirkond oli 1908. aastal harva asustatud, puuduvad kindlad andmed suuremate inimohvrite kohta; ametlikult ei ole tõestatud suurt arvu hukkunuid. Mõnedes allikates mainitakse mõne inimese (vähem kui viie) hukku, kuid need andmed on ebakindlad ja vastuolulised.
Teaduslikud uuringud ja ekspeditsioonid
Esimesed teaduslikud ekspeditsioonid juhtis legendaarne geoloog Leonid Kulik 1927. ja 1930. aastatel, kelle tööosaks jäi laiade puude alade dokumenteerimine ja kohapealsetest tunnistustest kogutud materjalide uurimine. Hilisemad nõukogulikud ja rahvusvahelised uurimused 1950. – 2000. aastatel ning kaasaegsed uuringud (sh geokeemilised analüüsid, õhuplahvatuse modelleerimine ja dendrokronoloogia) on andnud täpsemaid hinnanguid sündmuse energiast, kõrgusest ja võimaliku objekti olemusest.
Võimalikud seletused
- Õhus plahvatanud meteoroid (kivine või metalliline): populaarne mudel näitab, et suur kivist või metallist objekt sisenes atmosfääri, hõõrus enda ümber õhku ja plahvatas enne maapinnaga kokkupõrget. Selline airburst vabastas arvatavasti mitu megatonni TNT ekvivalenti energiat.
- Komeedi fragment (jääline objekt): üks hüpotees on, et tegemist oli jääsefte ehk komeedi fragmendiga, mis aurustus atmosfääris, jättes peaaegu puuduvad tahked fragmentid ja seetõttu ka puuduvad suuremad meteoriiditükid maapinnal.
- Muud hüpoteesid: alates geofüüsilistest nähtustest kuni eksotilisemate selgitusteni (nt väikese tuumarelva-laadse plahvatusega seotud teooriad) — need pole saanud laialdast teaduslikku tuge.
Tänapäevased numbrilised modelleerimised (nt Boslough, Artemieva jt) viitavad sellele, et sündmuse energia võis jääda ajalooliste hinnangute järgi vahemikku mõnest megatonnist kuni kahekümne mõne megatonnini TNT-ekvivalenti; üldine teaduslik konsensus kipub viitama vahemikule paarist kuni mõnekümne megatonnini, olenevalt objekti tihedusest ja kokkupuute nurgast. Võrdluseks: 2013. aasta Chelyabinski õhuruntk oli hinnanguliselt ~0,4–0,5 megatonni või väiksem, seega oli Tunguska ebaproportsionaalselt palju tugevam.
Välja pakutud „füüsilised tunnistused” ja vastuolud
Kuigi maapinnal suurt kraterit ei leitud, on uurijad tähele pannud geokeemilisi ja bioloogilisi kõrvalekaldeid (nt puude kasvus, turbapõrandates) mõnes kohas. Üks eriline hüpotees on olnud Lake Cheko (ligikaudu 8 km sündmuskohast), mida on ette nähtud kui võimalikku äärmise väikese tükikese tekitatud kraatrina — see on aga vastuoluline ja pole üldiselt aktsepteeritud kui tõestus Tunguska suuremast maapõhjakokkupõrkest.
Oluline mõju ja tähendus
Tunguska sündmus on oluline juhtum astronoomias ja planeedikaitse (planetary defense) alal: see näitas, et õhuraketi- või meteoriidiplahvatus suudab maakera pinnal põhjustada väga laialdasi kahjustusi ilma nähtava kraterita. See sündmus on aluseks uuringutele, mis modelleerivad atmosfääris plahvatavate objektide mõju, ning tuletab meelde vajadust jälgida ja karakteriseerida Maale lähenevaid suuri kuni keskmise suurusega asteroide ja komeete.
Kokkuvõte
Tunguska sündmus 1908. aastal oli suur ja ebatavaline õhuplahvatus Siberis, mis lammutas tuhandeid ruutkilomeetreid metsa ja mida on intensiivselt uuritud alates 1920.–1930. aastatest. Kuigi palju detaile ja täpne objekti olemus jäävad osaliselt ebaselgeks, on tänapäevased mudelid ja analüüsid tugevalt kallutatud versiooni poole, kus tegemist oli õhus plahvatanud suure meteoroidiga või komeedi fragmendiga. Sündmus on olnud õppetunniks globaalsete ohtude hindamisel ja planeedikaitse valdkonna arendamisel.
Ümberpaisatud puud, Lenoid Kuliki foto, 1927. aasta
Kaasatud energia
Seda, mis juhtus, nimetatakse tänapäeval õhupuhanguks. Toona hinnati, et energia ulatus 10 kuni 30 megatonni TNT-ni, sõltuvalt sellest, millisel kõrgusel õhupurse toimus. Tänapäevaste arvutitega tehtud simulatsioonid on näidanud, et energia oli tõenäoliselt 3 kuni 5 megatonni TNT. Kui võtta 15 megatonni, tähendaks see, et energia oli 1000 korda suurem kui 1945. aastal Hiroshimale visatud aatompommi energia. Lööklaine loetakse maavärinaks, mille tugevus on Richteri skaala järgi 5,0. Neil põhjustel peetakse Tunguska sündmust suurimaks löögisündmuseks Maal registreeritud ajaloos.
Ekspeditsioonid piirkonda
Esialgu polnud ürituse vastu mingit huvi. Rohkem kui kümme aastat pärast seda juhtis vene mineraloog Leonid Kulik ekspeditsiooni piirkonda. Oma 1921. ja 1922. aasta ekspeditsioonil jõudis ta ainult Kanski, mis on sündmuse "epitsentrist" 600 km kaugusel. 1927. aastal jõudis Kulik piirkonda, kus sündmus toimus, 1938. aastal lasi ta teha aerofotosid.
Kuliku ekspeditsioon on esimene registreeritud ekspeditsioon sellesse piirkonda. Pärast seda on toimunud palju ekspeditsioone; selle sündmuse kohta on avaldatud üle 1000 artikli; enamik neist on venekeelsed.
Sellesse piirkonda toimus veel kaks ekspeditsiooni: üks 1958. aastal ja teine 1963. aastal.
Venemaa 1958. aasta postmark, mis anti välja 50 aastat pärast sündmust Kuliku auks.
Teooriad
Täna ei ole kindlat seletust, mis põhjustas plahvatused või mis juhtus. Siiski on erinevaid teooriaid.
Meteoriidi plahvatus
Meteoriit tabas seda piirkonda. Kõige tõenäolisemalt on tegemist väikese tihedusega asteroidi või komeediga, mille läbimõõt jääb vahemikku 30 meetrit kuni 80 meetrit. Objekt plahvatas 7-14 km kõrgusel maapinnast; seetõttu puudub kokkupõrkekraater. Selle teooria probleemiks on see, et seda tüüpi meteoriidid ei jõua tavaliselt atmosfääri madalatele tasemetele. Meteoriidid, mis sisaldavad rohkem rauda, jõuavad küll suurema tõenäosusega atmosfääri madalatele tasemetele, kuid nad ei põhjusta nii laastavaid plahvatusi.
Cheko järv
Tšeko järv on väike mageveekogu, umbes 8 kilomeetri kaugusel ürituse keskusest. Järv ei kajastu piirkonna kaartidel, mis on vanemad kui umbes 1928. aasta. Enne 1908. aastat näib see olevat tundmatu. Järv on ristkülikukujuline; ta on 708 m pikk, 364 m lai ja umbes 50 m sügav. Luca Gasperini tegi 1999. aastal uuringu järve setete kohta ja leidis, et järv on pärit enne 1908. aasta sündmust. 2007. aastal tsiteerib National Geographic teda, kui ta väidab, et on võimalik, et järv tekkis kokkupõrkekraatrina.
Geofüüsikalised teooriad: Vulkaanipurse
Teine teooria on, et sündmusel on geofüüsikaline põhjus: Umbes 10 miljonit tonni maagaasi plahvatus põhjustaks selle mõju, mida täheldati. Selle teooria probleemiks on see, et pealtnägijad rääkisid väga eredast valgusest, mida võis näha väga kaugelt. Maagaasi plahvatus ei tekita heledat valgust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tunguska sündmus?
V: Tunguska sündmus on väga suur õhuplahvatus, mis toimus 30. juunil 1908. aastal Siberis.
K: Mis ajal toimus plahvatus?
V: Plahvatused toimusid umbes kell 7.15 kohaliku aja järgi.
K: Mis on Tunguska sündmuse põhjus?
V: Tunguska sündmuse põhjus on teadmata, kuid tõenäoliseks põhjuseks on pakutud meteoriidi kokkupõrget.
K: Mis juhtus Wanwaras, umbes 65 km kaugusel asuvas väikeses asulas?
V: Wanwaras purustati aknad ja uksed.
K: Kui palju inimesi hukkus Tunguska sündmuse tagajärjel?
V: Ei ole teateid hukkunute kohta. Sõltuvalt allikast oli üks või kaks ohvrit.
K: Kui kaugel nähti pärast Tunguska sündmuse toimumist heledat valgust?
V: Üle 500 km (311 mi) kaugusel nähti heledat valgust ja tunti maavärinat.
K: Millal toimus Tunguska sündmus ja millisel kõrgusel maapinnast?
V: Tunguska sündmus toimus umbes 7-15 km kõrgusel maapinnast kell 0:14 UTC (7:14 kohaliku aja järgi).
Otsige