Meteoriidiplahvatuse side
Meteoriidiplahvatuse side kasutab raadiolainete kasutamist, mis põrkuvad meteoriitide poolt Maa atmosfääri sisenemisel tekitatud ioniseeritud jälgedest. Seda nimetatakse ka Meteori hajutusside.
Meteoriidid on kosmoses hõljuvad kivikillud. Alati on meteore, mis sisenevad Maa atmosfääri. Tavaliselt põlevad nad atmosfääris. Mõnda väga suurt, mis tabavad Maad, nimetatakse "meteoriidiks". Enamik meteore on vaid pisikesed tolmupilved. Atmosfääri sisenedes rebib õhuhõõrdumise tekitatud soojus elektronid välja. See tekitab ioniseeritud jälje. See jälg võib peegeldada raadiolained samamoodi nagu traat.
Meteoriidipursete edastamiseks kasutatavad meteoriidid on vahemikus üks tuhandik kuni üks sajandik grammi. Sellest väiksemad meteoriidid on liiga nõrgad, et neid kasutada. Suuremad ei ole piisavalt sagedased.
Ioniseeritud jälg võib kesta mitu sekundit. Selle aja jooksul saab kahe raadiosidejaama vahel sõnumeid saata. Sõnumid edastatakse väga kiiresti: umbes 200 korda kiiremini kui tavalise lühilaine raadioside puhul. Telegraafik võib meteoriidipurske ajal kirjutada mitu rida teksti. Kaks jaama, kes soovivad suhelda, peavad olema kogu aeg valmis, sest nad ei tea kunagi, millal järgmine sidepurske tuleb. Nad peavad võib-olla kasutama mitu meteoriidipurset, enne kui kogu sõnum jõuab kohale. Sageli pannakse saatjad merre poidele.
Meteoripurskeid kasutati esmakordselt laialdaselt 1950ndatel aastatel. See oli eriti kasulik sõjalise side puhul, sest vastuvõtja ei suutnud täpselt kindlaks teha, millisest suunast sõnum oli tulnud. See oli tingitud sellest, et sõnum peegeldus teel, nii et see ei liikunud sirgjooneliselt (st lihtsal suurel ringil ümber maakera).
Kommunikatsioonisatelliitide kasutamine 20. sajandi lõpul on muutnud meteoriidipurse haruldaseks.
Meteori hajumise levik, nagu seda kasutab SNOTEL
Küsimused ja vastused
K: Mis on meteoriidipurse kommunikatsioon?
V: Meteoripursete side on raadioside liik, mis kasutab raadiolainete kasutamist, mis põrkuvad tagasi meteoriitide poolt Maa atmosfääri sisenemisel tekitatud ioniseeritud jälgedest. Seda nimetatakse ka meteoriidi hajutusside.
K: Mis on meteoriidid?
V: Meteoriidid on kosmoses hõljuvad kivimikillud. Tavaliselt põlevad nad atmosfääris, kuid suuremaid, mis tabavad Maad, nimetatakse "meteoriitideks". Enamik meteore on vaid tillukesed tolmupilved.
K: Kuidas toimib meteoriidiplahvatuse side?
V: Kui meteoriidid sisenevad atmosfääri, rebib õhuhõõrdumisest tekkiv soojus elektronid ära ja tekitab ioniseeritud jälje. See jälg võib peegeldada raadiolained samamoodi nagu traat, võimaldades sõnumeid kahe raadiosidejaama vahel väga kiiresti (umbes 200 korda kiiremini kui tavalise lühilaineraadio puhul) saata. Kaks jaama peavad olema kogu aeg valmis, sest nad ei tea kunagi, millal tuleb järgmine sidepaiskumine.
K: Millise suurusega peavad meteoriidid olema meteoriidipursete edastamiseks?
V: Meteoripursete edastamiseks kasutatavad meteoriidid peavad olema vahemikus tuhandik kuni sajandik grammi - sellest väiksemad on liiga nõrgad, et neid kasutada, ja suuremad ei ole piisavalt sagedased.
K: Kui kaua kestab ioniseeritud jälg?
V: Ioniseeritud jälg võib kesta mitu sekundit, mille jooksul saab kahe raadiosidejaama vahel sõnumeid saata.
K: Millal hakati esimest korda laialdaselt kasutama meteoriidipurske sidet?
V: Meteoripurske sidet kasutati esmakordselt laialdaselt 1950. aastatel, mis oli eriti kasulik sõjalise side jaoks, kuna see ei liigu sirgjooneliselt (st suur ring ümber maakera).
K: Miks on tänapäeval meteoriidipurske side muutunud haruldasemaks?
V: 20. sajandi lõpu sidesatelliitide kasutamine on muutnud meteoriidiplahvatuse side tänapäeval haruldasemaks, kuna seda ei vajata enam nii palju, kuna nüüd on olemas muud liiki tehnoloogia.
