Üleujutusbasalt
Üleujutusbasalt või lõksubasalt on hiiglasliku vulkaanipurske või pursete seeria tulemus, mis katab suured maa-alad või ookeani põhja basaltlaavaga.
Üleujutusbasalti on eelajalooliselt katnud mandri suuruseid alasid, tekitades suuri platood ja mäestikualasid. Üleujutusbasalti on Maa ajaloo vältel purskunud eri aegadel. Need on selged tõendid selle kohta, et Maal on suurema aktiivsusega perioodid, mitte aga ühtlane püsiv seisund.
Üks seletus üleujutusbasalti kohta on, et need on põhjustatud mandri riftimise ja sellega kaasneva sulamise kombinatsioonist. Seejärel toodab mantlipluum tohutul hulgal basalti magmat. Nende viskoossus on madal, mistõttu nad pigem "ujutavad" kui moodustavad kõrgemaid vulkaane.
Üleujutusbasalti tekib 100-400 km sügavusel, astenosfääris. Selleks, et saavutada nii suur osaline sulamine kui lõksude puhul, mis paiskab välja tohutul hulgal laava, on vaja suurt soojuse sissevoolu. Selline sulamine võib toimuda kuuma punkti lähedal, mille tulemusel seguneb sügavusest pärit magma ja mantlipluumi tekitatud pinnalähedane magma.
Columbia jõe basaltgrupi mitu üleujutusbasaltvoolu. Fotol on näha nende moodustiste astmeline iseloom, mida nimetatakse lõksudeks. Ülemine basalt on Roza liige, samas kui alumine kanjon paljastab Frenchmen Springs'i liikme basalti.
Kalju Paraná magmaatilises provintsis, Brasiilia. Osa tohutust laavavoolust 128-138 miljonit aastat tagasi. Osa sellest sündmusest on näha Etendeka lõksudes Namiibias ja Angolas. Need alad olid Pangaias puudutanud
Lava platood
Laavaplatoo on lame, lai pind (platoo), mis tekib, kui laava tuleb maapinnast välja ja levib väga kiiresti. Laavakihid võivad aja jooksul koguneda ja moodustada laavaplatoo. Siin on esitatud laavaplatoo üldised omadused:
- Need on väga suured alad, mis koosnevad kihilise struktuuriga basaltlaavast.
- Laava muudab platoo iga purskega suuremaks ja kõrgemaks.
- Need kipuvad olema lamedad.
- Ookeani keskosas toimuvad pursked tekitavad merepõhja suuri tasandikke.
- Nende platoode laava on õhuke ja voolav.
- Nende platoode moodustumine võib võtta miljoneid aastaid.
- Aja jooksul võib mitu pragude purset samas piirkonnas moodustada kõrge platoo.
Näited
Emeishani lõunaosas, Sichuani provintsi ümbruses, Kesk-India Dekkani lõksud, Siberi lõksud ja Columbia jõe platoo Põhja-Ameerika lääneosas on neli suurt piirkonda, mida katavad eelajaloolised üleujutusbasaltiidid. Kaks suurimat üleujutusbasalti sündmust ajaloolisel ajal on toimunud Eldgjá ja Lakagigari juures, mõlemad Islandil. Suurim ja kõige paremini säilinud kontinentaalne üleujutusbasaltide maastik Maal on osa Mackenzie Large Igneous Province'ist Kanadas. Kuu maria on täiendavad, veelgi ulatuslikumad üleujutusbasaltid. Üleujutusbasaltid ookeani põhjas tekitavad ookeaniplatood.
Ühe purskega kaetud pindala võib varieeruda umbes 200 000 km²-st (Karu) kuni 1 500 000 km²-ni (Siberi lõksud). Paksus võib varieeruda 2000 meetrist (Dekkani lõksud) kuni 12 000 meetrini (ülemine järv). Need on erosiooni tõttu väiksemad kui algsed mahud.
Teine näide laavaplatoo kohta on Giant's Causeway Põhja-Iirimaal Antrimi krahvkonnas. See oli algselt osa suurest vulkaanilisest platoodest, mida nimetatakse Thulean Plateau'ks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on üleujutusbasalt?
V: Üleujutusbasalt on hiiglasliku vulkaanipurske või pursete seeria tulemus, mis katab suured maa-alad või ookeani põhja basaltlaavaga.
K: Kui suurt ala võivad üleujutusbasaltid katta?
V: Üleujutusbasaltid on eelajalooliselt katnud nii suuri alasid kui terve kontinent, luues suuri platood ja mäestikke.
K: Millest tekivad üleujutusbasaltid?
V: Üleujutusbasaltse põhjustab mandri rifting ja sellega seotud sulamine koos mantlipluumi tekkimisega, mis toodab suurtes kogustes basalti magma.
K: Kust saavad üleujutusbasalti alguse?
V: Üleujutusbasaltid saavad alguse 100-400 km sügavuselt, astenosfäärist.
K: Mis on vajalik, et osaline sulamine toimuks nii suures ulatuses?
V: Selleks, et osaline sulamine saaks toimuda nii suures ulatuses, nagu seda on lõksude puhul, on vaja suurt soojuse sissevoolu, mis paiskab välja tohutuid koguseid laava.
K: Kust tuleb see soojuse juurdevool?
V: Soojuse sissevool pärineb kuuma punkti lähedalt, mille tulemuseks on segu magma sügavusest ja mantlipluumi poolt tekitatud pinnalähedase magma vahel.
K: Kuidas me teame, et Maal on suurema aktiivsusega perioodid, mitte ei ole ühtlaselt püsivas seisundis?
V: Me teame, et Maal on kõrgema aktiivsusega perioodid, mitte ühtlane püsiv seisund, sest Maa ajaloo jooksul on erinevatel aegadel purskunud üleujutusi basalti - need on selle asjaolu selge tõend.
