Emeishani lõksud — Permi üleujutusbasaltide vulkaaniline provints
Emeishani lõksud — Permi üleujutusbasaltide vulkaaniline provints Lõuna-Hiinas: tekkimine ~260 M a, mõju massilisele väljasuremisele ja teaduslikud seletused.
Emeishani lõksud on üleujutusbasaltvulkaaniline provints Lõuna-Hiinas, Sichuani provintsi ümbruses. See geoloogiline üksus koosneb paljudest erinevatest vulkaanilistest kivimitest — peamiselt basaltidest, aga ka teistest mafistest ja ultramafistest setetest, intrusioonidest ja mõningatest püroklastilistest jäätmetest. Geoloogias tuntakse Emeishani lõkse kui üht suurt tuletatud vulkaanilist provintsi (inglise keeles large igneous province või LIP). Trapside teised nimetused on Permi Emeishani suur vulkaaniline provints ja muud variatsioonid. Termin „lõksud” või „trapsid” viitab astmelisele kivimstruktuurile: kihilised basalti voolud, mis on tekkinud järjestikuste magma purskete — st korduvate laavaevoolude — tagajärjel.
Koostis ja tekkeprotsess
Emeishani lõksude kive iseloomustavad suured basaltsete laavavoolude komplektid, nende vahel paiknevad intrusiivsed kehad ning kohati metaboliitilised ja püroklaastilised kihid. Laavavood tekkisid madala viskoossusega mafistest magmadest, mis levisid pinnale laialdaselt ja moodustasid võrdlemisi paksud, mitmekordsed kihistikud. Selline vulkaaniline aktiivsus võib olla seotud mantli „kuumakollete” või muude suurte tektooniliste protsessidega, mis võimaldasid magmal kiirelt maakooru jõuda ja laialdaselt laiali voolata.
Vanus ja ulatus
Emeishani lõksude peamine vulkaaniline aktiivsus toimus umbkaudu 260 miljonit aastat tagasi, Permi ajastu kesk- ja lõppfaasis. See ajastus on geokeemiliste ja geokeeruliste (nt U–Pb, Ar–Ar) dateeringute põhjal laialdaselt kinnitatud. Emeishani provints on geograafiliselt palju väiksem kui hilisemad ja tuntumad Siberi lõksud, kuid siiski ulatuslik: see hõlmab Lõuna-Hiina alasid mitmete tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses ja moodustas märkimisväärse magmahulga, mis oli piisav laiemate keskkonnamõjude tekitamiseks.
Keskkonnamõju ja seos väljasuremistega
Emeishani lõksude aktiivsus langeb kokku Permi keskel toimunud suurte elu kohalike ja globaalsete muutustega. Eriti on seda seostatud niinimetatud Guadalupiani (Capitaniani) väljasuremise sündmustega, mis tabasid mõningaid merelisi ja maismaiseid elugruppe umbes samal ajal. Vulkaanilised pursked võivad tekitada suurt hulka gaase — peamiselt süsihappegaasi (CO2) ja väävliühendeid (SO2) — ning tuua esile laialdased kliimamuutused (nii lühiaegne jahenemine aerosoolide tõttu kui pikaajalisem soojenemine CO2 tõttu), ookeanide hapestumise ja anoksia (hapnikuvaesus). Kõik need muutused mõjutasid paljude liikide ellujäämist ning jätsid paleobioloogilisi ja geokeemilisi jälgi.
Teaduslikud arutelud ja hüpoteesid
Emeishani lõksud on olulisel kohal teaduslikus arutelus Permi ajastu keskkonnakatastroofide põhjuste üle. Üks juhtivaid seletusi on, et laialdased vulkaanilised emissioonid — nii gaasid kui ka õhus levinud tahked osakesed — tekitasid keskkonnatingimused, mis viisid laialdase elustiku kahanemiseni. Teine, vähem levinud teooria leiab, et meteoriidi või komeedi kokkupõrked võisid vallandada või võimendada vulkaanilist aktiivsust, näiteks põhjustades üleujutusbasalti (flood basalt) purskeid. Selle hüpoteesi toetuseks ei ole aga piisavalt laialt tunnustatud otseseid tõendeid ning paljud teadlased leiavad, et vulkanism ise on tõenäolisem peamine põhjus.
Tänane tähtsus ja majanduslikud aspektid
Tänapäeval on Emeishani lõksud huvipakkuvad nii teaduse kui ka majanduse seisukohalt. Paljud kivimid on hästi eksponeeritud ja pakuvad olulisi andmeid perioodi geokeemiliste muutuste, mahalaadumiste ja magmafüüsika kohta. Samuti võivad provintsi vahelised mafistest ja ultramafistest intrusioonidest tekkivad mineraloogilised kooslused sisaldada majanduslikult tähtsaid metallide (nt nikkeli, vase, platinagruppi kuuluvaid elementide) kontsentratsioone, mistõttu piirkond on ka minetöötluse ja uurimistöö objektiks.
Kokkuvõte
Emeishani lõksud on oluline näide Permi ajastu üleujutusbasaltilisest vulkanismist Lõuna-Hiinas. Kuigi need lõksud on väiksemad kui hilisemad ja suuremad süsteemid nagu Siberi lõksud, olid Emeishani pursked piisavalt intensiivsed, et mõjutada tol ajal valitsenud elu- ja keskkonnatingimusi ning liituda aruteludega massilise väljasuremise põhjuste üle. Teaduslikel uurimistel on jätkuv tähtsus, et paremini mõista seoseid LIP-vulkanismi, kliimamuutuste ja bioloogiliste kriiside vahel ning selgitada, milline oli Emeishani roll Permi ajastu ökoloogilistes muutustes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Emeishani lõksud?
V: Emeishani lõksud on üleujutatud basaltvulkaaniline piirkond Edela-Hiinas Sichuani provintsi ümbruses. See koosneb paljudest basalti kihtidest koosnevast astmelisest kivimist, mis on tekkinud umbes 260 miljonit aastat tagasi alanud järjestikuste magma pursete tagajärjel.
Küsimus: Kuidas on Emesi lõhede suurus võrreldav teiste suurte vulkaaniliste provintside suurusega?
V: Emesi lõksud on palju väiksemad kui Siberi lõksud, mis tekkisid mitte kaua aega hiljem, umbes 251 miljonit aastat tagasi.
K: Millist mõju avaldasid Emesi lõksud ökoloogiale ja paleontoloogiale?
V: Hoolimata oma väiksusest võrreldes teiste suurte maardlate provintsidega, olid Emesi lõksud piisavalt suured, et avaldada mõju ökoloogiale ja paleontoloogiale. Nad on osa permia perioodi lõpu poole toimunud massilise väljasuremise sündmustest.
K: Milline teooria on välja pakutud massilise väljasuremise seletamiseks?
V: Üks teooria, mida on pakutud välja massilise väljasuremise seletamiseks, on, et meteoriidi või komeedi kokkupõrked põhjustasid neid. Selles kontekstis on oletatud, et kokkupõrkejuhtumid põhjustavad üleujutusi basalti purskeid, nagu need, mis tekitasid Emesi lõksu. See hüpotees ei leia laialdast toetust.
Küsimus: Millal algasid Emesi lõksude tekkimist põhjustanud pursked?
V: Emeishani lõksude tekkimist põhjustanud pursked algasid umbes 260 miljonit aastat tagasi.
K: Kuidas on vulkaanilisus ja massiline väljasuremine omavahel seotud?
V: Gadalupia lõpu väljasuremine toimus peaaegu samal ajal, kui Emeishani lõksud tekkisid, mis toetab väidet, et vulkaanilisus on massilise väljasuremise peamine liikumapanev jõud.
Otsige