Bunia — Ituri provintsi pealinn Kongo DV: kuld, konfliktid ja ajalugu

Bunia — Ituri provintsi pealinn: kuldivarandus, verised konfliktid ja rikas ajalugu Kongo DV-s. Loe kaevandustest, ÜRO missioonist ja piirkonna muutustest.

Bunia on linn Kongo Demokraatlikus Vabariigis Ituri provintsis ja Ituri provintsi pealinn. See oli osa Orientale provintsist, kuni see provints jagati 2015. aastal väiksemateks provintsideks. 2012. aasta seisuga oli linna hinnanguline rahvaarv 366 126.

See asub 1275 m kõrgusel platool umbes 30 km Albertine Rift'i järvest lääne pool ja umbes 25 km Ituri metsast ida pool.

Linn asub Ituri konflikti keskmes, kus on lendude ja hema vahelised konfliktid. Teise Kongo sõja ajal oli linn ja piirkond suure hulga võitluste ja paljude tsiviilisikute surmajuhtumite toimumiskohaks ning sellega seotud kokkupõrgeteks miilitsa ja Ugandas asuvate vägede vahel. Sellest tulenevalt on linn ühe suurima ÜRO rahuvalveüksuse baas Aafrikas ja selle peakorter Kongo DV kirdeosas. Piirkonna loodusvarade hulka kuuluvad kullakaevandused, mille pärast miilitsad ja välisriikide väed on võidelnud.

Geograafia ja kliima

Bunia paikneb kõrgel platool, mis annab linnale suhteliselt jahedama kliima võrreldes Kongo madalikega. Lähedal asuv Albertine Rift'i järv ja Ituri mets mõjutavad piirkonna ökoloogiat: metsad on koduks paljudele taimedele ja loomadele ning toetavad traditsioonilist metsamaad ja põllumajandust. Maastik on vaheldusrikas — kombineerudes mägiste aladega — ja teed võivad vihmaperioodil muutuda raskesti läbitavaks.

Ajalugu ja konfliktid

Ituri piirkonna konfliktid on segatud kohalike etniliste pingete, riiklike ja välismaiste huvide ning loodusvarade kontrolli võitlusega. 1990. ja 2000. aastate alguses eskaleerus Ituri konflikt eriti tugevalt, mil Hema ja Lendu kogukondade vahel puhkesid ränkade rünnakute ja vasturünnakute seeriad. Konflikti käigus tekkisid mitmed relvarühmitused ning vägivalla käigus sai kannatada suur hulk tsiviilisikuid ja kodud hävisid.

Rahvusvaheline sekkumine hõlmas nii naaberriikide sõjavägesid kui ka ÜRO rahvusvahelisi operatsioone (nt MONUC, hiljem MONUSCO), mille üks suurimaid baase asus Bunias. Need missioonid on püütud luua stabiilsust, kaitsta tsiviilelanikke ja toetada demilitariseerimis- ning õigusprotsesse, kuid püsiva rahu tagamine on olnud keeruline.

Majandus ja elatusallikad

Bunia majandus tugineb mitmele põhivaldkonnale:

• Kulla ja muu kaevandamine: piirkonnas tegutsevad nii väikesemahulised (artisanal) kui ka mõnikord organiseeritud või ebaseaduslikud kaevandustegevused. Kuldrikkused on sageli konflikti üheks keskseks põhjuseks.
• Põllumajandus ja metsandus: kohalikud kasvatavad peamiselt toidukultuure; metsadelt hangitakse nii toiduaineid kui ka ehitusmaterjale.
• Kaupmehed ja teenused: Bunia on piirkondlik keskustepunkt, kus toimub kaubandus lähedaste alade ja naaberriikidega. Teenused on piiratud, kuid olulised piirkondlikule elule.

Rahvastik ja kultuur

Ituri mitmekesine elanikkond koosneb mitmest etnilisest rühmast, sealhulgas Hema ja Lendu ning teistest rahvusrühmadest. Keeleliselt kasutatakse piirkonnas mitmeid keeli; ametlik keel on prantsuse keel, kuid laialdaselt levivad ka kohalikud keelepruugid ja piirkondlikud lingua franca-d nagu ki-swahili. Kultuurilised praktikad, põlisrahvaste kommetused ja maaomandi tavad mängivad kogukondade igapäevaelus suurt rolli.

Infrastruktuur ja ühendused

Bunia on piirkondlik keskpunkt, kuid infrastruktuur on piiratud. Linnal on lennuväli, mis tagab regulaarse ja erakorralise lennuühenduse, ning maanteeühendused, mis on sageli hooajaliselt raskesti läbivad. Elektri- ja veevõrgu katkemised on tavalised, tervishoiu- ja haridusasutused töötavad nappide ressurssidega ning humanitaarabi on olnud olulisel kohal konfliktijärgsel perioodil.

Sotsiaalne olukord ja rahvusvaheline abi

Vägivald ja ebastabiilsus on põhjustanud massilisi ümberasustamisi ja suurt humanitaarabi vajadust. Rahvusvahelised organisatsioonid, ÜRO missioon ja mitmed mittetulundusühingud tegutsevad piirkonnas, pakkudes toitu, tervishoiuteenuseid, kaitset ja toetust õigusliku vastutuse ning demilitariseerimise protsessidele. Samas on kogukondade vahelised usaldusküsimused ja piiratud riiklikud ressursid endiselt takistuseks püsiva lahenduse saavutamisel.

Tänane olukord ja väljavaated

Turvalisus Bunias ja laiemas Ituris on viimastel aastatel mõnel perioodil paranenud tänu rahvusvahelisele kohalolekule ja kohalike jõudude pingutustele, kuid pinged ja relverühmituste tegevus võivad taas eskaleeruda. Pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks on vaja poliitilisi lahendusi, tugevamat õigusriiki, majanduslikke investeeringuid ning kestvat rahumeelset dialoogi kogukondade vahel.

Kui soovite, võin artiklit täpsustada konkreetsete ajaloosündmuste, rahvusvaheliste operatsioonide nimede või kirjanduse viidetega.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Bunia?

K: Milline oli Bunia endine provintsi kuuluvus?

K: Kui suur on Bunia hinnanguline rahvaarv?

K: Mis on Ituri konflikt?

K: Mis juhtus teise Kongo sõja ajal Bunias?

K: Mis on ÜRO rahuvalvejõud Bunias?

K: Millised on Bunias asuvad loodusvarad?

Otsing