Buru
Buru on saar Indoneesias. Umbes kolmandik elanikest on põliselanikud, peamiselt burud, kuid ka Lisela, Ambelau ja Kayeli rahvas. Aastatel 1658-1942 koloniseeris Buru Hollandi Ida-India Kompanii ja seejärel Madalmaade kroon. Aastatel 1942-1945 oli saar Jaapani armee valduses. Aastal 1950 sai see iseseisva Indoneesia osaks. President Suharto uue korra valitsuse ajal 1960-1970ndatel aastatel oli Buru tuhandete poliitvangide vangla. Kuulus Indoneesia kirjanik Pramoedya Ananta Toer kirjutas selles vanglas suurema osa oma romaanidest, sealhulgas Buru kvarteti.
Geograafia ja geoloogia
Buru saar asub Vaikse ookeani kahe mere vahel - Serami meri (indoneesia keeles Laut Seram) põhjas ja Banda meri (indoneesia keeles Laut Banda) lõunas ja läänes. Idas on Manipa väin (indoneesia keeles: Selat Manipa) ja seejärel Serami saar (indoneesia keeles: Pulau Seram). Buru pindala on 9 505 km2 (3 670 ruut mi),. Buru on suuruselt kolmas Maluku saartest.
Buru on ovaalse kujuga. See on umbes 130 km idast läände ja 90 km põhjast lõunasse. Saare kõrgeim punkt (2700 m) on Kapalatmada mäe tipp. Saar on enamasti mägine, eriti kesk- ja lääneosas. Suur osa saarest on kaetud troopilise vihmametsaga.
Kayeli laht Namlea lähedal 1949. aastal
Kayeli Bay
Taimed ja loomad
Buru asub Austraalia ja Aasia vahel. Selle taimed ja loomad on ainulaadsed.
Buru racket-tail on saarel endeemiline.
Haldusosakond
Saar kuulub Indoneesia Maluku provintsi (indoneesia keeles Propinsi Maluku). See on jagatud Buru regiooniks (indoneesia keeles Kabupaten Buru) ja Lõuna-Buru regiooniks (indoneesia keeles Kabupaten Buru Selatan).
Rahvastik
2010. aasta rahvaloenduse seisuga oli Buru nime all hallatavate saarte rahvaarv 161 828 inimest; 2015. aasta vahepealsel rahvaloendusel tõusis see 186 779 inimeseni. Umbes 68,3% põhjapoolses regioonis ja 31,7% lõunapoolses regioonis;
Ajalugu
Koloniaalajastu eelne periood
Üks esimesi viiteid Burule on Nagarakretagama 1365. aastal. See on vana jaapani keele matusekõne Hayam Wurukile, Majapahiti kuningriigi valitsejale.
16.-17. sajandil nõudsid Buru saart Ternate saare valitsejad ja portugallased. Kuid kumbki rahvas ei kontrollinud saart. Nad külastasid seda ainult kaubanduse eesmärgil. Sulawesi saarelt pärit Makassari rahvas ehitas Burule kindlustused. Makassarid sundisid kohalikke kasvatama väärtuslikke vürtse, näiteks nelki.
Koloniaalajastu
Makassarid ja Hollandi Ida-India kompanii tahtsid mõlemad saada vürtse Malai saarestiku idaosas. Nad pidasid sõda. 1648. aastal sundisid hollandlased Makassari Burust välja. Hollandlased hävitasid talusid ja hooneid, sest nad ei saanud Burule jääda ja kartsid, et Makassarid võivad tagasi tulla. Nad tulid 1658. aastal nelja suurtüki ja 24 sõduriga mehitatud meeskonnaga tagasi Kayeli lahe lõunarannikul. Nad ehitasid alalise asula ja kindluse. Hollandlased sundisid umbes 2000 kohalikku saarlast Kayeli lahte kolima. Paljud neist olid aadlikud. Hollandlased tahtsid kohalikke inimesi kontrollida ja panna neid töötama nelgipõldudel. Nendest kohalikest Kayeli inimestest said tähtsad juhid.
Hollandi Ida-India kompanii lõppes 18. sajandi alguses. Kõik selle maad Malaisia saarestikus läksid Madalmaade krooni omandisse. Buru jagati regioonideks. Kohalikud valitsejad, keda kutsuti rajadeks, kontrollisid hollandlaste nimel regioone. Kõik rajad olid Kayeli hõimu aadlikud.
Kaili domineerimise hääbumine algas 1880. aastatel, kui Leliali, Wae Sama ja Fogi klannide juhid kolisid märkimisväärse osa oma etnilistest rühmadest oma algsetesse asulatesse; 1900. aastate alguses liitus nendega Tagalisa. Selleks ajaks olid paljud teised 13 algsest Kayeli külast kas hüljatud või olid oma rajad kaotanud. Umbes 1910. aastaks oli Kayeli klanni juhtiv roll peaaegu kadunud.
Üleminekuaastad 1942-1950
Alates 1942. aasta kevadest kuni 1945. aasta suveni kontrollis Jaapani armee kogu Hollandi Ida-Indiat, sealhulgas Burut. Saart pommitasid liitlaste lennukid. Nad ründasid Namlea lennujaama.
Pärast Jaapani kaotatud sõda läks saare kontroll tagasi Madalmaadele. Detsembris 1946 liideti Buru koos teiste Maluku saarte, Sulawesi ja Väike-Sunda saartega osaliselt iseseisva Ida-Indoneesia riigiga. Selle asutas Hollandi valitsus. Nad kavatsesid lasta oma Ida-India saartel aeglaselt muutuda sõltuvaks riigiks. Detsembris 1949 ühines Ida-Indoneesia Indoneesia Ühendatud Riikidega.
1950. aasta aprillis asutasid Buru, Ambon, Seram ja mõned väiksemad lähedalasuvad saared iseseisva Lõuna-Molukki Vabariigi. Nad lubasid säilitada tihedad poliitilised sidemed Madalmaadega. Indoneesia Vabariik püüdis RMS-i kõneledes endasse sulatada. Kuid see ebaõnnestus. Nii alustas Indoneesia Vabariik 1950. aasta juulis kuuekuulist sõda. Detsembris 1950 kontrollis Indoneesia Vabariik Buru ja see sai Indoneesia Vabariigi osaks.
Osana Indoneesia
Aastatel 1950-1965 soovis uus valitsus muuta Buru Indoneesia osaks. 1960. ja 1970. aastatel, kindral Suharto sõjaväelise režiimi ajal, sai Burust üks peamisi vanglaid. Enamik vange olid kommunistid ja teised vasakpoolsed esindajad ning intellektuaalid. Enamik Buru laagreid suleti 1980. aastal. Rohkem kui 12 000 inimest oli vangis. Vähemalt mitusada neist oli surnud või tapetud.
Üks vangidest oli Indoneesia kirjanik Pramoedya Ananta Toer. Ta oli vanglas 14 aastat (1965-1979). Ta kirjutas seal palju oma romaane, sealhulgas suurema osa "Buru kvartett". Kuni 1975. aastani ei tohtinud Toer pliiatsit ega paberit kasutada. Ta jättis oma romaanid meelde ja jutustas neid oma kambrikaaslastele. Nemad aitasid tal lugusid meelde jätta.
Nelk - vürts, mis mängis olulist rolli Buru ajaloos.
Nelipuu
Hollandi kindluse jäänused Kayeli lahes.
Transport
Buru on meritsi ühendatud Indoneesia teiste osadega. Sellel on kaks peamist sadamat Namleas ja Namrole'is. Lennutranspordiks kasutatakse sõjaväe lennuvälja Namleas (lennurada 750 meetrit). Enamik kohalikust transpordist toimub maanteedel.
Traditsiooniline töö ja kultuur
Traditsiooniliselt muutus töö ja kultuur külades koos aastaaegadega ning inimesed liikusid töö ja toidu järgi. Mehed küttisid metssigu, mida kutsuti Buru babirusa, hirvi ja opossumeid. Naised kogusid metsköögivilju. Lääne-monsuuni ajal (novembrist aprillini) töötasid nii mehed kui ka naised koos põllul. Saare pinnas ei olnud hea, nii et mõnikord kolisid külad uuemale, paremale pinnasele. Mõnikord kolis kogu küla ümber pärast seda, kui inimesed olid umbes 20 aastat kasutanud ühte maatükki. Enamik asulaid olid väikesed.
Buru traditsioonilised riided on sarnased enamiku teiste Indoneesia rahvaste riietega. Mehed kannavad saronge ja pikka seelikut sisaldavat tuunikat. Naised kannavad samuti saronge, kuid lühemat jakki. Rõivaste värv on saare eri hõimude puhul erinev.
Traditsiooniline Buru maja 1900. aastate algusest
Lisela mehed külas, 20. sajandi algus.
Research
Nii Indoneesia kui ka välismaised teadlased uurivad saare erilist taime- ja loomastikuelu. Kuid algsed taimed rannikul ja suur osa mägimetsadest on maha raiutud või hävitatud põllumajanduse eesmärgil. Ainult kaks suurt vihmametsa ala on veel mägedes. Need on kaitsealad nimega Gunung Kapalat Mada (1380 km2 ) ja Waeapo (50 km ). 2
Küsimused ja vastused
K: Mis on Buru?
V: Buru on saar Indoneesias.
K: Kes on Buru põlisrahvas?
V: Buru põlisrahvas on enamasti Buru, aga ka Lisela, Ambelau ja Kayeli rahvas.
K: Kes koloniseeris Buru aastatel 1658-1942?
V: Aastatel 1658-1942 koloniseeris Buru Hollandi Ida-India Kompanii ja seejärel Madalmaade kroon.
K: Kes kontrollis saart Teise maailmasõja ajal?
V: Teise maailmasõja ajal kontrollis saart Jaapani armee.
K: Millal sai Burust iseseisva Indoneesia osa?
V: 1950. aastal sai see iseseisva Indoneesia osaks.
K: Mis juhtus Buruga president Suharto uue korra valitsemise ajal 1960-1970ndatel aastatel? V: President Suharto New Orderi valitsemise ajal 1960-1970. aastatel oli Buru vangla tuhandetele poliitvangidele.
K: Milline kuulus Indoneesia kirjanik kirjutas suurema osa oma romaanidest sellel saarel vangistatuna? V: Kuulus Indoneesia kirjanik Pramoedya Ananta Toer kirjutas suurema osa oma romaanidest, sealhulgas "Buru kvarteti", sellel saarel vangistatuna.
