Alberti järv (Albert Nyanza) – Ugandas ja Kongo DV asuv Aafrika järv
Alberti järv ehk Albert Nyanza on Ugandas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuv suur järv. See kuulub Aafrika suuremate järvede hulka: Alberti järv on Aafrika suuruselt seitsmes ja maailma mahu poolest ligikaudu kahekümne seitsmendal kohal. Järve pindala on umbes 5 300 km² ja ta asub keskmiselt 619 m kõrgusel merepinnast.
Geograafia ja mõõtmed
Alberti järv paikneb Aafrika keskosas Albertiini rifi ehk läänepoolse haru sees, mis on osa laiemast Ida-Aafrika rift'i. Järv on ligikaudu 160 km pikk ja kuni 30 km lai; maksimaalne sügavus on umbkaudu 51 m (167 ft). Alberti kaldad on vahelduvad: mitmel pool on laiade rände- ja papüürussooalad, teistes kohtades järskude nõlvadega mägised rannajooned.
Hüdroloogia ja Niilusüsteemi roll
Alberti järv on osa keerulisest Niiluse ülemisest jõesüsteemist. Peamised veeallikad on Victoria järvest tulev vool (läbi järvede ja jõgede) ning Edwardi järvest saabuv Semliki jõe veehoovus. Järve põhjapoolses tipmikus väljub vesi Albert-Niili nime all; see voolab põhja ja läänes kuni Lõuna-Sudaani piirini, kus seda tuntakse edaspidi Valge-Niilina.
Maastik, kliima ja loodus
Järve lõunaotsas on ulatuslikud sooalad ja papüürusvööndid, mis pakuvad olulist elupaika paljudele linnu- ja kalaliikidele. Alberti suursaagik ühiskonnale mõjutab ka seda ümbritsev mäestik: lõunas kõrgub Ruwenzori mäestik, mis toob piirkonda niiskust ja on oluline veeallikas, loodekalda kohal on kõrgendikud, mida kohalikus kirjelduses nimetatakse vahel Sinisteks mägedeks.
Järveäärne kliima on peamiselt troopiline, kohalike mikroklimaatiliste eripäradega: kõrgematele aladele sattuv õhk on jahedam ja sademeterohkem, rannikualadel on soojem ja niiskem.
Elurikkus
Alberti ja selle ümbruse alad kuuluvad Albertine Rift'i bioloogiliselt mitmekesise tsooni hulka, kus leidub palju endeemilisi (ainult selles piirkonnas elavaid) liike. Järves ja selle rannikul elavad nii mitmed kalaliigid (nt mitmesugused maatildad ja heeringalised perekonnad), kiskjad nagu krokodillid ning rohkelt vesilinde. Ranniku sood ja rannikualade papüürused on olulised sigimis- ja peidupaigad.
Inimtegevus, majandus ja ajalugu
Järve kalandus on kohalike kogukondade jaoks tähtis toidu- ja elatusallikas. Ranniku lähedal asuvad asulad teenivad kaluritele, kaubandusele ja transpordile. Kolonialismi ajal korraldasid Euroopa võimud järvel kaubandust ja laevandust: Britid plaanisid Alberti järvel laevanduse osana suuremast raudtee-, jõe- ja järvede aurulaevade võrgustikust. Idee oli ühendada Briti huvid Egiptuses, Ida-Aafrikas ja Lõuna-Aafrikas.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tegid Euroopa avastajad (nt John Hanning Speke) uurimisi piirkonnas ja nimetasid järve kuningliku perekonna liikme järgi. Hilisemas ajaloos on Alberti ranna lähedal leitud märkimisväärseid maavarasid: Albertiini rift on oluline nafta- ja gaasivarude poolest, mis on viimastel aastakümnetel meelitanud suuri naftafirmasid ja tekitanud piirkonnas nii majanduslikke võimalusi kui ka muret keskkonna ja kogukondade mõju pärast.
Keskkonnakaitse ja probleemid
Naftalöökide, intensiivse kalapüügi, maade hävitamise ja põllumajandusliku surve tõttu seisab Alberti piirkond silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega. On riskid, et torustike ja puurimisprojektide kaudu võib sattuda ökosüsteemi saasteaineid või põhjustada elupaikade hävimist. Samuti mõjutavad elustiili ja majandustegevuse muutused kohalikke kalavarusid ning linnustikku.
Püüdlused piirkonna kaitseks hõlmavad riiklikke ja rahvusvahelisi algatusi looduskaitsealade, säästva kalanduse ja keskkonnamõjude hindamise tugevdamiseks enne suurte arendusprojektide algust.
Tähtsamad asulad ja transpordikoridorid
Alberti ümbruses on mitmeid rannikuäärseid külasid ja väiksemaid sadamaid, mille kaudu liigub kohalik kaup ja kalasaak. Suuremad linnad ja ühendused on arenguobjektide seas, sest piirkonna naftavarud on toonud kaasa teede- ja taristuinvesteeringuid. Samas on erilist tähelepanu pööratud sellele, et arendus ei häiriks oluliselt tundlikke märgalasid ja kogukondade traditsioonilist eluviisi.
Alberti järv on nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt oluline koht – osa Aafrika suurte riftijärvede süsteemist, Niiluse veeringluse osalise allikana ning elupaigana suurele hulgale taimedele, loomadele ja inimestele. Tema tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas tasakaalustatakse majanduslik areng ja looduskaitse.
Alberti järve asukoht
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lake Albert?
V: Alberti järv ehk Albert Nyanza on Ugandas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuv järv. See on üks Aafrika suurtest järvedest ja Aafrika suuruselt seitsmes järv.
K: Kus asub Alberti järv?
V: Alberti järv asub Aafrika keskosas. See moodustab osa järvede ahelast "Albertine Rift", mis on osa Ida-Aafrika rift'i läänepoolsest harust.
K: Kui suur on Alberti järv?
V: Alberti järve ligikaudne pikkus on 160 km ja laius 30 km ning suurim sügavus 51 m. Ta asub 619 m kõrgusel merepinnast.
K: Millised on Alberti järve allikad?
V: Alberti järve peamised allikad pärinevad lähedalasuvatest järvedest, nagu Victoria järv kagus ja Edwardi järv edelas.
K: Milline jõgi toitub sellest?
V: Alberti järve vee väljavoolu selle kõige põhjapoolsemas tipus nimetatakse Albert-Niiliks, mis Lõuna-Sudaani sisenedes muutub Valge-Niiliks.
K: Kas selle järve läheduses on veel mingeid muid objekte?
V: Jah - selle lõunapoolses otsas on soo, samas kui selle loodekaldal kõrgub mäeahelik, mida nimetatakse Sinisteks mägedeks.
K: Kas sellel järvel oli koloniaalajal mingit tegevust?
V: Jah - Euroopa kolonialistid korraldasid sellel järvel laevandust, mis oli osa nende võrgustikust, mis ühendas Briti huvisid Egiptuses, Ida-Aafrikas ja Lõuna-Aafrikas.
