Toussaint L'ouverture

Varajane elu

Toussaint L'Ouverture'i varase elu kohta on vähe kindlat teavet, sest allikad ei ole üksmeelsed. Esimesed andmed tema elu kohta pärinevad tema pojalt Isaac L'Ouverture'ilt. Enamiku ajalookirjelduste kohaselt oli Toussaint'i isa Gaou Guinou, kes oli kuningas Arrada poeg. Kuningas Arrada, keda kutsuti ka Suureks Arradaks, oli praeguse Benini kuningas. Tema ema oli Gaou Guinou teine naine.

Enamiku allikate kohaselt sündis Toussaint L'Ouverture Saint Domingue'i Haute de Cap'i Bréda'i istandikul. Tema sünniaeg on teadmata. Kõikide pühade päev on tõenäoline, sest tema nimi "Toussaint" tähendab prantsuse keeles "kõigi pühade". Kui Haiti revolutsioon algas, oli ta tõenäoliselt umbes 50-aastane. Erinevad allikad annavad sünnikuupäevad vahemikus 1739-1746. Lapsepõlves oli ta väike ja nõrk. Täiskasvanuna oli ta aga tuntud oma suure vastupidavuse ja ratsutamisoskuse poolest.

Haridus

Enamiku allikate kohaselt oli Toussaint'i ristivanem Pierre Baptiste'i poolt hästi haritud. 20-aastaselt oskas ta kolme keelt, prantsuse, kreooli ja natuke ladina keelt. Ta tundis ka ravimtaimi.

Abielu ja lapsed

Toussaint abiellus Suzanne Simone Baptiste'iga 1782. aastal. Suzanne oli tõenäoliselt tema nõbu. Arvatakse, et tal oli 16 last, kellest 11 olid juba enne teda ennast surnud. Tema vanim poeg oli adopteeritud. Suzanne'iga sõlmitud abielust sündinud kaks poega olid Isaac ja Saint-Jean.

Orjus, vabadus ja tööelu

Toussaint oli kuni revolutsiooni alguseni tuntud kui ori. Ta oli vaba 33-aastaselt. Kui ta oli vaba, sai ta jõukamaks ja hakkas omama rohkem vara. Ta teenis revolutsiooni ajal palju raha ja oli mitmete kinnistute omanik.

Religioon ja vaimsus

Toussaint L'Ouverture'i peeti oma elu jooksul roomakatoliiklaseks. Vodou vaimsust kasutati sageli ka Bréda istanduses. Seda kombineeriti katoliiklusega. Ei ole teada, kas Toussaint'l oli nende religioonide ja vaimsustega midagi pistmist. Kui ta oli Saint-Domingue'i valitseja, ütles ta, et ei olnud.

L'ouverture oli vabamüürlane. Ajaloolased arvasid seda, sest ta kasutas oma allkirjas vabamüürlaste sümbolit.

Haiti revolutsioon

Saint-Domingue (hiljem Haiti) oli maailma suurim suhkrutootja ja varustas suhkruga paljusid riike. Seal oli üle 800 suhkruistanduse. Haitil oli mõned rikkad perekonnad ja 500 000 Aafrika orja, nii et orjad olid täiesti ülekaalus kõigist teistest. Et takistada orjade mässamist ja võimu haaramist, kasutasid prantslased kohutavaid meetodeid, et hoida orjad võimul.

Haiti revolutsioon sai alguse, kui prantslased, kellele kuulusid istandused, soovisid iseseisvust. Kuid orjad tahtsid midagi muud; nad tahtsid vabadust. Aastal 1791 mässas umbes 100 000 orja. Nad põletasid kogu suhkruroo põldudel ja tapsid sadu orjaomanikke. Selles varajases etapis Toussaint L'Ouverture veel ei liitunud. Kuid mõne nädala pärast viis ta oma perekonna Hispaania kolooniasse Santo Domingosse, et neid turvaliselt hoida, ja aitas Bréda istanduse juhatajatel saarelt lahkuda, kui uskuda säilinud dokumente.

Toussaint L'Ouverture oli üks mässu juhte. Ta osales strateegia üle peetavatel läbirääkimistel. Ta suhtles hispaanlastega, kes toetasid mässu, sest nad varustasid mässulisi orje toiduga. 1801. aastal kolis ta Santo Domingosse ja võttis territooriumi üle kontrolli. Ta vabastas orjad ja kirjutas Santo Domingo jaoks põhiseaduse.

Kui Napoleon Bonaparte võttis Prantsusmaal võimu, võttis ta tagasi Saint-Domingue'i rikkalikud suhkruistandused. 1802. aasta jaanuaris maabusid Prantsuse sõdurid Saint-Domingue'is, et vabaneda Toussaint L'Ouverture'ist. Kui Napoleon Bonaparte ütles Toussaint'ile, et ta tahab Saint-Domingue'i tagasi, ütles Toussaint, et ta saab selle tagasi, kui ta lõpetab Saint-Domingue'i orjapidamise igaveseks. Napoleon nõustus sellega ja võttis Toussaint'i endaga Pariisi kaasa, et tehingut edasi arutada.

Vaatamata kokkuleppele süüdistasid prantslased hiljem L'Ouverture'i selles, et ta kavandab uut mässu istandusomanike vastu. Ta saadeti Prantsuse Alpides vangi. Vangla kandis nime Fort-de-Joux. Kümme kuud pärast vangi saatmist, 7. aprillil 1803, suri Toussaint.

Pärast tema surma algas Haitil taas orjapidamine, kuid see ei olnud enam kunagi endine. Toussaint oli jätnud orjanduse kohta mulje ja orjad jätkasid rikka Prantsuse istandusomanike julma võitlust. Selle tulemuseks oli järjekordne revolutsioon. Toussaint'i kindral Jean-Jacques Dessalines võttis pärast Toussaint'i surma revolutsioonis Toussaint'i koha üle. Dessalinesist sai Haiti esimene keiser. Hiljem revolutsiooni ajal rünnati teda ja ta suri.

Kuid enne Dessalines'i surma tappis kollapalavik tuhandeid prantslasi, kes püüdsid Haitil mässu maha rahustada. 1. jaanuaril 1804 nimetati Saint-Domingue ümber Haitiks ja Dessalines kuulutas selle iseseisvaks. Nii sai Haitist esimene mustanahaline vabariik maailmas ja esimene koloonia, mis vabanes Euroopa võimu alt.