Toussaint L'Ouverture (umbes 1743–1803) oli Haiti revolutsiooni juht ja üks enim meenutatud vabadusvõitlejaid Kariibi piirkonnas. Ta tõusis tähtsaks sõjalise ja poliitilise juhina ning mängis keskset rolli kogu Saint-Domingue'i saatuse muutmises 1790. ja 1800. aastatel.
Varasem elu ja vabadus
Toussaint sündis orjana Saint-Domingue'i koloonias, tema perekonnanimeks on sageli märgitud Bréda. Ta sai võõrandatud orjusest vabaduse ja omandas mõningase hariduse, mis eristas teda paljudest teistest tollastest orjadest. Enne revolutsiooni töötas ta mitmetel ametitel ja omandas kogemusi põllumajanduse ja juhtimise alal, mis hiljem aitasid tal organiseerida nii tsiviil- kui sõjalisi struktuure.
Võitlus ja sõjaline karjäär
Ta alustas oma sõjalist karjääri 1791. aastal, kui ta liitus Saint-Domingue'i laiaulatusliku orjapalaviku vastu seismise ja selle järgneva vastupanuga. Siis, kui ta astus esile, oli ta juba vaba mustanahaline (mitte ori). Toussainti taktika ja juhtimisvõime tekitasid talle kiirelt austajaid ning ta suutis oma väeosade abil alistada nii kohalikke konkurente kui ka välisriikide vägesid.
Poliitiline võim ja valitsemine
Toussaint võttis järk-järgult kontrolli kogu saare üle, hõlmates ka Hispaania osa, sh Santo Domingo. Valitsemisaastatel püüdis ta stabiliseerida olukorda: parandas julgeolekut, äratas majanduse ellu ja püüdis taastada tootmist pärast sõjalisi ja revolutsioonilisi laastamisi. Selleks ta taastatas teatud määral istutussüsteemi, kuid püüdis seda teha nii, et tööjõud koosneks eeskätt palgalistest või lepingulistest töölistest, mitte orjadest.
Toussaint lõi toimiva administratsiooni ja tugeva armee, mis säilitas korrakaitset ning kaitses kolooniat väliste rünnakute eest. Samuti tegi ta samme hariduse ja seadusliku korrastamise suunas ning soosis minevikus orjaks olnud inimeste jaoks maakasutuse ja väiksema omandi võimalikust laienemist.
Konfrontatsioon Napoleoni Prantsusmaaga ja langus
Kuigi Toussaint jäädvustas oma autoriteedi ja 1801. aastal kehtestas uue konstitutsiooni, mis andis talle suurt isiklikku volitust, ei tunnistanud Napoleoni Prantsusmaa täielikku sõltumatust Saint-Domingue'ist. 1802. aastal saatis Napoleon väed (juht Charles Leclerc), et taastada Prantsuse kontroll ja võimalik sõjaline taastamine orjanduse taastamiseks. Pärast pikki lahinguid ja salakavalaid läbirääkimisi püüti Toussaint petta ning ta vangistati ja saadeti Prantsusmaale, kus ta suri vangistuses 1803. aastal Fort-de-Joux's.
Pärand
Pärast Toussainti kättemaksuta vangistamist jätkasid tema võitlejad, eelkõige Jean-Jacques Dessalines, relvastatud vastupanu ja kuulutasid 1804. aastal välja Haiti iseseisvuse — esimese Aafrika päritolu orjade juhitud riigi maailmas. Toussaint L'Ouverture'i pärandena nähakse nii tema osavust diplomaatias ja sõjas kui ka püüdlusi luua toimiv ja stabiilne ühiskond vabadust võitnud inimestele. Ta on tuntud kui vabaduse, enesemääramise ja kolonialismi vastase võitluse sümbol.