Toussaint L'Ouverture — Haiti vabadusvõitleja ja revolutsiooni juht (1743–1803)
Toussaint L'Ouverture — Haiti vabadusvõitleja ja revolutsiooni juht (1743–1803): orjast tõusnud strateeg, kes juhtis Saint-Domingue'i vabadusvõitlust, reformis majandust ja rajas tugeva armee.
Toussaint L'Ouverture (umbes 1743–1803) oli Haiti revolutsiooni juht ja üks enim meenutatud vabadusvõitlejaid Kariibi piirkonnas. Ta tõusis tähtsaks sõjalise ja poliitilise juhina ning mängis keskset rolli kogu Saint-Domingue'i saatuse muutmises 1790. ja 1800. aastatel.
Varasem elu ja vabadus
Toussaint sündis orjana Saint-Domingue'i koloonias, tema perekonnanimeks on sageli märgitud Bréda. Ta sai võõrandatud orjusest vabaduse ja omandas mõningase hariduse, mis eristas teda paljudest teistest tollastest orjadest. Enne revolutsiooni töötas ta mitmetel ametitel ja omandas kogemusi põllumajanduse ja juhtimise alal, mis hiljem aitasid tal organiseerida nii tsiviil- kui sõjalisi struktuure.
Võitlus ja sõjaline karjäär
Ta alustas oma sõjalist karjääri 1791. aastal, kui ta liitus Saint-Domingue'i laiaulatusliku orjapalaviku vastu seismise ja selle järgneva vastupanuga. Siis, kui ta astus esile, oli ta juba vaba mustanahaline (mitte ori). Toussainti taktika ja juhtimisvõime tekitasid talle kiirelt austajaid ning ta suutis oma väeosade abil alistada nii kohalikke konkurente kui ka välisriikide vägesid.
Poliitiline võim ja valitsemine
Toussaint võttis järk-järgult kontrolli kogu saare üle, hõlmates ka Hispaania osa, sh Santo Domingo. Valitsemisaastatel püüdis ta stabiliseerida olukorda: parandas julgeolekut, äratas majanduse ellu ja püüdis taastada tootmist pärast sõjalisi ja revolutsioonilisi laastamisi. Selleks ta taastatas teatud määral istutussüsteemi, kuid püüdis seda teha nii, et tööjõud koosneks eeskätt palgalistest või lepingulistest töölistest, mitte orjadest.
Toussaint lõi toimiva administratsiooni ja tugeva armee, mis säilitas korrakaitset ning kaitses kolooniat väliste rünnakute eest. Samuti tegi ta samme hariduse ja seadusliku korrastamise suunas ning soosis minevikus orjaks olnud inimeste jaoks maakasutuse ja väiksema omandi võimalikust laienemist.
Konfrontatsioon Napoleoni Prantsusmaaga ja langus
Kuigi Toussaint jäädvustas oma autoriteedi ja 1801. aastal kehtestas uue konstitutsiooni, mis andis talle suurt isiklikku volitust, ei tunnistanud Napoleoni Prantsusmaa täielikku sõltumatust Saint-Domingue'ist. 1802. aastal saatis Napoleon väed (juht Charles Leclerc), et taastada Prantsuse kontroll ja võimalik sõjaline taastamine orjanduse taastamiseks. Pärast pikki lahinguid ja salakavalaid läbirääkimisi püüti Toussaint petta ning ta vangistati ja saadeti Prantsusmaale, kus ta suri vangistuses 1803. aastal Fort-de-Joux's.
Pärand
Pärast Toussainti kättemaksuta vangistamist jätkasid tema võitlejad, eelkõige Jean-Jacques Dessalines, relvastatud vastupanu ja kuulutasid 1804. aastal välja Haiti iseseisvuse — esimese Aafrika päritolu orjade juhitud riigi maailmas. Toussaint L'Ouverture'i pärandena nähakse nii tema osavust diplomaatias ja sõjas kui ka püüdlusi luua toimiv ja stabiilne ühiskond vabadust võitnud inimestele. Ta on tuntud kui vabaduse, enesemääramise ja kolonialismi vastase võitluse sümbol.
Varajane elu
Toussaint L'Ouverture'i varase elu kohta on vähe kindlat teavet, sest allikad ei ole üksmeelsed. Esimesed andmed tema elu kohta pärinevad tema pojalt Isaac L'Ouverture'ilt. Enamiku ajalookirjelduste kohaselt oli Toussaint'i isa Gaou Guinou, kes oli kuningas Arrada poeg. Kuningas Arrada, keda kutsuti ka Suureks Arradaks, oli praeguse Benini kuningas. Tema ema oli Gaou Guinou teine naine.
Enamiku allikate kohaselt sündis Toussaint L'Ouverture Saint Domingue'i Haute de Cap'i Bréda'i istandikul. Tema sünniaeg on teadmata. Kõikide pühade päev on tõenäoline, sest tema nimi "Toussaint" tähendab prantsuse keeles "kõigi pühade". Kui Haiti revolutsioon algas, oli ta tõenäoliselt umbes 50-aastane. Erinevad allikad annavad sünnikuupäevad vahemikus 1739-1746. Lapsepõlves oli ta väike ja nõrk. Täiskasvanuna oli ta aga tuntud oma suure vastupidavuse ja ratsutamisoskuse poolest.
Haridus
Enamiku allikate kohaselt oli Toussaint'i ristivanem Pierre Baptiste'i poolt hästi haritud. 20-aastaselt oskas ta kolme keelt, prantsuse, kreooli ja natuke ladina keelt. Ta tundis ka ravimtaimi.
Abielu ja lapsed
Toussaint abiellus Suzanne Simone Baptiste'iga 1782. aastal. Suzanne oli tõenäoliselt tema nõbu. Arvatakse, et tal oli 16 last, kellest 11 olid juba enne teda ennast surnud. Tema vanim poeg oli adopteeritud. Suzanne'iga sõlmitud abielust sündinud kaks poega olid Isaac ja Saint-Jean.
Orjus, vabadus ja tööelu
Toussaint oli kuni revolutsiooni alguseni tuntud kui ori. Ta oli vaba 33-aastaselt. Kui ta oli vaba, sai ta jõukamaks ja hakkas omama rohkem vara. Ta teenis revolutsiooni ajal palju raha ja oli mitmete kinnistute omanik.
Religioon ja vaimsus
Toussaint L'Ouverture'i peeti oma elu jooksul roomakatoliiklaseks. Vodou vaimsust kasutati sageli ka Bréda istanduses. Seda kombineeriti katoliiklusega. Ei ole teada, kas Toussaint'l oli nende religioonide ja vaimsustega midagi pistmist. Kui ta oli Saint-Domingue'i valitseja, ütles ta, et ei olnud.
L'ouverture oli vabamüürlane. Ajaloolased arvasid seda, sest ta kasutas oma allkirjas vabamüürlaste sümbolit.
Haiti revolutsioon
Saint-Domingue (hiljem Haiti) oli maailma suurim suhkrutootja ja varustas suhkruga paljusid riike. Seal oli üle 800 suhkruistanduse. Haitil oli mõned rikkad perekonnad ja 500 000 Aafrika orja, nii et orjad olid täiesti ülekaalus kõigist teistest. Et takistada orjade mässamist ja võimu haaramist, kasutasid prantslased kohutavaid meetodeid, et hoida orjad võimul.
Haiti revolutsioon sai alguse, kui prantslased, kellele kuulusid istandused, soovisid iseseisvust. Kuid orjad tahtsid midagi muud; nad tahtsid vabadust. Aastal 1791 mässas umbes 100 000 orja. Nad põletasid kogu suhkruroo põldudel ja tapsid sadu orjaomanikke. Selles varajases etapis Toussaint L'Ouverture veel ei liitunud. Kuid mõne nädala pärast viis ta oma perekonna Hispaania kolooniasse Santo Domingosse, et neid turvaliselt hoida, ja aitas Bréda istanduse juhatajatel saarelt lahkuda, kui uskuda säilinud dokumente.
Toussaint L'Ouverture oli üks mässu juhte. Ta osales strateegia üle peetavatel läbirääkimistel. Ta suhtles hispaanlastega, kes toetasid mässu, sest nad varustasid mässulisi orje toiduga. 1801. aastal kolis ta Santo Domingosse ja võttis territooriumi üle kontrolli. Ta vabastas orjad ja kirjutas Santo Domingo jaoks põhiseaduse.
Kui Napoleon Bonaparte võttis Prantsusmaal võimu, võttis ta tagasi Saint-Domingue'i rikkalikud suhkruistandused. 1802. aasta jaanuaris maabusid Prantsuse sõdurid Saint-Domingue'is, et vabaneda Toussaint L'Ouverture'ist. Kui Napoleon Bonaparte ütles Toussaint'ile, et ta tahab Saint-Domingue'i tagasi, ütles Toussaint, et ta saab selle tagasi, kui ta lõpetab Saint-Domingue'i orjapidamise igaveseks. Napoleon nõustus sellega ja võttis Toussaint'i endaga Pariisi kaasa, et tehingut edasi arutada.
Vaatamata kokkuleppele süüdistasid prantslased hiljem L'Ouverture'i selles, et ta kavandab uut mässu istandusomanike vastu. Ta saadeti Prantsuse Alpides vangi. Vangla kandis nime Fort-de-Joux. Kümme kuud pärast vangi saatmist, 7. aprillil 1803, suri Toussaint.
Pärast tema surma algas Haitil taas orjapidamine, kuid see ei olnud enam kunagi endine. Toussaint oli jätnud orjanduse kohta mulje ja orjad jätkasid rikka Prantsuse istandusomanike julma võitlust. Selle tulemuseks oli järjekordne revolutsioon. Toussaint'i kindral Jean-Jacques Dessalines võttis pärast Toussaint'i surma revolutsioonis Toussaint'i koha üle. Dessalinesist sai Haiti esimene keiser. Hiljem revolutsiooni ajal rünnati teda ja ta suri.
Kuid enne Dessalines'i surma tappis kollapalavik tuhandeid prantslasi, kes püüdsid Haitil mässu maha rahustada. 1. jaanuaril 1804 nimetati Saint-Domingue ümber Haitiks ja Dessalines kuulutas selle iseseisvaks. Nii sai Haitist esimene mustanahaline vabariik maailmas ja esimene koloonia, mis vabanes Euroopa võimu alt.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Toussaint L'Ouverture?
V: Toussaint L'Ouverture oli Haiti revolutsiooni juht.
K: Milline oli Toussaint L'Ouverture'i sõjaline karjäär?
V: Toussaint L'Ouverture alustas oma sõjalist karjääri 1791. aastal Prantsuse koloonias Saint-Domingue'is toimunud orjapalaviku juhina.
K: Kas Toussaint L'Ouverture oli ori?
V: Ei, Toussaint L'Ouverture oli vaba mustanahaline.
K: Mida tegi Toussaint L'Ouverture pärast orjapõlvemässu juhtimist?
V: Toussaint L'Ouverture ehitas ja juhtis suurt armeed, mis võttis järk-järgult kontrolli kogu saare üle, sealhulgas Hispaania osa nimega Santo Domingo.
K: Mida tegi Toussaint L'Ouverture, kui ta oli võimul?
V: Toussaint L'Ouverture püüdis võimu ajal parandada Saint-Domingue'i julgeolekut ja majandust.
K: Kas Toussaint L'Ouverture taastas istutussüsteemi?
V: Jah, Toussaint L'Ouverture taastas istutussüsteemi, kasutades palgalisi töölisi.
K: Kuidas aitas Toussaint L'Ouverture kaasa Haiti revolutsioonile?
V: Toussaint L'Ouverture'i juhtkond ja sõjaline strateegia aitasid oluliselt kaasa Haiti revolutsiooni edule, mille tulemuseks oli orjuse kaotamine ja Haiti kui iseseisva riigi loomine.
Otsige