Nord (Haiti) — Nordi departemang ja Cap-Haïtien

Koordinaadid: 19°46′N 72°12′W / 19.767°N 72.200°W / 19.767; -72.200

Nord (inglise keeles: North) on üks Haiti kümnest departemangust (prantsuse keeles départments, ainsuses départment). Pärast Haiti revolutsiooni oli riik algselt jagatud vaid kolmeks departemanguks: Nord, Ouest ja Sud. Hiljem eraldati Nordist ka Nord-Est ja Nord-Ouest, mis olid algselt osa Nordi departemangust.

Selle pealinn ja suurim linn on Cap-Haïtien, mille asutas 1670. aastal Bertrand d'Orgeron ja mis on Saint-Domingue'i vana pealinn. Cap-Haïtien oli kolonialajal tuntud kui Cap-Français ning kandis hüüdnime Saint-Domingue'i Pariis tänu oma tähtsusele, rikkusele ja arhitektuurile.

Geograafia

Nord asub Haiti põhjarannikul, Atlandi ookeani lähedal. Piirkond hõlmab nii rannikualad kui ka sisemaa mägisemad osad, kus esinevad kaljused rannikualad ja viljakad orud. Koordinaadid näitavad departemangu üldist asukohta Põhja-Haiti rannikualal.

Ajalugu ja kultuur

Nord mängis Haiti ajaloos keskset rolli, eriti vabadusvõitluses 18.–19. sajandil. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist kujunes Cap-Haïtienist tähtis administratiivne ja sõjaline keskus. 19. sajandi alguses ehitas Henri Christophe ja tema valitsus piirkonda mitu olulist kindlust ja residentsi, näiteks tuntud Citadelle Laferrière ja kuningakorter Sans-Souci Milotis — mõlemad on ajalooliselt väga tähtsad ja kuuluvad UNESCO maailmapärandi objektide hulka.

Majandus

Põhitegevusalad on põllumajandus (kohv, suhkruroog, mango ja muud troopilised viljad), kalandus ning kohaliku kaubanduse- ja teenindussektori tegevused. Turism on regionaalses majanduses kasvav osa tänu ajaloolistele vaatamisväärsustele, rannikualadele ja kruiisiterminalidele, mis toovad külastajaid Cap-Haïtieni ja ümbrusse.

Transport ja infrastruktuur

Cap-Haïtien on Nordi peamine transpordisõlm — seal asub sadam ja lennujaam, mis ühendavad departemangu teiste Haiti piirkondade ning rahvusvaheliste sihtkohtadega. Teedevõrk on olemas, kuid teede seisukord võib sõltuvalt ilmast ja hooldusest olla ebatasane; sisemaal paiknevate küladega ühendamiseks on sageli vaja määrata erijuhtumid.

Vaatamisväärsused ja turism

  • Citadelle Laferrière ja Sans-Souci — ajaloolised ehitised ja UNESCO maailmapärand.
  • Cap-Haïtieni ajalooline kesklinn — kolonialaja skyline ja vanad hooned, mis peegeldavad linnapoolset pärandit.
  • Põhjaranniku randade piirkonnad ja privaatsed kruiisisadamad, mis meelitavad turiste.

Kultuur ja elulaad

Nordi elanikkond on segu linnalisest elust Cap-Haïtienis ja maapiirkondade traditsioonilisematest kogukondadest. Kultuuris on tugevalt kohal kreoolikeelne väljendus, religioossed kombed, rahvamuusika ning traditsioonilised käsitöö- ja turutavad. Kohalikud festivalid ja kirikulised pühad moodustavad aasta jooksul olulise osa kogukondlikust elust.

Tähtsuse kokkuvõte

Nord on Haiti üks ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtsamaid departemange: see on olnud poliitika, sõjanduse ja kaubanduse keskus ning tänapäeval on see oluline nii turismi kui ka põllumajanduse poolest. Cap-Haïtien kui pealinn hoiab elavat sidet nii kolonialse pärandi kui ka kaasaegsete arengutega.

Geograafia

Départment du Nordi pindala on 2 106 km². Loodes piirneb see Nord-Ouest departemanguga, idas Nord-Est departemanguga, kagus Centre'i departemanguga ja läänes Artibonite'i departemanguga. Põhjas on Atlandi ookean.

Departemangu peamised jõed on Grande Rivière du Nord, Haut du Cap ja Limbé. Trois-Rivières'i ja Bouyaha jõgede allikad asuvad selles departemangus. Kõik need jõed, välja arvatud Bouyaha, mis on Artibonite'i jõe lisajõgi, suubuvad põhja poole, Atlandi ookeani.

Massif du Nord mäeahelik, mida Dominikaani Vabariigis tuntakse Cordillera Central'ina, kulgeb loodest kagusse mööda departemangu lõunapoolt. Massif du Nord koosneb mitmest ahelikust, millest kõige olulisemad selles departemangus on Chaine de la Grande Rivière du Nord ja Chaine de Saint Raphael.

Pleine du Nord (inglise keeles "Northern Plain") asub departemangu põhjaosas.

Rahvastik

2003. aasta rahvaloendusel oli departemangu rahvaarv 823 043 inimest: 393 547 meest ja 429 496 naist, neist 325 318 (39,53%) elas linnades ja alevikes.

Haldusosakond

Departemang on jagatud seitsmeks arrondissemendiks (nagu ringkonnad) ja 19 kommuuniks (nagu omavalitsused). Need "arrondissemendid" ja nende "kommuunid" on järgmised:

  1. Acul-du-Nord
    1. Acul-du-Nord
    2. Milot
    3. Plaine-du-Nord
  2. Borgne
    1. Borgne
    2. Port-Margot
  3. Cap-Haïtien
    1. Cap-Haïtien
    2. Limonaad
    3. Quartier-Morin
  4. Grand-Rivière du Nord
    1. Grande-Rivière-du-Nord
    2. Bahon
  5. Limbé
    1. Limbé
    2. Bas-Limbé
  6. Plaissance
    1. Plaisance
    2. Pilatus
  7. Saint-Raphaël
    1. Saint-Raphaël
    2. Dondon
    3. La Victoire
    4. Pignon
    5. Ranquitte

Küsimused ja vastused

K: Mis on Nord?


V: Nord on üks Haiti kümnest departemangust.

K: Mitu departemangu oli Haitil pärast Haiti revolutsiooni?


V: Pärast Haiti revolutsiooni oli riik jagatud vaid kolmeks departemanguks.

K: Millised departemangud kuulusid Nordi koosseisu?


V: Nord-Est ja Nord-Ouest departemangud olid osa Nordi departemangust.

K: Milline on Nordi pealinn ja suurim linn?


V: Nordi pealinn ja suurim linn on Cap-Haïtien.

K: Kes asutas Cap-Haïtien'i?


V: Cap-Haïtien'i asutas 1670. aastal Bertrand d'Orgeron.

K: Mis oli Saint-Domingue'i vana pealinn?


V: Saint-Domingue'i vana pealinn oli Cap-Haïtien.

K: Kuidas nimetati Cap-Haïtien'i?


V: Cap-Haïtienil oli hüüdnimi Saint-Domingue'i Pariis.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3