Eurovisiooni lauluvõistlus on Euroopa Ringhäälingute Liidu korraldatav lauluvõistlus, mis sai alguse 1956. aastal. Igal aastal osalevad erinevate Euroopa riikide ringhäälingute saadetud esindajad (lauljad või ansamblid), kelle seast selgub võitja rahvahääletuse ja žüriide punktide põhjal. Konkursi eesmärk on edendada muusikat, kultuurivahetust ja ringhäälingute koostööd Euroopas, ent ajapikku on sellest kasvanud ka rahvusvaheline meelelahutus‑sündmus, mida jälgitakse miljonite vaatajate poolt.

Ajalugu ja formaat

Eurovisioon algas 1956. aastal ja on alates sellest toimunud peaaegu iga aasta. Aastail on toimunud palju muutusi: osalejate arv on kasvanud, 2004. aastast kehtivad kahe vooruga eelsaated (poolfinaalid), samuti on arenenud hääletussüsteem (telehääletus kombineerituna professionaalsete žüriide punktidega). 2020. aasta võistlus tühistati COVID‑19 pandeemia tõttu, mis oli haruldane katkestus konkursi ajaloos.

Reeglid on aja jooksul muutunud — näiteks lubatakse alates mitmest teisest reformist laulmist ka oma emakeeles või mõnes muus keeles, varem olid ranged keelenõuded; samuti on lubatud esineda erinevate lavakujunduste ja tehniliste lahendustega, mis on muutnud etteasted visuaalselt elavamaks.

Kuulsad võitjad ja nende mõju

Eurovisioonist on alguse saanud või hoogu saanud mitmete tuntud artistide karjäärid. Kuulsate varasemate võitjate hulka kuuluvad ABBA (esindas oma kodumaist Rootsit 1974. aastal), Céline Dion (kuigi Kanada, esindas ta Šveitsi) 1988. aastal, Lordi (Soome, 2006), Loreen (Rootsi, 2012) ja Conchita Wurst (Austria, 2014). Need esinemised on tihti taganud artistidele laialdase meediahuvi ja rahvusvahelise karjääri.

Mõned hilisemad märkimisväärsed võitjad: 2019. aastal võitis Duncan Laurence Hollandist, tuues oma riigile tema viienda võidu ja esimese pärast 44 aastat, esinedes Tel Avivis, Iisraelis, lauluga "Arcade". Pandeemiajärgsetel aastatel on võitjate hulka kuulunud Itaalia ansambel Måneskin (2021), Ukraina Kalush Orchestra (2022) ning taas Loreen (Rootsi) 2023. aastal — iga võitja on toonud konkursile oma stiili ja eriilmelise avaliku vastuvõtu.

Meeldejäävad hetked

Eurovisioonis on palju meeldejäävaid ja mõnikord vastuolulisi hetki — nii lavalisi üllatusi, tehnilisi tõrkeid kui ka poliitilisi reaktsioone. Näiteks on tuntud juhtum, kus 1990. aastal Hispaania etteaste alguses tekkis tehniline viga, kuid esitus jätkus ja lõppes edukalt. 2006. aastal muutis Lordi võit rokk‑kõlaga esinemiste ja maskide nähtavust konkursil ning 2014. aasta Conchita Wursti võit tõi kaasa laialdased arutelud soolise enesemääratluse ja avaliku diskursuse teemadel.

Tehnika, lavalised efektid ja teleülekande ulatus on teinud võistlusest mitmekülgse etenduse, kus lisaks muusikale mängib rolli ka visuaalne pool, koreograafia ja lavaline narratiiv.

Eri aspektid ja huvitavused

  • Eurovisioon on andnud võimaluse väikerahvustel ja väiksematel riikidel rahvusvahelise publiku ees esineda.
  • Riik, kes pidi oma esimesest osalemisest alates kõige kauem ootama võitu, oli Portugal, kes võitis 2017. aastal Kiievis, Ukrainas Salvador Sobrali lauluga Amar pelos dois. Portugal oli oma debüüdist (1964) oodanud võitu 53 aastat.
  • Võistlus on oluliselt mõjutanud populaarset muusikat ja toonud esile mitmesuguseid žanre alates ballaadidest kuni rocki ja elektroonilise popini.

Eurovisioon jätkab arenemist, kaasates uusi tehnoloogiaid (nt otseülekanded, sotsiaalmeedia ja interaktiivsed hääletussüsteemid) ning jääb endiselt üheks Euroopa suurimaks ja vaadatuimaks muusikasündmuseks. Konkursi roll on nii meelelahutuslik kui ka kultuuriline — see aitab luua rahvusvahelisi kontakte, avardab muusikalisi maitseid ja annab artistidele suure ekraaniga võimaluse ennast näidata.