Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU): ajalugu, eesmärgid ja liikmed

Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU): põhjalik ülevaade ajaloost, eesmärkidest ja liikmetest — asutamine 1950, arengud, rahvusvaheline koostöö ja roll tänases ringhäälingumaastikus.

Autor: Leandro Alegsa

14-10-2025 14:56

Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU), prantsuse keeles L'Union Européenne de Radio-Télévision (UER), mis ei ole seotud Euroopa Liiduga, moodustati 12. veebruaril 1950. aastal 23 Euroopa ja Vahemere piirkonna ringhäälinguorganisatsiooni poolt Inglismaal Devoni rannikukuurordis Torquay's toimunud konverentsil. 1993. aastal liideti EBUga Rahvusvaheline Raadio- ja Televisiooniorganisatsioon (OIRT), mis oli Kesk- ja Ida-Euroopa ringhäälinguorganisatsioonide samaväärne organisatsioon.

Ajalugu lühiülevaatena

EBU loodi pärast Teist maailmasõda eesmärgiga tugevdada rahvusvahelist koostööd ringhäälingute vahel, võimaldada programmide vahetust ning arendada tehnilisi standardeid. 1950. aasta asutamisest alates on liit kasvanud ja muutunud oluliseks platvormiks avaliku teenistuse ringhäälingute koostööks Euroopas ja selle kõrvalsetes piirkondades. 1993. aasta ühinemine OIRTiga avas selge tee Ida- ja Kesk-Euroopa ringhäälinguorganisatsioonide laiemaks kaasamiseks.

Eesmärgid ja põhitöövaldkonnad

EBU põhieesmärgid on:

toetada ja kaitsta avaliku teenistuse ringhäälingute sõltumatust ning nende rolli demokraatias;
soodustada programmivahetust ja uudistekoostööd liikmete vahel (näiteks Eurovision News Exchange);
tagada tehniline koostöö ja standardite väljatöötamine televisiooni ja raadio valdkonnas;
koordineerida ja vahendada ülekandeõigusi suurte rahvusvaheliste sündmuste jaoks;
pakkuge koolitust, uurimistööd ja innovatsiooni toetust liikmesorganisatsioonidele.

Põhiteenused ja tuntud projektid

Eurovision Song Contest — rahvusvaheline lauluvõistlus, mida EBU liikmed korraldavad alates 1956. aastast ja mis on üks liidu tuntumaid nähtusi;
Eurovisioni uudusvõrgustik — live- ja videovahetus, mis võimaldab liikmetel jagada uudiseid ja sündmuste katvust üle riigipiiride;
Tehniline standardiseerimine — EBU töötab välja soovitusi ja norme (näiteks heli- ja videokvaliteedi ning töövoogude alal), mis aitavad ühtlustada ringhäälingute tehnilisi lahendusi;
Õiguste ja ülekandekoordineerimine — EBU vahendab sageli spordi- ja teiste suurürituste ringhäälinguõigusi ning organiseerib neile sobivaid edastuse infrastruktuure;
Kultuuri- ja noorteprojektid — lisaks laulukonkursile korraldatakse noortele mõeldud võistlusi ja kultuuriprogramme (nt Junior Eurovision, Eurovision Young Musicians jt).

Liikmeskond ja juhtimine

EBU liikmed koosnevad peamiselt avaliku teenistuse ringhäälingutest Euroopa ringkonnas ja väljaspool seda. Liikmesus jaguneb tavaliselt aktiivseteks liikmeteks (Euroopa ringhäälingud, kes vastavad liidu tingimustele) ja assotsieerunud liikmeteks (ringhäälingud väljaspool otsest piirkonda või eritingimuste alusel). Liitu juhib üldkoosolek (General Assembly), mis valib täitevorgani ja sätestab strateegiad; igapäevast tööd koordineerib peasekretär/peadirektor koos sekretariaadiga.

Mõju, väljakutsed ja tulevik

EBU mängib olulist rolli nii meedia enda kui ka laiemate ühiskondlike protsesside toetamisel: ta aitab edendada sõltumatut ajakirjandust, toetab kultuurivahetust ning tagab, et olulised sündmused jõuavad avalikkuseni. Samas seisab liit silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas digitaalse ümberkujundamisega, õigusküsimustega seoses intellektuaalomandiga, rahastuse ja poliitiliste survega eri riikides ning uute tehnoloogiate, nagu voogedastus ja tehisintellekt, mõjuga ringhäälingute tööle.

Kokkuvõte: Euroopa Ringhäälingute Liit on olnud üle seitsmekümne aasta keskne koostööplatvorm avaliku teenistuse ringhäälingutele Euroopas. Tänu oma võrgule, tehnilisele teadmistepagasile ja rahvusvahelistele projektidele (sh Eurovision) on ta jätkuvalt oluline institutsioon meedia- ja kultuurivaldkonnas.

Liikmed

Täielikud liikmed

Ringhäälinguorganisatsioonide nimed, mis ei ole ladina kirjas, on kas inglise või prantsuse keeles, mis on EBU ametlikud keeled.

Riik	Ringhäälinguorganisatsioon	Riiklik käsikiri	Abbr.	Aasta
Albaania	Albaania raadio ja televisioon	Raadio Televizioni Shqiptar	RTSH	1962
Alžeeria	Entreprise nationale de télévision	المـؤسـسـة العمومية للتـلـفزيـون	ENTV	1970
	Riiklik raadiojaam	الإذاعة الجزائرية	ENRS	1970
	Télédiffusion d'Algérie	تلفزيون لجزائر	TDA	1970
Andorra	Ràdio i Televisió d'Andorra	RTVA	RTVA	2002
Armeenia	Armeenia avalik-õiguslik raadio	Հայաստանի Հանրային Ռադիո	ARMR	2005
Armeenia	Armeenia avalik-õiguslik televisioon	Հայաստանի հարային հեռուստաընկերություն	ARMTV	2005
Austria	Austria ringhääling	Österreichischer Rundfunk	ORF	1953
Aserbaidžaan	Avalik televisioon ja raadio	İctimai Televiziya və Radio Yayımları Şirkəti	İTV	2007
Valgevene	Valgevene televisiooni- ja raadiokompanii	Нацыянальная дзяржаўнаятэлерадыёкампанія Рэспублікі Беларусь	BTRC	1993
Belgia	Flaami raadio- ja televisioonivõrk	Vlaamse Radio- en Televisieomroep (Vlaamse Radio- en Televisieomroep)	VRT	1950
Belgia	Belgia Prantsuse raadio ja televisioon	Radio-Télévision Belgede la Communauté Française	RTBF	1950
Bosnia ja Hertsegoviina	Bosnia ja Hertsegoviina raadio ja televisioon	Radio-televizija Bosne i Hercegovine Радио-телевизија Босне ja Херцеговине	BHRT	1993
Bulgaaria	Bulgaaria riiklik raadio	Българско национално радио	BNR	1993
Bulgaaria	Bulgaaria riiklik televisioon	Българска национална televisзия	BNT	1993
Horvaatia	Horvaatia Raadiotelevisioon	Hrvatska radiotelevizija	HRT	1993
Küpros	Küprose ringhäälinguorganisatsioon	Ραδιοφωνικό Ίδρυμα Κύπρου (kreeka) Kıbrıs Yayın Kurumu (türgi)	RIK/ CyBC	1969
Tšehhi Vabariik	Tšehhi raadio	Český rozhlas	ČRo	1993
Tšehhi Vabariik	Tšehhi televisioon	Česká televize	ČT	1993
Taani	Taani raadio	Danmarks Radio AS	DR	1950
Taani	TV2	TV2 AS	DK/TV2	1996
Egiptus	Egiptuse raadio- ja televisiooniliit	إتحاد الإذاعة و التليفزيون المصري	ERTU	1985
Eesti	Eesti Rahvusringhääling	Eesti Rahvusringhääling	ERR	1993
Soome	- Soome ringhääling - Soome Rootsi ringhääling	Yleisradio OY (Soome) Rundradion AB (Rootsi)	YLE/FST5	1950
Soome	Kommertskanal 3	Mainostelevisio 3	MTV3	1993
Prantsusmaa	- Télévision Française 1- France Télévisions- Canal+- Radio France- Radio France Internationale	Radiodifuusorite rühm (Groupement des Radiodiffuseurs) Français de l'UER	GRF	1950
Prantsusmaa	Euroopa 1	Euroopa 1	E1	1978
Gruusia	Gruusia avalik-õiguslik ringhääling	საქართველოს საზოგადოებრივი მაუწყებელი	GPB	2005
Saksamaa	Saksa Rahvusringhääling	Arbeitsgemeinschaft der öffentlich-rechtlichenRundfunkanstalten der Bundesrepublik Deutschland	ARD	1952
Saksamaa	Teine Saksa televisioon	Zweites Deutsches Fernsehen	ZDF	1963
Kreeka	Kreeka ringhäälinguorganisatsioon	Ελληνική Ραδιοφωνία Τηλεόραση	ERT	1950
Ungari	Ungari raadio	Magyar Rádió	MR	1993
Ungari	Ungari televisioon	Magyar Televízió	HU/MTV	1993
Island	Riiklik ringhäälinguteenistus	Ríkisútvarpið	RÚV	1956
Iirimaa	Iiri raadio-televisioon	Raidió Teilifís Éireann	RTÉ	1950
Iirimaa	Iiri keelne televisioon	Teilifís na Gaeilge 4	TG4	2007
Iisrael	Iisraeli Ringhäälinguamet	רָשׁוּת השׁידוּר	IBA	1957
Itaalia	Itaalia ringhääling	Radiotelevisione Italiana	RAI	1950
Jordaania	Jordaania raadio- ja televisioonikorporatsioon	التلفزيون الأردني	JRTV	1970
Läti	Läti televisioon	Latvijas Televīzija	LTV	1993
Läti	Läti raadio	Latvijas Radio	LR	1993
Liibanon	Télé Liban	تلفزيون لبنان	TL	1950
Leedu	Leedu riiklik raadio ja televisioon	Lietuvos Radijas ir Televizija	LRT	1993
Luksemburg	CLT Multi Media	Compagnie Luxembourgeoise de Télédiffusion	RTL	1950
Luksemburg	Raadio 100,7	Raadio 100,7	ERSL	1996
F.Y.R. Makedoonia	Makedoonia raadio-televisioon	Македонска радио телевизија	MKRTV	1993
Malta	Avalik-õiguslikud ringhäälinguteenused	Avalik-õiguslikud ringhäälinguteenused	MT/PBS	1970
Moldova	Teleradio-Moldova	Teleradio-Moldova	TRM	1993
Monaco	Radio Monte-Carlo	Groupement de Radiodiffuseurs Monégasques (rühm)	TMC	1950
Montenegro	Montenegro raadio ja televisioon	Radio televizija Crne GoreРадио televisзија Црне Горе	RTCG	2001
Maroko	Radiodiffusion et de Télevision Morocaine	الشركة الوطنبة للإذاعة والتلفرة	SNRT	1969
Madalmaad	Madalmaade avalik-õiguslik ringhääling	Nederlandse Publieke Omroep	MTÜ	1950
Norra	Norra Ringhäälinguorganisatsioon	Norsk Rikskringkasting AS	NRK	1950
Norra	TV2	TV2 AS	NO/TV2	1992
Poola	Poola televisioon	Telewizja Polska	TVP	1993
Poola	Poola raadio	Polskie Radio	PR	1993
Portugal	Portugali raadio ja televisioon	Rádio e Televisão de Portugal	RTP	1950
Rumeenia	Rumeenia Raadioringhäälingu ettevõte	Societatea Română de Radiodifuziune	ROR	1993
Rumeenia	Rumeenia televisioon	Televiziunea Română	TVR	1993
Venemaa	Channel One Venemaa	Первый kanal	C1R	1993
	Raadio Dom Ostankino	Радиодом Останкино	RDO	1993
	Venemaa riiklik televisioon ja raadio	Всероссийская государственнаятелевизионная jaрадиовещательная компания	RTR	1993
San Marino	San Marino raadio-televisioon	Radiotelevisione della Repubblica di San Marino	SMTV	1995
Serbia	Serbia Raadio Televisioon	Радио-телевизија Србије	RTS	2001
Slovakkia	Slovakkia raadio ja televisioon	Rozhlas a televízia Slovenska	RTVS	2011
Sloveenia	Raadio-Televisioon Sloveenia	Radiotelevizija Slovenije	RTVSLO	1993
Hispaania	Hispaania raadio-televisioon	Corporación Radiotelevisión Española	RTVE	1955
	Hispaania Raadioühing	Sociedad Española de Radiodifusión	SER	1982
	Hispaania Rahvusringhäälingu raadiolained	Cadena de Ondas Populares de España	COPE	1998
Rootsi	- Rootsi televisioon- Rootsi raadio - Rootsi haridusringhääling- Rootsi faktiringhääling- Rootsi faktilised ringhäälingud	Sveriges Television och Radio Grupp AB	SVT	1950
Rootsi	- TV4- TV11- Canal+	TV4 Gruppen AB	TV4	2004
Šveits	Šveitsi ringhäälinguorganisatsioon - Šveitsi-Saksa raadio ja televisioon - Radio Télévision Suisse- Šveitsi Itaalia raadio ja televisioon- Šveitsi- Romaani raadio ja televisioon.	SRG SSR Radio- und Fernsehgesellschaft (saksa) Société suisse de radiodiffusion et télévision (prantsuse) Società svizzera di radiotelevisione (itaalia) Societad svizra da radio e televisiun (romaani)	SRG SSR	1950
Tuneesia	Radiodifussion-Télévision Tunisienne	إنشاء محطة الإذاعة والتلفزيون التونسية	ERTT	1950
Türgi	Türgi raadio- ja televisioonikorporatsioon	Türkiye Radyo-Televizyon Kurumu	TRT	1950
Ukraina	Ukraina riiklik televisiooniettevõte	Національна телекомпанія України	NTU	1993
Ukraina	Ukraina riiklik raadiokompanii	Національна радіокомпанія України	NRU	1993
Ühendkuningriik	- Briti Ringhäälinguorganisatsioon	Briti Ringhäälinguorganisatsioon	BBC	1950
Ühendkuningriik	- Sõltumatu televisioon - Kanal 4- Sianel 4 Cymraeg	Ühendkuningriik Independent BroadcastingDarlledu Annibynnus Deyrnas Gyfunol (Walesi)	UKIB	1959
Vatikani linn	Vatikani raadio	Radio Vaticana	RV	1950

Tulevased ja potentsiaalsed EBU liikmed

Liechtenstein: praegu puudub Liechtensteinil riiklik televisioon ja raadiojaam, kuid kui nad saavad ühe, siis on neil võimalik liituda EBUga (see tehniline asjaolu mõjutas neid juba kord varem, kui neil ei lubatud osaleda 1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel).
Kosovo: RTK - praegu assotsieerunud liige
Süüria: ORTAS (Organisme de la Radio-Télévision Arabe Syrienne) - praegu ainult assotsieerunud liige.
Maroko: Maroko teine kommertskanal 2M TV on taotlenud EBU liikmeks saamist. Pole veel teada, kas Maroko osaleb Eurovisiooni lauluvõistlusel või Junior Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Euroopa Ringhäälingute Liit?

V: Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) on Euroopa ja Vahemere piirkonna ringhäälinguorganisatsioonide rühm.

K: Millal EBU loodi?

V: EBU moodustati 12. veebruaril 1950. aastal.

K: Mitu ringhäälinguorganisatsiooni moodustas EBU?

V: EBU moodustasid 23 ringhäälinguorganisatsiooni.

K: Millal ja kus EBU moodustati?

V: EBU moodustati 12. veebruaril 1950 Inglismaal Devoni osariigis Torquay's.

K: Kas EBU on seotud Euroopa Liiduga?

V: Ei, EBU ei ole Euroopa Liiduga seotud.

K: Mis on Rahvusvaheline Raadio- ja Televisiooniorganisatsioon (OIRT)?

V: Rahvusvaheline raadio- ja televisiooniorganisatsioon (OIRT) oli Kesk- ja Ida-Euroopa ringhäälinguorganisatsioonide samaväärne organisatsioon.

K: Mis juhtus OIRTiga?

V: OIRT liideti 1993. aastal EBUga.

Otsige