Tšiili suur maavärin ehk Valdivia maavärin oli seni teadaolevalt kõige võimsam registreeritud maavärin. See toimus 22. mai 1960. aasta varasel pärastlõunal (19:11 UTC) ja selle tugevus oli 9,5 Momendi skaalal. Epitsenter asus lähedal Valdiviale, Tšiilis. Maavärina põhjustas Nazca laama libisemine alla Lõuna-Ameerika laama piirimõõtmelisel subduktsioonitsoonil, tekitades tohutu lõhe (megathrust) also known as plate-boundary rupture.
Põhjus ja mehhanism
Suuruselt erakordne maavärin tekkis megathrust-mehhanismiga: Nazca laam libises allapoole Lõuna-Ameerika laama pikitud kontaktpinnal. Rikkumine toimus suurel lõigul mereranniku lähedal ja selle rikkumispiirkonna pikkus on hinnanguliselt kuni umbes 1 000 kilomeetrit. Mõnedes kohtades oli maapinna nihke maksimaalne väärtus hinnanguliselt kuni ~20 meetrit, mis põhjustas ulatuslikku maapinna teisendumist ja kohalikku aluspinnase vajumist.
Tsunami ja selle levik
Maavärina järgselt tekkis ulatuslik tsunami, mis tabas Tšiili rannikut lainetega, mille kõrgus mõnel pool ulatus kuni 25 meetrini. Tsunami liikus üle kogu Vaikse ookeani ja põhjustas suurt kahju ka kaugetes kohtades. Eriti rängalt kannatas Hilos, Hawaiil, kus lainete mõju oli katastroofiline. Tsunamid registreeriti kaugemaltgi: mõnes kohas, kuni umbes 10 000 kilomeetri kaugusel maavärina alguspunktist, mõõdeti lainete kõrguseks kuni 10,7 meetrit; lained jõudsid ja tekitasid kahjustusi ka Jaapanis ja Filipiinidel. Mõjud ulatusid ka Aleuudi saarte ja teiste Vaikse ookeani äärealade rannikujoontele, kaasa arvatud Aleuudi saared Alaskal.
Kohalikud kahjustused ja mõju maastikule
Lisaks tsunamile põhjustas tugev maavärin laialdasi maalihemeid, teede- ja sillaidete rikkumisi, hoonete kokkuvarisemisi ning pinnase vedelustumist (liquefaction). Paljud rannikualadel paiknenud piirkonnad vajusid või tõusid kohati püsivalt, mistõttu mõned sadamad ja maatükid sattusid mereni või jäid madalamale tasemele. Valdivia ja ümbruskond kannatasid rängalt: hulk asulaid hävis või sai tugevaid kahjustusi ning rannikualade geograafia muutus.
Inimohvrid, majanduslik kahju ja taastumine
Tšiili maavärina ja sellele järgnenud tsunami tagajärjel on hukkunute arvatav hulk aastaid erinevalt hinnatud; kokku on ohvrite arv hinnanguliselt vahemikus 490–5700 inimest. Tšiili valitsuse andmetel jäi umbes 2 miljonit inimest koduta ning otseseks majanduslikuks kahjuks on sageli tsiteeritud ligikaudu 550 miljonit USA dollarit. Suured osad kahjustatud piirkondadest vajasid pikaajalist taastamistööd, uuesti ehitamist ja tsunamikaitse tugevdamist.
Pikaajaline mõju ja teaduslik tähendus
1960. aasta Valdivia maavärin on olulise tähendusega nii katastroofiõppetöö kui ka seismoloogia jaoks. See sündmus aitas parandada arusaama plaattektroonikast, megathrust-maavärinate mehhanismidest, tsunamide tekitamisest ja levikust ning tõi kaasa pingutused paremate tsunamihoiatussüsteemide ja katastroofivalmiduse arendamiseks üle Vaikse ookeani. Suurim registreeritud magnituud 9,5 jääb referentsiks globaalsele seismoloogiale ja riskihindamisele.
