Kuldvärava sild (Golden Gate Bridge): ajalugu, faktid ja tähendus
Kuldvärava sild on rippsild, mis ületab San Francisco lahte ja läheb San Franciscost Marini maakonda USAs California osariigis. See avati kasutamiseks 1937. aastal. Kui sild valmis, oli see oma 2824 m (9266 jalga) pikkusega maailma pikim sild. Nüüdseks on mitu silda, mis on pikemad, kuid paljude inimeste jaoks on see endiselt üks maailma ilusamaid sildu.
Ajalugu
Kuldvärava sild ehitati 1930. aastate alguses, tööd algasid 1933. aastal ja ametlik avamine toimus 27. mail 1937. Projekti juhtis peainsener Joseph B. Strauss, konstruktsioonilise disaini ja arvutuste eesotsas töötas Charles Alton Ellis, arhitektuuriliste detailide ja värvi valiku eest vastutas Irving F. Morrow. Silla ehitus toimus raskel majandusajal (Suur depressioon) ning valmisolek tähistas nii tehnilist kui ka avalikku saavutust.
Disain ja ehitus
- Tüüp: rippsild
- Põhispann: umbes 1 280 m (4 200 jalga)
- Tornide kõrgus: tornid ulatuvad ligikaudu 227 m (746 jalga) vee kohal
- Veesügavus ja läbipääs: keskosa kõrgus merepinnast on ligikaudu 67 m (220 jalga), mis lubab laevadel läbi sõita
Silla konstruktsioon sisaldab kahte suurt torni, mis kannavad terasköisi, ning betoonist abiehitisi. Ehitusprotsess nõudis keerukaid logistilisi lahendusi, turvameetmeid ja suurt hulka tööjõudu — silla ehitamisel loodi ka uued standardid töökaitse alal.
Tehnilised andmed ja hooldus
Kuldvärava sild koosneb mitmest sõidureast ja jalakäijasildadest. Silda hooldatakse pidevalt: korrosiooni ennetamiseks teostatakse regulaarset värvimist ja remonti. Sild on kaotanud oma tiitli maailma pikima silla seas, kuid tehniliselt ja insenertehniliselt on see jätkuvalt märgilise tähendusega.
Värv ja välimus
Silla eripärane värv, tuntud kui International Orange, valiti nii esteetilistel kui ka praktilistel põhjustel: see paistab hästi udu ja mere taustal ning esile tõstab silla arhitektuuri. Arhitekt Irving Morrow lisas ka art déco stiilis detaile, mis annavad sillale iseloomuliku ilme.
Olulisus ja kultuuriline tähendus
Kuldvärava sild on saanud San Francisco ja kogu California sümboliks. See on populaarne fotograafiaobjekt, filmi- ja reklaamipaik ning turismimagnet. Sild tähistab 20. sajandi inseneriteaduse saavutust ja on sageli esile toodud nii kunstis kui ka popkultuuris.
Turism ja külastamine
- Külastajad: silda külastavad aastas miljonid inimesed. Hea pildistamisepunkt on Marin Headlands (Battery Spencer), samuti Fort Point all lõuna tipus.
- Ligipääs: silda saab ületada autoga, jalgratta ja jalakäijana. Silla tollisüsteem on suunatud peale sõitvate sõidukite tasustamisele (tollid ja reeglid võivad aja jooksul muutuda).
- Teave: jalakäijate ja jalgratturite juurdepääsu ning avamis-/sulgemisaja kohta tasub enne külastust kontrollida ametlikelt lehtedelt.
- Muuseum ja vaatamisväärsused: silla läheduses on tavaliselt infotahvlid, Welcome Center ja Fort Point National Historic Site, mis annab taustateavet silla ehitusest ja piirkonna ajaloost.
Ohutus, maavärinakindlus ja ennetustöö
Pärast 1989. aasta Loma Prieta maavärinat viidi läbi suuri seismilisi tugevdustöid, et tagada silla vastupidavus tulevaste maavärinate korral. Samuti on silla all ja selle lähedal tehtud töid, et parandada liikluskorraldust ja kanda hooldustöid ajakohastatud standardite järgi.
Viimastel aastakümnetel on silla kohta ka traagilisi lugusid — enesetappude ennetamiseks on algatatud erinevaid projekte, sh füüsilisi barjääre ja tugiteenuseid ning avalikkuse teavitust. Üks suur projekt on olnud ennetusvõrkude ja muude turvameetmete planeerimine ja osaline paigaldamine.
Praktilised nõuanded külastajale
- Arvesta udu- ja tuuleoludega — San Francisco lahe ilm on sageli udune ning tuuline.
- Parimad vaatepunktid: Marin Headlands, Crissy Field ja Fort Point.
- Kui plaanid sõita sild üle autoga, kontrolli enne ülevaateid ja tollitingimusi (paljudel teedel kehtib elektrooniline, sularahavaba tollisüsteem).
- Riietu kihiliselt — meri ja udu võivad muuta temperatuuri märgatavalt.
Kokkuvõte
Kuldvärava sild ei ole ainult liiklusühendus San Franciscost Marini maakonda — see on ka ajalooline ja kultuuriline monument, insenermeistriteos ning üks maailma tuntumaid maamärke. Olgu huvi ajaloost, arhitektuurist või pildistamisest, sild pakub rikkalikult avastamist ja tugevat visuaalset elamust.
Ajalugu
Enne silla ehitamist oli ainus võimalus San Franciscost põhja poole Marin County'sse sõita parvlaevaga. Reis parvlaevaga kestis 20 minutit. Enne silla ehitamist oli San Francisco suurim Ameerika linn, mida teenindasid endiselt peamiselt parvlaevad. Mõned eksperdid ei uskunud, et inimesed võiksid silda ehitada, sest veevoolud Marini ja San Francisco vahel olid väga tugevad. Samuti oli vesi keskeltläbi väga sügav - 102 m - ning seal oli palju tuult ja udu, mis võis silla ehitamist raskendada.
1916. aastal palus San Francisco linna insener teistel inseneridel pakkuda ideid silla ehitamiseks. Üks mees, Joseph Strauss, kavandas väga odava silla - ainult 17 miljonit dollarit, kuid paljud pidasid seda inetuks. Kohalikud võimud palusid tal projekti muuta ja teha koostööd teiste ekspertidega. Ta nõustus. Ta ja teised eksperdid, eriti arhitekt Irving Morrow, projekteerisid silla uuesti, seekord rippsillana. Rippsillal on kõrged tornid, mis hoiavad pikki trosse, ja kaablid hoiavad silda üleval ehk "riputavad" seda.
Silda nimetatakse Kuldvärava sillaks, sest see ületab Kuldvärava väina, San Francisco poolsaare ja Marini maakonna poolsaare vahelist veeala.
1930. aastal leppisid San Francisco ja Marini maakonna elanikud kokku, et kohalikud omavalitsused võivad müüa üldsusele võlakirju, et koguda raha silla ehitamiseks. Uus sild pidi maksma 30,1 miljonit dollarit. Kuid 1929. aasta Wall Street'i krahhi tõttu oli valitsustel tol ajal raske võlakirju müüa. Lõpuks nõustus Bank of America, mis asus San Franciscos, ostma kõik võlakirjad, et aidata kohalikku majandust.
Ehitus
Ehitus algas 5. jaanuaril 1933 ja lõpetati 1937. aasta aprillis. Ehituse ajal hukkus üksteist meest, mistõttu ehitajad panid silla alla ehitajate ohutuse tagamiseks võrgu. Võrk päästis 19 meest.
Kui sild valmis sai, värvisid nad selle punakasoranži hermeetikaga, mis on selline värv, mis kaitseb silda vee ja niiskuse eest. Inimestele meeldis see värv, sest see sobis hästi silla ümbrusega ja seda oli udus hästi näha, nii et sild värviti ametlikult selle värviga, mida nimetatakse rahvusvaheliseks oranžiks.
Kuldvärava sild
Täna
Inimesed võivad igal ajal autode või mootorratastega silda ületada. Päevasel ajal võivad nad ületada silla jalgrattaga või jalgsi. Rulluiskudel, rula- või rula- või mopeediga üle silla sõita ei saa.
Kui sild avati, pidid autojuhid maksma 50 senti, et ületada silda mõlemas suunas. Tänapäeval ei pea autojuhid silla kaudu põhja poole sõites (San Franciscost lahkudes) maksma, kuid alates 2. septembrist 2008 peavad nad lõuna poole sõites (San Franciscosse sisenedes) maksma 6 dollarit, kui nad maksavad sularahas, või 5 dollarit, kui nad ostavad Fastraki pileti.
Inimesed hüppavad sageli sillalt alla, et sooritada enesetapp (tappa end). Nad kukuvad 75 meetrit ja enamik neist sureb vette kukkudes. Üle 1600 inimese sooritas enesetapu, hüpates sillalt alla.
Küsimused ja vastused
K: Milline sild on Golden Gate Bridge?
V: Golden Gate Bridge on rippsild.
K: Kus kulgeb Golden Gate'i sild üle?
V: Kuldvärava sild ületab San Francisco lahte.
K: Milline on Kuldvärava silla marsruut?
V: Kuldvärava sild kannab Ameerika Ühendriikide maanteed 101 ja California osariigi maanteed 1.
K: Kui pikk on Kuldvärava sild?
V: Golden Gate Bridge on 2 824 meetri (9 266 jala) pikkune.
K: Millal avati Golden Gate'i sild?
V: Kuldvärava sild avati kasutamiseks 1937. aastal.
K: Kui kaua oli Kuldvärava sild maailma pikim sild?
V: Kuldvärava sild oli maailma pikim sild kuni 1964. aastani.
K: Kas Golden Gate'i sillal on jalgtee?
V: Jah, Golden Gate'i sillal on jalgtee inimeste ja jalgrataste jaoks.
