1926 — ülevaade: sündmused, Nobeli laureaadid, sünnid ja surmad

• Sündmused
• Nobeli preemiad
• Sünnid
• Surmad
• Filmid

Sündmused

• 26. jaanuar – John Logie Baird esitleb Londoni Royal Institutionis esimest töökindlat telesüsteemi, mida peetakse üheks varajase televisiooni avalikuks demonstreerimiseks.
• 16. märts – Robert H. Goddard käivitab Auburnis (Massachusetts, USA) esimese edukalt lendava vedelkütusega raketi, mis on oluline verstapost kosmotehnika ajaloos.
• 3.–12. mai – Ühendkuningriigis toimub suur üldstreik (General Strike), mille kutsus kokku Trades Union Congress toetuseks kaevuritele; streik kestab üheksa päeva ja mõjutab suurel määral riigi majandust ja poliitikat.
• 9. mai / 12. mai – Põhja‑pooluse lendude vaidlus: admiral Richard E. Byrd ja Floyd Bennett väidavad, et lendasid Põhja‑poolusele 9. mail 1926; mõlemal juhul pole olnud lõplikku kinnitust. Samal ajal lendab 12. mail 1926 õhulaev Norge (Roald Amundsen, Umberto Nobile, Lincoln Ellsworth), mida peetakse sageli esimeseks tõendatud ülelennuks Põhja‑pooluse kohal.
• 20. mai – USA-s vastu võetud Air Commerce Act (Lendude kaubandusakt) alustab tsiviillennunduse reguleerimise ja navigatsiooni arendamise ametlikku raamistiku.
• 8. september – Saksamaa võetakse Liiga Rahvaste liikmeks; see on oluline samm Saksamaa taasrahvusvahelistumisel pärast Esimese maailmasõja lõppu.
• 15. november – Ameerika Ühendriikides asutatakse National Broadcasting Company (NBC), mis hiljem saab oluliseks ringhäälinguettevõtjaks ja meediaajastu kujundajaks.
• 3.–14. detsember – Kirjanik Agatha Christie kaob kodust ja leitakse hiljem hotellist; juhtum pälvib suurt avalikku tähelepanu ning on tänapäevani üks tema elu varjulisemaid episoode.

Nobeli preemiad (1926)

• Füüsika – Jean Baptiste Perrin (Prantsusmaa): tunnustus tema uurimuste eest aine diskreetse struktuuri kohta ja Brown’i liikumise ning atomistliku teooria kinnitamise eest.
• Keemia – Theodor Svedberg (Rootsi): autasustatud kolloidide uurimise ja ultratsentrifuugi arendamise eest.
• Füsioloogia või meditsiin – Johannes Fibiger (Taani): preemia andmise põhjuseks olid tema uurimused, mis seoses parasiidi ja vähiga hiljem osutusid vastuoluliseks, kuid tollal pidas komitee neid läbimurdelisteks.
• Kirjandus – Grazia Deledda (Itaalia): auhinna sai tema proosatöö eest, mis peegeldab tugevalt Sardinia elu ja moraalseid dilemmad.
• Rahupreemia – Aristide Briand (Prantsusmaa) ja Gustav Stresemann (Saksamaa): autasustatud rahumeelsete pingutuste eest Euroopas ja Locarno protsessi edendamise eest.

Sünnid (valik)

• 16. märts – Jerry Lewis (1926–2017), USA näitleja, koomik ja režissöör, tuntud eelkõige omapärase slapstick‑humori poolest.
• 21. aprill – Elizabeth II (1926–2022), Ühendkuningriigi kuninganna alates 1952. aastast (pikk valitsemisperiood kuni 2022. aastani).
• 1. juuni – Marilyn Monroe (1926–1962), USA filmistaari ja ikoonilise populaarsusega näitleja ning modell.
• 13. august – Fidel Castro (1926–2016), Kuuba revolutsiooniline juht ja riigipea (oluline poliitiline tegelane 20. sajandi Kesk‑ ja Lõuna‑Ameerika ajaloos).
• 3. september – (täiendavad tuntud sünniaastad): 1926 aastal sündis palju teisigi kultuuri, teaduse ja poliitika mõjukaid isikuid — siin on toodud valik laiemalt tuntud nimesid.

Surmad (valik)

• 23. august – Rudolph Valentino (1895–1926), Itaalia‑Ameerika filmistaar, üks varajase Hollywoodi kuulsusi; tema surm põhjustas suurt leinavoolu fännide seas.
• 31. oktoober – Harry Houdini (1874–1926), ungari päritolu Ameerika illusioonimeister ja trikiimeister, kuulus omaikk varustuse ja julgete trikkide poolest.
• 1926. aastal suri ka hulk teisi avaliku elu tegelasi, teadlasi ja kunstnikke — nende elutööd on sageli mõjutanud oma valdkondi ka pärast surma.

Filmid (märkimisväärsed väljaanded 1926. aastal)

• The General (Buster Keaton) – üks tuntumaid varajase komöödia‑seikluse filme, mis on jäänud filmiklassikasse oma stseenide ja kaskadööritöö tõttu.
• Faust (F. W. Murnau) – saksa ekspressionistlik film, mille visuaalne stiil ja kunstiline teostus on mõjutanud filmikunsti arengut.
• The Son of the Sheik – Rudolph Valentino üks viimaseid ja tuntuimaid rolle; film pälvis palju tähelepanu tema enneaegse surma järel.
• The Black Pirate (Douglas Fairbanks) – seiklusfilm, mis silmapaistev oma varajase kahvatu värvikasutuse (two‑color Technicolor) tõttu ja Fairbanksi akrobaatiliste stseenide poolest.
• Don Juan (1926) – oluline filmi‑sündmus, sest see oli üks varajasi filme, millele lisati sünkroniseeritud muusikaline saateteip ja heliefektid (Vitaphone‑süsteem), kuigi dialoogi veel polnud.

Märkus: käesolev ülevaade toob esile peamised 1926. aasta maailmas toimunud sündmused, Nobeli auhinnad, valiku tuntud sünniaastatest ja surmadest ning filmimaailma olulisi töid. Aasta sisaldas tehnilisi edusamme (nt televisioon ja vedelkütuselised raketid), olulisi geopoliitilisi samme (Saksamaa Liiga Rahvaste liikmeks) ning kultuurisündmusi, mis on mõjutanud edasist ajalugu.

Sündmused

• 1. jaanuar - algab Iirimaa esimene regulaarse raadioteenuse 2RN (hiljem Radio Éireann) ringhääling.
• 8. jaanuar - Abdul-Aziz ibn Saud saab Hejazi kuningaks.
• 12. jaanuar - Freeman Gosden ja Charles Correll esitlevad oma raadiosaadet "Sam 'n' Henry", milles kaks valget näitlejat kehastavad kahte Harlemi mustanahalist tegelast, kes otsivad majanduslanguse ajal lisaraha. See oli eelkäija Gosdeni ja Correlli hilisemale populaarsemale programmile Amos 'n' Andy.
• 16. jaanuar - BBC raadiomäng töölisrevolutsioonist tekitab Londonis paanikat
• 26. jaanuar - John Logie Baird demonstreerib mehaanilist televisioonisüsteemi.
• 31. jaanuar - Briti ja Belgia väed lahkuvad Kölnist.
• 9. veebruar - Üleujutused Londoni eeslinnades
• 6. märts - Stratford-upon-Avonis asuv Shakespeare'i mälestusteater hävib tulekahjus.
• 16. märts - Robert Goddard laseb Massachusettsis Auburnis starti esimese vedelkütusega raketi.
• 7. aprill - ebaõnnestunud mõrvakatse Mussolini vastu
• 12. aprill - Ameerika Ühendriikide senat vabastab 45 poolt- ja 41 vastuhäälega Iowa senaatori Smith W. Brookharti ametist ja annab koha Daniel F. Steckile pärast seda, kui Brookhart oli juba üle aasta ametis olnud.
• 16. aprill - Rongiõnnetus San Jose linnas Costa Ricas - 178 hukkunut
• 21. aprill - Londonis sündis printsess Elizabeth
• 25. aprill - Reza Khan kroonitakse "Pahlevi" nime all Iraani šahhiks.

Nobeli preemiad

• Johannes Andreas Grib Fibiger, taani arst, sai 1926. aastal Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal (s. 1867) (d. 1928)

Sünnid

• 1. jaanuar - Claudio Villa, Itaalia laulja (surnud. 1987)
• 3. jaanuar - George Martin, "5. Beatle": The Beatlesi plaatide produtsent, hiljem lülitatakse Rock and Roll Hall of Fame'i.
• 26. jaanuar - Kim Tae Jung, Lõuna-Korea president ja Nobeli rahupreemia laureaat
• 29. jaanuar - Franco Cerri, Itaalia jazzkitarrist
• 29. jaanuar - Abdus Salam, Pakistani Nobeli füüsikapreemia laureaat (surnud. 1996)
• 7. veebruar - Konstantin Feoktistov, vene kosmonaut (surnud. 2009)
• 9. veebruar - Garret FitzGerald, Iirimaa peaministri ametnik (surnud. 2011)
• 16. veebruar - Margot Frank, Anne Franki õde (surnud. 1945)
• 16. veebruar - John Schlesinger, Briti filmirežissöör (surnud. 2003)
• 20. veebruar - Richard Matheson, Ameerika kirjanik (surnud. 2013)
• 16. märts - Jerry Lewis, Ameerika näitleja ja koomik (surnud. 2017)
• 24. märts - Dario Fo, Itaalia kirjanik
• 27. märts - Clarence Henry, Ameerika poksija
• 7. aprill - James Garner, Ameerika näitleja
• 9. aprill - Hugh Hefner, Ameerika kirjastaja, ajakirja Playboy asutaja
• 21. aprill - Elizabeth II, Ühendkuningriigi ja Rahvaste Ühenduse kuninganna.
• 28. aprill - Harper Lee, Ameerika kirjanik
• 8. mai - David Attenborough, Briti dokumentaalfilmide tegija, ringhäälinguorganisatsioon ja loodusteadlane
• 25. mai - Claude Akins, Ameerika näitleja (surnud. 1994)
• 1. juuni - Marilyn Monroe, Ameerika näitleja, laulja ja modell (surnud. 1962)
• 3. juuni - Allen Ginsberg, ameerika luuletaja ja kirjanik (surnud. 1997)
• 16. juuni - Adriano Emperado, Filipiini-hawaii võitluskunstnik
• 28. juuni - Mel Brooks, Ameerika näitleja, stsenarist, filmirežissöör ja -produtsent
• 10. juuli - Fred Gwynne, Ameerika näitleja (surnud. 1993)
• 13. august - Fidel Castro, Kuuba president
• 15. oktoober - Michel Foucault, prantsuse filosoof (surnud. 1984)
• 18. oktoober - Chuck Berry, Ameerika laulja ja laulukirjutaja
• 25. oktoober - Galina Višnevskaja, vene ooperilaulja (surnud. 2012)
• 26. oktoober - Robert Baker, Ameerika poksija (surnud. 2002)
• 30. november - Andrew W. Schally, Poola Nobeli meditsiinipreemia laureaat
• 30. november - Richard Crenna, Ameerika näitleja (surnud. 2003)
• 26. detsember - Gina Pellón, Kuuba maalikunstnik
• Bernie Little, Ameerika ärimees (surnud. 2003)

Surmad

• 3. jaanuar - Emmet D. Boyle, Ameerika Ühendriikide Nevada kuberner (s. 1879)
• 4. jaanuar - Margherita Savoia, Itaalia Kuningriigi kuninganna (sünd. 1851)
• 15. veebruar - Piero Gobetti, Itaalia ajakirjanik (s. 1901)
• 9. juuni - Sanford Dole, Ameerika poliitik ja ärimees (s. 1844)
• 23. august - Rudolph Valentino, itaalia näitleja (s. 1895)
• 3. november - Annie Oakley, Ameerika laskesportlane (s. 1860)
• 6. detsember - Claude Monet, prantsuse maalikunstnik (s. 1840)
• 29. detsember - Rainer Maria Rilke, Austria kirjanik (s. 1875)
• Iraj Mirza, iraani luuletaja (s. 1874)

Filmid

• Punane kiri (The Scarlet Letter)