Mohammad Abdus Salam — Pakistani teoreetiline füüsik ja 1979. aasta Nobeli-laureaat
Mohammad Abdus Salam (29. jaanuar 1926; Santokdas, Sahiwal Punjab - 21. november 1996; Oxford, Inglismaa) oli tuntud Pakistani teoreetiline füüsik, kellele anti 1979. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta on üks kõige mõjukamaid Lõuna-Aasia päritolu füüsikuid 20. sajandil ning tema töö avaldas suurt mõju osakestefüüsikale ja rahvusvahelisele teaduspoliitikale.
Haridus ja varane karjäär
Salam sai algõppe ja varase hariduse Lahore'i valitsuskolledžis ning jätkas õpinguid Punjabi Ülikoolis Lahore'is, kus ta paistis silma erilise matemaatilise ande ja teadushuvi poolest. Mõnda aega töötas ta ka Government College'is õppejõuna, kus andis olulise panuse õppetöösse ja intellektuaalsesse ellu.
Pärast edukaid õpinguid pälvis ta stipendiumi ja suundus Inglismaale doktorantuuri, lõpetades kraadi Cambridge'iülikoolis. 1951. aastal naasis ta lühiajaliselt Pakistani, kuid leidis, et kodumaine teaduskeskkond ei võimaldanud tal edasi areneda. 1953. aastal läks ta taas Inglismaale ja asus aktiivselt teadust tegema ning õpetama, pühendudes eriti teoreetilise füüsika ja suure ühtse teooria (unified theory) otsimisele.
Teadustöö ja elektroon-suurteooria (elektrosuuna ühtne teooria)
Salami teadustöö keskmes oli aruande püüe ühendada erinevaid looduse põhijõude. Ta uskus, et kui universumi looja oli üks, siis peaksid ka fundamentaalsed jõud olema ühel või teisel moel ühtsed. Selle ideega töötades keskendus ta eriti elektromagnetilise ja nõrga tuumajõu ühendamisele.
Koos teiste teadlastega (eriti Steven Weinbergi ja Sheldon Glashow'ga) aitas Salam välja töötada nii-öelda elektrovõimete või electroweak-teooria, mis näitas, et elektromagnetilised jõud ja nõrgad tuumajõud on kaks kohalikku ilmingut ühest laiemast gauge-teooriast. Selle mudeli üks oluline osa on see, kuidas osakestele antakse mass Higgs'i mehhanismi kaudu — seda osa seostati teiste teadlaste (nt Peter Higgsi) tööga. Salam näitas edukalt, et nõrgad tuumajõud ja elektromagnetiline jõud võivad olla matemaatiliselt ja füüsiliselt ühendatavad ning et selline teooria ennustab neutraalsete nõrkade voogude olemasolu, mis leidis ka hilisema katsepoolse kinnituse.
1979. aastal pälvis ta koos Sheldon Glashow ja Steven Weinbergiga Nobeli füüsikapreemia just selle elektrovõimete teooria arendamise eest, mis andis põhjaliku raamistiku nõrkade ja elektromagnetiliste jõudude ühendamiseks ning millel oli kaugeleulatuv mõju osakestefüüsikale ja standardteooria kujunemisele.
Õpetaja, asutaja ja teaduse populariseerija
Lisaks sügavale teadustööle oli Salam aktiivne õpetaja ja teaduse organiseerija. Ta töötas mitmetes mainekates institutsioonides, kuhu kuulusid Cambridge ja hiljem ka Imperial College London, ning oli väga aktiivne rahvusvahelises teaduskoostöös. 1960.—1990. aastatel nõustas ta korduvalt Pakistani valitsust ning püüdis arendada teaduse ja hariduse taset kodumaal.
Üheks tema olulisemaks pärandiks oli International Centre for Theoretical Physics (ICTP) asutamine Triestes 1964. aastal, mille eesmärk oli toetada teadlasi arenguriikidest, võimaldada teaduskoostööd ja leevendada teaduslikku ebavõrdsust maailmas. ICTP on tänini olulise tähtsusega rahvusvaheline keskus teoreetilise füüsika ja matemaatika edendamiseks.
Pärand ja tähendus
Mohammad Abdus Salami töö aitas vallutada olulisi samme osakestefüüsika mõistmisel ning tema panus teadusliku mõtte ja rahvusvahelise teaduse arengusse on jätkuvalt tuntav. Ta oli esimene Pakistanist pärit ja üks esimesi moslemiteadlasi, kellele anti Nobeli füüsikapreemia, ning tema elutöö inspireeris paljusid teadlasi nii Lõuna-Aasias kui üle maailma.
Salam on jäänud meelde kui kirglik teaduse edendaja, kes püüdis ühendada kõrgetasemelist teadust ning sotsiaalset vastutust — ta pooldas teaduse ligipääsetavust ja rahvusvahelist koostööd, et toetada uute põlvkondade teadlasi kõikjal maailmas.
Abdus Salam 1987. aastal
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mohammad Abdus Salam?
V: Mohammad Abdus Salam oli Pakistani teoreetiline füüsik, kes sai 1979. aastal Nobeli füüsikapreemia.
K: Kus ta õppis?
V: Ta õppis Lahore valitsuse kolledžis ja Punjabi Ülikoolis Lahores, enne kui läks Cambridge'i ülikooli doktorantuuri.
K: Mida ta tegi pärast Pakistani naasmist?
V: Pakistani naastes avastas ta, et ta oli seal ülejäänud teadusmaailmast ära lõigatud, ja otsustas seetõttu minna tagasi Inglismaale, kus ta hakkas õpetama ja teadustööd tegema.
K: Milline oli tema huvi Suure Ühtse Teooria vastu?
V: Tema huvi Suure Ühtsuse Teooria vastu tulenes tema veendumusest, et kui universumi looja on üks, siis peavad kõik jõud olema üheainsa päritoluga.
K: Kuidas näitas Salam, et nõrgad tuumajõud on seotud elektromagnetiliste jõududega?
V: Salam näitas edukalt, et nõrgad tuumajõud ei erine tegelikult elektromagnetjõududest ja et need kaks võivad omavahel ühineda, esitades teooria, mis näitab nende ühendamist üksteisega.
