Hillary Clintoni, 67. välisministri, endise esimese leedi ja endise New Yorgi Ühendriikide senaatori 2016. aasta presidendikampaania kuulutati välja 12. aprillil 2015 YouTube'i video vahendusel. Presidendikandidaat on 2008, on tema kandideerimine 2016. aasta valimistel tema teine presidendikandidaat. Teda peeti laialdaselt demokraatide kandidaadi kandidaadi esinumbriks, kuigi tal oli mitu väljakutsujat, eelkõige Bernie Sanders.

9. novembril 2016, pärast presidendivalimisi, oli Hillary Clinton kaotanud Donald Trumpile USA valimiskogus.

Platvorm ja kampaania sõnum

Clintoni kampaania keskendus peamistele teemadele nagu majanduskasv ja töökohtade loomine, tervishoiu parandamine (sh Affordable Care Acti laiendamine), naiste õigused, avaliku hariduse ja varajase lapsehoiu toetamine ning immigratsioonireform. Kampaania sõnum oli sageli kokku võetud loosungiga „Stronger Together“, rõhutades koostööd, stabiilsust ja kogemust rahvusvahelises poliitikas.

Eelvalimised ja demokraatide võistlus

Demokraatide eelvalimised 2016. aastal kujunesid konkurentsitihedaks, kus Clintoni peamine vastane oli Bernie Sanders. Sanders võitis tugeva toetuse vasakpoolsetelt ja progressiivsetelt valijatelt, eriti noorte seas, samas kui Clinton kogus laiaulatuslikku toetust rühmadelt, mis hindasid tema valitsuskogemust ja rahvusvahelisi suhteid. Eelvalimistel mängis olulist rolli nii osariikide hääletussüsteemid kui ka demokraatide superdelegaatide süsteem, mis aitas lõpuks Clintonil nominentuurini jõuda.

Rahastamine ja organiseerimine

Clintoni kampaania kogus rekordilise hulga rahalisi vahendeid, kombineerides suuri annetusi ning väiketellijate toetust. Kampaania kasutas kaasaegset andmeanalüüsi ja sihitud kommunikatsiooni, kohalikke kampaaniameeskondi ning tugevat digitaalse meedia strateegiat, et mobiliseerida toetajaid ja koguda volikirju.

Kontroversid ja mõjutegurid

  • Emailiskandaal: Clintoni kasutusel olnud isiklik e-posti server kui välisministri ajal tekitas pikaajalist avalikku kriitikat ja uurimisi, sealhulgas FBI läbivaatuse, mis mõjutas kampaania mainet ja arutelu meedias.
  • Valimiste mõjutamine: 2016. aasta valimiste käigus avaldasid Ameerika luureagentuurid hinnangu, et Venemaa püüdis mõjutada valimisi, sealhulgas häkkimise ja lekete kaudu (sh DNC ja Podesta meilide avalikustamine).
  • Muud mõjutajad: WikiLeaksi avaldused, meedia kajastus ja kampaania strateegilised otsused (nt suunatud osariikides summaarse tähelepanu jagamine) mängisid rolli üldtulemuses.

Üldvalimiste tulemus ja järelmõjud

Üldvalimistel sai Clinton suurema rahvahääle (popular vote) toetuse kui tema vastane, kuid ta ei võitnud piisavalt valimiskogu (Electoral College) häältesaaki, mis määras presidendi. Otsustavad lähteinimesed osariigid nagu Pennsylvania, Michigan ja Wisconsin kaldusid Trumpi kasuks, mis viis Clintonile kaotuse valimiskogus. Pärast valimisi astus Clinton 9. novembril 2016 ametlikult tagasi ja tunnistas kaotus ära.

Pärast valimisi

Pärast kaotust jäi Clinton aktiivseks avalikus sfääris: ta avaldas 2017. aastal raamatu „What Happened“, kus analüüsis kampaaniat ja valimistulemuse põhjuseid; ta osales avalikel esinemistel, toetas demokraatlikke kandidaate ja jätkas heategevuslikku tegevust oma asutuste kaudu. Valimiste järel toimunud arutelud keskendusid ka valimissüsteemi toimimisele, valimiskogu rollile ja välismõjude ennetamisele tulevikus.

Järeldus

Hillary Clintoni 2016. aasta kampaania oli ajalooliselt tähelepanuväärne mitmel põhjusel: see oli pikk ja intensiivne võistlus nii demokraatide sees kui ka üldvalimistel, kaasnes paljude poliitiliste tuliste debattidega ning tõi esile teemasid valimissüsteemi, meedia ja välismõjude kohta, mis on jäänud Ameerika poliitilise arutelu keskmesse ka järgnevatel aastatel.