Kiirhääletus ehk järjestatud eelistusvalimine: põhimõte ja näited

Kiirhääletus: järjestatud eelistusvalimine selgitatuna — põhimõte, eelised, puudused ja praktilised näited demokraatia ja valimiste kontekstis.

Kiirhääletus (ingl k instant-runoff voting, sageli nimetatakse ka järjestatud eelistusvalimiseks või alternatiivseks hääletuseks) on ühekohta valiv järjestatud eelistuse süsteem. Valijad reastavad kandidaadid oma eelistuse järjekorras — esimene, teine, kolmas jne. Hääled loetakse voorude kaupa: igas voorus arvestatakse ainult sedelitel märgitud kõrgeimat allesolevat eelistust. Kui ükski kandidaat ei kogu otseselt enamushäälti, langeb välja kandidaat, kellel on kõige vähem hääli; selle kandidaadi sedelitel märgitud järgmised eelistused liiguvad vastavalt üle ja loendatakse järgmises voorus. Seda korratakse seni, kuni mõni kandidaat saab enamuse.

Põhimõte ja variatsioonid

Praktikas on olemas mitu variatsiooni: mõnes süsteemis peab valija järjestama kõiki kandidaate, teistes võib jääda osaline järjestus (valija võib märgistada ainult mõned esimesed eelistused). Kui valija ei ole märkinud enam ühtegi allesolevat kandidaati, nimetatakse sedelit „tühjenenuks” (ballot exhaustion) ja see sedel enam järgmistes voorudes ei loe. Loendamine võib olla manuaalne või arvutipõhine, sõltuvalt valimispraktikast ja hääletussedelite mahust.

Kasutus ja näited

Kiirhääletust on pikkajalise kasutusega näiteks Austraalia alamkojas (House of Representatives), kus seda kasutatakse enam kui 80 aastat. Sarnast tüüpi järjestatud eelistusi kasutatakse ka Iirimaa presidendivalimistel ja mitmetes Ameerika Ühendriikide linnades (näiteks San Francisco, Minneapolis jt). Mõned USA osariigid ja omavalitsused on samuti rakendanud järjestatud eelistuste süsteeme, näiteks Maine osariigi valimistel teatud tasanditel. Valimisaktiivsus võib sõltuvalt kohalikust praktikaformist erineda, kuid sageli võrreldakse seda teiste valimissüsteemide hulgas ka kordusvalimiste (runoff elections) omaga.

Eelised

• Vähem „mõttetute” häälte probleemi: valija saab hääletada oma eelistuse järgi ilma ainult strateegiliselt turvalist kandidaati toetama.
• Võimalik vähem polariseeriv tulemus: kandidaat, kellel on palju toetust nii esimesel kui ka järgnevatel kohtadel, võib võita, vähendades äärmuslike kandidaadi edu olukordi.
• Suurem valik: mitme kandidaadiga võistlus võib julgustada rohkem kandidaate osalema ilma hirmuta „häälte jagunemise” pärast.
• Positiivsem kampaania: kandidaadid võivad püüda ka teise- ja kolmandajärgulisi toetusi, mis sageli soodustab vähem rünnakumeelset retoorikat.

Kriitika ja võimalikud puudused

• Komplekssus: loendamine on keerulisem kui lihtsal enimhääli-süsteemil; suure hulga kandidaatide korral võib käsitsi lugemine olla aeganõudev ja vigadealdis, mistõttu kasutatakse sageli arvutustarkvara.
• Sedeleid võib tühjeneda: kui valijad ei märgi piisavalt järjestusi, ei lähe nende hääled viimastes voorudes üle, mis võib mõjutada lõpptulemust.
• Ei garanteeri Condorcet’i võitjat: süsteem ei pruugi valida kandidaati, kes oleks paarisvõrdluses võitnud kõiki teisi kandidaate.
• Mittemonotoonsuse probleem: teoreetiliselt võib olukord tekkida, kus ühe kandidaadi hääletoetuse kasv esimese eelistusena viib tema kaotamiseni (see on matemaatiliselt võimalik, kuigi harva).
• Audit ja läbipaistvus: arvutipõhine lugemine tekitab mõnes ringkonnas kartusi kontrollitavuse ja pettuste avastamise osas; seetõttu rõhutatakse häälte auditeeritavuse nõudeid (nt pabersedelite olemasolu, sõltumatud kontrollid).
• Strateegiline hääletamine pole täielikult välistatud: kui mitmel kandidaadil on reaalne võiduvõimalus, võivad valijad ikkagi püüda eelistada „vähem halba” kandidaati, et vältida soovimatut väljapudenemist.

Praktilised kaalutlused ja hea tava

Kui valikusse lähevad järjestatud eelistused, on oluline selge sedeli kujundus ja juhend, kuidas täita sedel õigesti. Paljud jurisdiktsioonid annavad valijatele võimaluse märgistada nii palju eelistusi kui soovivad, et vähendada sedelite tühjenemist. Arvutiarvutus võib protsessi kiirendada, kuid peab olema kombineeritud läbipaistva auditeerimise ja pabersedelite säilitamisega, et tagada usaldus avalike tulemuste vastu. Tõhus suhtlus valijatele (kuidas ja miks järjestada kandidaate) aitab vähendada vigaseid või poolikuid sedelid ning toetab süsteemi toimimist.

Järeldus

Kiirhääletus/ järjestatud eelistusvalimine on alternatiiv traditsioonilisele „enim hääli võidab” süsteemile, pakkudes võimalust paremini väljendada valija tegelikke eelistusi ja vähendada häälte jäätmeid. Samas toob see kaasa arvestatavaid tehnilisi ja demokraatlikke väljakutseid (sõltuvalt rakendusest), mille lahendamiseks on vajalikud läbimõeldud reeglid, hea sedelite kujundus ja usaldusväärsed auditeerimismeetodid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohene kordusvalimised?

K: Kui kaua on IRV-d Austraalia alamkogus kasutatud?

K: Mida arvavad IRV pooldajad?

K: Mida väidavad vastased IRV kohta?

Küsimus: Kas valimisaktiivsus muutub IRV puhul tavaliselt võrreldes mitmikvalitsemisega?

K: Miks on vastased tihtipeale vastu hääletussedelite arvutilugemisele IRV puhul?

K: Kuidas mõjutab IRV keskerakondlikke valimisi?

Otsing