Michael Richard Pence (sündinud 7. juunil 1959) on Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli riigi 48. asepresident alates 20. jaanuarist 2017 kuni 20. jaanuarini 2021. Ametilt jurist, oli ta varem Indiana osariigi kuberner aastatel 2013–2017 ning Ameerika Ühendriikide esindajatekoja liige aastatel 2001–2013. Vabariiklasena juhtis ta aastatel 2009–2011 esindajatekoja vabariiklaste konverentsi. Pence on olnud tuntud konservatiivina ja pikaajalise Tea Party liikumise toetajana.
Varasem elu ja haridus
Pence sündis Columbus'is, Indiana osariigis. Ta õppis Hanoveri kolledžis, kust omandas bakalaureusekraadi 1981. aastal, ja seejärel lõpetas õigusteaduse 1986. aastal Indiana ülikooli Robert H. McKinney õigusteaduskonnas. Enne poliitikasse siirdumist töötas ta juristina, oli konservatiivne raadiohääl ja poliitilise kommentaatorina aktiivne kohalikes meediakanalites.
Karjäär kongressis ja kui kuberner
Pence valiti esindajatekoja liikmeks 2000. aastal ning teenis seal kuus ametiaega kuni 2013. aastani. Tema esindajaajastule iseloomulikud olid konservatiivsed seisukohad majandus-, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitikas.
Aastal 2012 valiti ta Indiana kuberneriks. Kubernerina keskendus ta eelarvukuri, maksupoliitika ning hariduse valdkondadele. Tema ametiajal võeti vastu mitmeid konservatiivseid algatusi, sealhulgas tsiteeritud religioosse veendumuse kaitse seadused, mille rakendamine ja tõlgendamine tekitasid 2015. aastal laialdast avalikku debatist ja kriitikat ning mille tulemusel tehti ka täiendavaid selgitusi ja muudatusi.
Asepresidendiks saamine ja ametiaeg
14. juulil 2016 teatas Donald Trumpi kampaania, et Pence on Trumpi valik presidendikandidaadiks 2016. aasta presidendivalimistel. Trumpi–Pence'i kampaania osutus valimistel edukaks ja nad võitsid 8. novembril 2016 toimunud üldvalimised Hillary Clintoni – Tim Kaine'i kandidaatidelt. Pence'i nimetati Ameerika Ühendriikide asepresidendiks ning ta vandus ametisse 20. jaanuaril 2017.
Asepresidendina täitis Pence peamise ülesandena Senati presidendi rolli (President of the Senate), esindas administratsiooni nii välis- kui sisepoliitilistel visiitel ning oli presidendi üks peamisi teavitajaid ja kampaaniasätkusid. Tema ametiaeg sattus aga ka keerulisse aega: 2020. aasta presidendivalimiste järel ja erilise tähelepanu all oli 6. jaanuaril 2021 toimunud Kongressi elektoraalsete hääletuste kinnitamine, mille käigus Pence keeldus presidendi nõudest tagasi lükata osariikide väljakuulutatud elektoraalsete häälte tulemusi. See otsus tekitas tema vastu tugevaid rünnakuid ning teatud rühmad olid tema vastu vägivaldselt meelestatud.
Edasised sammud
Trump–Pence'i kandidaatide teine ametiaeg ei alanud: 3. novembril 2020 peetud valimistel kaotas nende kampaania Joe Bidenile ja Kamala Harrisile. Pärast asepresidendi ametiaja lõppu jätkas Pence tegevust avalikus elus; ta alustas 2023. aasta suvel oma kandidaatikampaaniat 2024. aasta presidendivalimisteks, kuid lõpetas selle kampaania hiljem samal valimistsüklil.
Poliitilised seisukohad ja pärand
Pence on tuntud sotsiaalkonservatiivsete seisukohtade poolest: ta pooldab piiranguid abortidele, rõhutab religioosse veendumuse kaitset, toetab väiksemat riigi sekkumist majandusse ja tugevat kaitsepoliitikat. Samas on tema ametiaeg toonud kaasa nii toetust konservatiivsetelt valijaskondadelt kui ka teravat kriitikat progressiivsemalt meelestatud inimeste ja aktivistide poolt – eriti teemadel, mis puudutavad kodanikuõigusi, LGBTQ-küsimusi ja religioossete veendumuste seaduslikku kaitset.
Isiklik elu
Pence on abielus Karen Pence'iga alates 1985. aastast; paaril on kolm last. Ta on avalikult usklik ja oma poliitikas tihti rõhutanud usulisi põhimõtteid ja perekonna tähtsust.
Michael Penceile on omistatud roll nii konservatiivse poliitika populariseerimisel kui ka poliitiliselt vastuoluliste otsuste kandmisel, mistõttu tema avalik maine jääb paljuski polariseerituks sõltuvalt vaataja poliitilisest vaatenurgast.
