Nürnbergi seadused
Nürnbergi seadused on nimetus kolmele (ajalooliselt: kahele) seadusele, mis kehtestati Saksamaal 1935. aastal ja mis kehtisid kuni 1945. aastani. Nad on nimetatud Nürnbergi linna järgi, kus seadusandlik kogu kohtus.
Need olid:
- Gesetz zum Schutze des deutschen Blutes und der deutschen Ehre (sageli ka Blutschutzgesetz, saksa vere ja au kaitsmise seadus). Selle seaduse kohaselt oli juutidel keelatud abielluda mittejuutidega. Samuti muutis see ebaseaduslikuks nende inimeste omavahelise seksuaalvahekorra. Seadus nägi meestele, kes seda ei järginud, ette pikad vanglakaristused. Naised võisid ilma vanglakaristuseta pääseda (kui nad sellest rääkisid). See seadus keelas juutidel ka rahvuslipu näitamise ja garanteeris neile õiguse näidata juudi sümboleid.
- Reichskodakondsuse seadus : See seadus ütles põhimõtteliselt, et ainult saksa või lähedase sugulusega inimesed võivad saada kodanikuks - teisisõnu: Juudid (ja mõned teised) ei saanud. Kõik valitsuse juures töötavad juudid pidid oma töölt lahkuma. Samuti kaotasid nad hääleõiguse ja õiguse kuuluda sõjaväe koosseisu.
- Reichsflaggengesetz See lipuseadus ei ole rangelt võttes üks Nürnbergi seadustest, kuid see avaldati koos teistega. See muutis haakristiku Saksamaa ametlikuks lipuks.
14. novembril 1935 laiendati Nürnbergi seadusi, millega keelati romadel (mustlastel), mustanahalistel või nende järeltulijatel sõlmida abielu või seksuaalsuhteid "saksa või saksa suguvõsaga".
See illustratsioon selgitab Blutschutzgesetzi: Üldiselt tähistavad heledad sümbolid (või rist) sakslasest, tumedad sümbolid juudist. Üldiselt: Kui üks neist on veerandjuutlane (Mischling 2. klass), siis samuti ei ole probleemi; pooljuutlased vajavad eriluba, et abielluda saksa verega inimestega (tegelikult ei ole sellist luba antud); inimesed, kes on rohkem kui pooljuutlased, ei tohi abielluda (või seksida) saksa verega inimestega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Nürnbergi seadused?
V: Nürnbergi seadused on kolm 1935. aastal Saksamaal vastu võetud seadust, mis kehtisid kuni 1945. aastani.
K: Miks nimetatakse neid Nürnbergi seadusteks?
V: Nad on nimetatud Nürnbergi linna järgi, kus seadusandlik kogu kohtus.
K: Mida seadused Gesetz zum Schutze des deutschen Blutes und der deutschen Ehre muutsid ebaseaduslikuks?
V: See muutis ebaseaduslikuks juutide abielu sakslastega ning sakslaste ja juutide seksuaalsuhted.
K: Millised olid tagajärjed abieluvastase seaduse rikkumise eest?
V: Vanglakaristus mõlemale sugupoolele, kes seda rikkusid.
K: Millised olid tagajärjed meeste puhul, kes ei pidanud kinni seksuaalsuhete vastasest seadusest?
V: Pikk vanglakaristus.
K: Mida sätestas Reichskodanikuseadus?
V: Kodanikuks võisid saada ainult saksa või lähisugulastest inimesed - teisisõnu: Juudid (ja mõned teised) ei saanud.
K: Kellel oli keelatud sõlmida abielu või seksuaalsuhteid "saksa või saksa sugulasvennaga"?
V: Romade (mustlaste), mustanahaliste või nende järglastega.
