Nürnbergi seadused (1935) - natsi-Saksamaa rassiseadused ja antisemitism

Nürnbergi seadused (1935): natsi-Saksamaa rassiseadused ja antisemitism — ajalugu, seaduste sisu ja hävitavad tagajärjed juutidele ning teistele rühmadele.

Nürnbergi seadused on nimetus kahe- ja hiljem kolmel põhiseaduslikul aktil, mis kehtestati Saksamaal 15. septembril 1935. aastal ning mis jäid kehtima kuni 1945. aastani. Nime said need seadused Nürnbergi linna ja 1935. aasta Nürnbergi rallide tõttu, kus need vastu võeti. Need õigusaktid kodifitseerisid natside rassipoliitika ja muutsid antisemitismi osa riiklikust seadusandlusest.

Peamised sätted

Seadused olid:

• Gesetz zum Schutze des deutschen Blutes und der deutschen Ehre (sageli ka Blutschutzgesetz, saksa vere ja au kaitsmise seadus). Selle põhisisu oli keelata abielud ja «erootilised suhted» juutide ja mittejuutide vahel ning sätestada karistused nende reeglite rikkumise eest. Seadus mõjutas igapäevaelu, sõsrelatsioone ja perekonnaseisu, kinnistades vaenu ja sotsiaalset eraldatust.
• Reichsbürgergesetz (Reichsi kodakondsuse seadus). See määratles, et täisväärtuslikuks kodanikuks («Reichsbürger») võivad olla vaid «saksa või suguluselt sellega seotud isikud», mistõttu juudid ja teatud teised rühmad jäeti ainult riigi alamateks ilma poliitiliste õigusteta. Selle läbi kehtestati ametlik diskrimineerimine: juudid vabastati valitsuse- ja avalikest ametitest, kaotasid hääleõiguse ning õiguse teenida relvajõududes. Samuti loodi rassipõhine kodakondsuse jaotuse süsteem, milles määrati inimeste staatus nende esivanemate järgi.
• Reichsflaggengesetz. Kuigi seda seadust mõnikord ei loeta otseselt Nürnbergi seaduste "kolmandaks" põhiosaks, avaldati see koos ülejäänud aktidega. See muutis haakristiku (svastika) ja sellele põhineva riigilipu Saksamaa ametlikuks lipuks ning sidus riigivõimu sümboolselt natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga. Haakristiku kasutus kui riigisümboli tugevdas avalikku ja ametlikku rõhutamist rassilisest ülimuslikkusest.

Järelparandused ja laiendused

14. novembril 1935 täiendati Nürnbergi seadusi ja täpsustati määratlusi. Muuhulgas muudeti seadusi nii, et keelati romadel (mustlastel), mustanahalistel ja nende järeltulijatel sõlmida abielu või pidada seksuaalsuhteid «saksa või saksa suguvõsaga». Laiendused muutsid seadusandluse veelgi jõulisemaks ning kaasasid teisi rühmi natslikku rassikategooriasse.

Õiguslikud mehhanismid ja rakendamine

Nürnbergi seadused ei olnud pelgalt deklaratiivsed — need lõid bürokraatliku rassi‑ ja usutõendamise süsteemi. Riigiasutused, kohus ja politsei rakendasid uusi reegleid dokumentide, registrite ja kohtuotsuste abil. Inimesi klassifitseeriti sageli nende vanavanemate „juudiks“ olemise alusel: tekkisid terminid nagu „Mischling“ (segu‑pärane), millel olid erinevad astmed (nt esimese ja teise astme segu), mis määrasid õiguste ulatust. Selline biograafiline ja genealoogiline kontroll muutis igapäevase elu, töö ja perekonnaasjad õiguslikult reguleeritud diskrimineerimise objektiks.

Tagajärjed ja järgnevad sammud

Seadused olid algus sammuks laiemale riiklikule diskrimineerimisele ja vägivallale. Tagajärjed olid laiad:

• juhtivate elualade, akadeemiliste ja ametialaste kohtade kaotus juutlikule elanikkonnale;
• majanduslik marginaliseerimine ja ärivara nii‑öelda «ariseerimine» (Arisierung), kus juutide omand ja ettevõtted sunniti müüma või konfiskeeriti;
• juutide ja teiste sihipäraste rühmade sotsiaalne isolatsioon, piirangud haridusele, avalikele teenustele ja liikumisvabadusele;
• eskaleeruv repressioon ja avalik vägivald — 1938. aasta Kristallnacht ning hilisemad massi‑arestid, väljasaatmised ja lõpuks massiline genotsiid.

Rahvusvaheline reaktsioon ja õiguslik-poliitiline pärand

Välismaine avalik arvamus ja mitmed riigid kahtlesid ning kritiseerisid natside sisepoliitikat, ent väline sekkumine oli tagasihoidlik ja üldiselt ebapiisav juutide kaitsmiseks. Pärast Teist maailmasõda ja natsirežiimi hävimist tunnistati Nürnbergi seadused osaks süsteemsest rassilisest rõhumisest ning paljud need printsiiibid kadusid Saksamaa õigusruumist. Nürnbergi nimetus jäi ka seoses Nuremberg Trialsiga, kus hinnati natsirežiimi kriminaalvastutust.

Miks see oluline on teada

Nürnbergi seadused näitavad, kuidas õigus võib muutuda vahendiks diskrimineerimiseks ja inimõiguste rikkumiseks. Need on meeldetuletus sellest, kuidas teaduslikust või riiklikust retoorikast võib tekkida seadusandlik jõud, mis normaliseerib ahistamist, eristamist ja lõpuks genotsiidi. Tänapäeval uuritakse ja õpetatakse neid seadusi nii ajalooliselt kui ka õigusfilosoofiliselt, et hoida meeles, kuidas õigus ja moraal võivad konfliktis olla ning miks inimõiguste kaitse, võrdõiguslikkus ja demokraatlikud kontrollimehhanismid on olulised.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Nürnbergi seadused?

K: Miks nimetatakse neid Nürnbergi seadusteks?

K: Mida seadused Gesetz zum Schutze des deutschen Blutes und der deutschen Ehre muutsid ebaseaduslikuks?

K: Millised olid tagajärjed abieluvastase seaduse rikkumise eest?

K: Millised olid tagajärjed meeste puhul, kes ei pidanud kinni seksuaalsuhete vastasest seadusest?

K: Mida sätestas Reichskodanikuseadus?

K: Kellel oli keelatud sõlmida abielu või seksuaalsuhteid "saksa või saksa sugulasvennaga"?

Otsing