Ainu keel
Ainu keel on Põhja-Jaapanis elava ainu rahva keel. Seda kirjutati alles 19. sajandil. Sellest ajast alates on seda kirjutatud katakana või ladina tähestikuga.
19. sajandil räägiti ainu keelt Ezos (sealhulgas Hokkaidō saarel ja Tšišima saarte lõunaosas), Karapto lõunaosas (Sahhalin) ja Tšišima saarte põhjaosas (Kuriili saared). Praegu räägitakse seda ainult Hokkaidōs.
Ainul oli palju murdeid, sealhulgas Chitose, Saru ja Karapto. Nüüdseks on säilinud ainult Hokkaidō murre. Murded erinesid üksteisest nii palju, et ühe murde kõneleja ei saanud teise murde kõnelejast aru.
Ajalooliselt elasid ainu keele kõnelejad jaapani keele ja itelmeenide (Kamtšatkalt) kõnelejate läheduses. Nivkh, mida räägiti Sahhalini põhjaosas, on teine isoleeritud keel.
Grammatika
Ainu keeles on subjekti-objekti-verbi sõnajärjekord nagu jaapani keeles. Ainu lausetes on vasakpoolne struktuur: sõna, mis tähistab omadust, on enne sõna, mis tähistab isikut või asja.
Sõnade näidis
Sõna ainu tähendab "inimene" ja on nimetus, mida ainu kasutavad enda kohta. Seevastu kamuy tähendab "jumal". Ainu arvavad, et kõik eksistentsid, millel on mõistus ja mis mängivad selles maailmas mingit rolli, on kamuy. Varblased või seisvad puud on kamuy. Ainu maailmaperspektiivis läheb kõik hästi ja ka inimene võib olla õnnelik, kui ainu ja kamuy aitavad üksteist.
Enamik keeleteadlasi arvab, et ainu numbrite süsteem põhineb kahekümnel.
| Numbrid | |||
| number | Ainu (Saru murdes) | Nivkh | Jaapani |
| 1 | siné | ñaqř | Tere |
| 2 | tu | meqř | hu |
| 3 | re | ţaqř | mi |
| 4 | íne | nəkř | yo |
| 5 | asíkne | t'oqř | itsu |
| 6 | iwán | mu | |
| 7 | árwan | na | |
| 8 | tupésan | ya | |
| 9 | sinépesan | ko | |
| 10 | wan | mxoqř | tō |
- Ape - tulekahju.
- Iyomante - festival karu hinge taevasse saatmiseks.
- Kunnechupu - Kuu.
- Kotan - küla.
- Konru - jää.
- Sumari - (hääldatakse nagu "Shumari") - rebane.
- Seta - koer.
- Tonoto - sake.
- Nonno-lill.
- Huci - (hääldatakse nagu "Hoochi") - vanaema, vanad naised.
- Pone - luu.
- Pirka - Ilu, armas.
- wakka - "joogikõlblik" vesi.
Suhted teiste keeleperekondadega
Ainu keel liigitatakse keeleisolaadiks, kuigi geneetilise seose kohta on olemas mitu teooriat. Mõned keeleteadlased viitavad seosele altai keeltega, teised aga seosele indoeuroopa keeltega. Mõningaid sarnasusi esineb ka Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeltega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ainu keel?
V: Ainu keel on Põhja-Jaapanis elava ainu rahva keel.
K: Kas ainu keelt kirjutati enne 19. sajandit?
V: Ei, seda kirjutati alles 19. sajandil.
K: Millises kirjasüsteemis kirjutatakse ainu keelt tänapäeval?
V: Ainu keelt kirjutatakse katakana ehk ladina tähestikus.
K: Millistes piirkondades räägiti ainu keelt 19. sajandil?
V: Ainu keelt räägiti Ezo (sealhulgas Hokkaidō saarel ja Tšishima saarte lõunaosas), Karapto lõunaosas (Sahhalin) ja Tšishima saarte põhjaosas (Kuriili saared).
Küsimus: Kas ainu keeles on tänapäevalgi veel mitu dialekti?
V: Ei, praegu on säilinud ainult Hokkaidō murre.
K: Kas ainu murded olid vastastikku mõistetavad?
V: Ei, murded olid üksteisest nii erinevad, et ühe murde kõneleja ei saanud teise murde kõnelejast aru.
K: Milliseid teisi keeli räägiti ajalooliselt ainu keele kõnelejate läheduses?
V: Ajalooliselt elasid ainu keele kõnelejad jaapani keele ja itelmeeni keele (Kamtšatkalt) kõnelejate läheduses. Nivkh, mida räägiti Sahhalini põhjaosas, on teine eraldiseisev keel.
