Katakana on jaapani kirjaviis, mida kasutatakse teistest keeltest laenatud sõnade kirjutamiseks. See on lihtsamini loetav kui kanji (hiina kirjamärkidel põhinev pildimeetod). Kui 46 katakana sümbolit on selgeks õpitud, oskab lugeja neid hääldada.

Katakana ja hiragana on mõlemad silpkirjad. Inglise keeles kasutame tähestiku tähti. Enamikus sõnades tähistab iga täht natuke heli (foneem). Silbikombinatsioonis tähistab iga sümbol silpi. Näiteks: inglise keeles kirjutame "Wagamama": iga kaheksast tähest tähistab üht häälikut: "W-a-g-a-m-a-m-a-m-a". Kui aga sõna "Wagamama" jagada silpideks, siis on neli silpi (heliplokki): Wa-ga-ma-ma-ma. Katakana keeles kirjutatakse see nelja sümboliga: ワガママ.

Hiragana töötab samamoodi, kuid sümbolid on enamasti erinevad. Katakanat on ehk veidi lihtsam õppida kui Hiraganat, sest sümbolid on lihtsamad ja "ruudukujulisemad". Katakanat ja Hiraganat nimetatakse koos "Kana".

Kasutusalad

Katakana ei piirdu ainult laensõnadega. Peamised kasutusalad on:

  • laensõnad ja võõrnimed (nt コンピューター – konpyūtā "computer", ジョン – Jon "John"),
  • läbikriipsutatud või rõhutatud sõnad (stiililine rõhutus eesti keele kursiivile),
  • onomatopöeetilised sõnad ja hääleefektid (ドキドキ – dokidoki "süda tuksub"),
  • tehnilised, teaduslikud või taksonoomilised nimetused (eriti kui kasutatakse ladinapäraseid termineid),
  • toitude ja menüüde nimetused, brändinimed, kommertsreklaam ja sildid.

Sümbolid ja hääldus

Katakana põhikomplektis on 46 tavapärast sümbolit, mis vastavad jaapani silpidele (mora'dele). Lisaks põhile on mõned olulised lisamärgid:

  • 濁点 (dakuten) ゛ — muudab häälikuid (k → g, s → z, t → d jne): カ → ガ (ka → ga), サ → ザ (sa → za).
  • 半濁点 (handakuten) ゜ — muudab h → p: ハ → パ (ha → pa).
  • 小さい つ (ッ) — väike tsu märgib topeltkonsonanti (gemination): カット (katto "cut").
  • 小さい ゃ/ゅ/ょ (ャ/ュ/ョ) — moodustavad kombinatsioonid (yōon) nagu キャ (kya), シュ (shu), チョ (cho) used for palatalized sounds.
  • pikendustriip (ー) — näitab katakanas pika vokaali: コーヒー (kōhī "kohv").
  • ん (ン) — silbiline n ehk moraalinen n, sõna lõpus või silpide vahel.
  • väikesed täishäälikusümbolid (ァィゥェォ) — võimaldavad täpsemaid võõrhelisid (nt ファ fa, ティ ti).

Erilised transkriptsioonireeglid

Jaapani foneetika erineb paljudest läänekeeltest: jaapani keel on moraalne (iga mora annab rütmi) — sellest tuleneb ka katakana kasutus. Välismaiste nimede ja sõnade kirjutamisel tuleb sageli teha kompromisse, et kohandada helisüsteem jaapani moraadega. Näited:

  • Michael → マイケル (Maikeru)
  • shirt → シャツ (shatsu)
  • coffee → コーヒー (kōhī), kus ー näitab pikka vokaali

Erinevus hiraganast ja kanjist

Hiragana kasutatakse enamasti jaapani päritolu sõnade grammatiliseks osaks (näiteks lõppvormid, partikkelid) ja laste lugemisõpikutes. Katakana on seevastu ideeliselt "võõraste" helide kirjasüsteem ning annab tekstile külmema, tehnilisema või reklamilisema tooni. Kanji kannavad tähendust ja neid kasutatakse nimisõnade ja olulisemate mõistete kirjutamiseks — kanji nõuab eraldi õppimist.

Nõuanded õppimiseks

  • Alusta 46 põhisümbolist, seejärel õpi dakuten/handakuten-variandid ja väikeste märgiste kasutus (ャ, ッ jne).
  • Õpi levinud laensõnu (TV, toit, tehnika), sest need korduvad menüüdes ja siltidel: テレビ (terebi), ラーメン (ramen), スマホ (sumaho – nutitelefon).
  • Kirjuta harjutuseks sõnu nii hiraganaga kui katakanaga, et näha erinevust stiilis ja kasutuses.
  • Kuula ja häälda koos kohalike näidete või audioga — katakana otsekõla aitab vigu vältida (näiteks pika vokaali ja topeltkonsonandi tajumine).
  • Kui kirjutad võõrkeelseid nimesid, kasuta väikseid vokaal-sümboleid ja kombineeritud häälikuid (nt ファ, ティ) et täpsemalt edasi anda häälikuid, mida jaapanikeelsetes põhivormides pole.

Katakana õppimine avab ukse jaapani tekstidesse, kus kohtad võõrsõnu, brände, menüüsid ja heliefekte. Kui oled omandanud põhitähed ja mõned reeglid (dakuten, yōon, ッ ja ー), suudad lugeda ja kirjutada enamiku võõrsõnu ja kohandada välisnimesid õigesti.