Hiragana

Hiragana on osa jaapani kirjasüsteemist. Jaapani kiri koosneb tavaliselt kanjidest, mida kasutatakse lause põhisõnade, tavaliselt sisusõnade jaoks, ja hiraganat, mida kasutatakse väikeste sõnade jaoks, mis moodustavad grammatika (inglise keeles oleksid need sõnad nagu "from" ja "his"), mida nimetatakse partikliteks. Hiraganat kasutatakse ka mõnede sõnade lõpude jaoks.

Hiragana on silbikava, mis tähendab, et iga hiragana täht tähistab silpi. Seega erineb see keel näiteks inglise keelest, kus kasutatakse tähestikku, milles enamik tähti tähistab ühte helikomponenti (foneemi). On olemas ka teine silbikava nimega katakana, mida kasutatakse peamiselt võõrsõnade ja nimede puhul. Mõlemat kana-süsteemi on üsna lihtne õppida, kuid kanji nõuab aastatepikkust harjutamist. Seevastu kana-süsteeme saab õppida kahe nädalaga.

Minevikus peeti hiraganat naiste kirjaviisiks, samas kui mehed kirjutasid kanji keeles. Kuna kanji sobib hästi hiina keeles, kuid halvasti jaapani keeles, kirjutasid just naised esimesed jaapani raamatud, luuletused ja laulud. Hiljem kirjutasid budistlikud vaimulikud, nagu Rennyo (surn. 1498), hiragana keeles, et religioosset sõnumit oleks lihtne mõista, nii et igaüks saaks seda lugeda.

Mõnikord võib kogu tekst olla kirjutatud hiragana keeles, et see oleks lihtsam. Seda kasutatakse väikestele lastele mõeldud raamatutes või jaapani keelt õppima hakkavatele õpilastele või kui kirjutatakse laulusõnu muusika alla, kus on oluline näidata, kuidas sõnad sobivad muusikaga. Mõne haruldase või kummalise kanji kohal võivad olla ka nn furigana-märgid. Need on hiragana, mis näitavad, kuidas kanji tuleb hääldada.

Hiragana keeles on iga täht (kana) kas vokaal (näiteks "a": あ); konsonant, millele järgneb vokaal (näiteks "ka": か); või silbi lõpus "n": (ん), kuigi mõnikord kõlab see pigem nagu "m" või "ng".

Näitena grammatiliste lõpude kasutamisest võime võtta verbi "süüa", mis on 食べる (taberu). Siin on sõna "süüa" (hääldatakse antud juhul "ta") põhiosaks kanji 食. Ülejäänud kaks silpi: "be-ru" on hiragana (べる). Et öelda "ma sõin" või "sa sõid" jne. ütleksite "tabemashita", mis kirjutatakse 食べました ("be-ma-shi-ta" kirjutatakse hiragana keeles).

Hiragana tabel

Peamised hiragana tähemärgid on esitatud selles tabelis.

vokaalid					yōon
あ a	い i	う u	え e	お o	(ya)	(yu)	(yo)

か ka	き ki	く ku	け ke	こ ko	きゃ kya	きゅ kyu	きょ kyo
さ sa	し shi	す su	せ se	そ nii	しゃ sha	しゅ shu	しょ sho
た ta	ち chi	つ tsu	て te	と kuni	ちゃ cha	ちゅ chu	ちょ cho
な na	に ni	ぬ nu	ね ne	の ei	にゃ nya	にゅ nyu	にょ nyo
は ha	ひ hi	ふ fu	へ ta	ほ ho	ひゃ hya	ひゅ hyu	ひょ hyo
ま ma	み mi	む mu	め mulle	も mo	みゃ mya	みゅ myu	みょ myo
や ya		ゆ yu		よ yo
ら ra	り ri	る ru	れ re	ろ ro	りゃ rya	りゅ ryu	りょ ryo
わ wa	ゐ wi		ゑ me	を kus
				ん n

が ga	ぎ gi	ぐ gu	げ ge	ご mine	ぎゃ gya	ぎゅ gyu	ぎょ gyo
ざ za	じ ji	ず zu	ぜ ze	ぞ zo	じゃ ja	じゅ ju	じょ jo
だ da	ぢ (ji)	づ (zu)	で de	ど do	ぢゃ (ja)	ぢゅ (ju)	ぢょ (jo)
ば ba	び bi	ぶ bu	べ olla	ぼ bo	びゃ bya	びゅ byu	びょ byo
ぱ pa	ぴ pi	ぷ pu	ぺ pe	ぽ po	ぴゃ pya	ぴゅ pyu	ぴょ pyo

Pange tähele, et heli "hu" on jaapani keeles tundmatu, nii et ふ hääldatakse "fu" koos "f"-iga, mida puhutakse kergelt, nagu keegi puhub küünalt.

Häälikute "g", "d", "z" ja "b" kirjutamiseks lisatakse kaks väikest joont, mida nimetatakse dakuteniks (゛), pärast häälega "k", "t", "s" ja "h" algava tähe järele. Helile "p" lisatakse pärast häält "h" ring (゜). Näiteks: は annab heli "ha"; ば annab heli "ba"; ぱ annab heli "pa".

Mõnikord, kui sõnad liidetakse kokku, et moodustada liitsõnu, muutub teise osa esimene heli hääldamatust hääldatuks. Näiteks: "hana": はな (nina) + ち "chi" (veri) muutub はなぢ "hanaji" (ninaverejooks).

Mõned jaapani silbid, millel on libisevad helid, lisavad ya, yu või yo jaoks hiragana väikese versiooni (ゃ, ゅ ja ょ) Seda nimetatakse "yōon". Näiteks: "sha" kõlab nagu "shi "+"ya", nii et "densha" (tramm) kirjutatakse でんしゃ. Väike "tsu" っ, mida nimetatakse "sokuon", näitab kahekordset konsonanti: "Nippon" (Jaapan) kirjutatakse にっぽん. Ilma väikese "tsu"-ta kõlaks esimene silp nagu sõna "põlv".

Jaapani keele kirjutamist alustav õpilane võib alustada hiragana või katakana keelega. Hiragana on jaapani kirjaviisi õppimise alus. Kuid inimesele, kes kavatseb Jaapanit külastada ja tahab lihtsalt mõned sõnad ära tunda, on katakana kasulikum, sest see aitab lugeda paljusid liiklusmärke, kaupluste nimesid ja asjade nimetusi restoranide menüüdes.

Seotud leheküljed

Katakana
Kanji

Küsimused ja vastused

K: Mis on hiragana?

V: Hiragana on Jaapani kirjasüsteemi osa. Tegemist on silbimärgiga, mis tähendab, et iga hiragana täht tähistab silpi. Seda kasutatakse väikeste sõnade jaoks, mis moodustavad grammatika, ja ka mõnede sõnade lõpude jaoks.

K: Mille poolest erineb see näiteks inglise keele tähestikust?

V: Inglismaa taolises tähestikus tähistab enamik tähti ühte helipala (foneemi). Hiraganas tähistab aga iga täht hoopis silpi.

K: Kes kirjutas traditsiooniliselt hiragana tähestikus?

V: Traditsiooniliselt kirjutasid naised hiragana keeles, mehed aga kanji keeles. Murasaki Shikibu oli üks näide, kes kirjutas raamatuid, luuletusi ja laule hiraganat kasutades. Hiljem hakkasid ka budistlikud vaimulikud, nagu Rennyo (surn. 1498), kirjutama usulisi sõnumeid hiraganat kasutades, et rohkem inimesi saaks neid lugeda.

K: Kas seda on lihtne õppida?

V: Kahte kana-süsteemi (hiragana ja katakana) on üsna lihtne õppida, võrreldes kanjiga, mis nõuab aastatepikkust harjutamist - tavaliselt saab mõlemad kanadad ära õppida kahe nädalaga või vähem!

K: Kas hiraganale on mingeid erilisi kasutusviise?

V: Mõnikord võib terveid tekste kirjutada hiragana keeles, et neid oleks lihtsam lugeda - seda kasutatakse sageli väikestele lastele või jaapani keelt õppima hakkavatele õpilastele mõeldud raamatute puhul või kui kirjutatakse muusikateoste alla, kus on oluline näidata, kuidas need sobivad muusikaga. Haruldaste või kummaliste kanjide kohal võivad olla ka furigama-tähed, mis on kirjutatud hirganas ja näitavad, kuidas neid tuleks hääldada.

Küsimus: Kas te oskate tuua näite, kuidas grammatilisi lõppe kasutatakse hirgana abil?

V: Jah! Näiteks kui me võtame verbi "süüa", mis on 食べる (taberu), siis selle sõna põhiosa "süüa" (hääldatakse "ta") kirjutatakse kanji 食, samas kui ülejäänud kaks silpi "be-ru" kirjutatakse hirgana べる . Et öelda "ma sõin" või "sa sõid" jne, ütleksite tabemashita, mis kirjutatakse 食べました, kusjuures "be-ma-shi-ta" kirjutatakse kui hirgana べました。.