Sõnajärg
Sõnajärjekord on osa süntaksist, mis on osa grammatikast. Sõnajärjekord võib erinevates keeltes olla erinev. Näiteks inglise keeles "I play tennis only sometimes" oleks saksa keeles Ich spiele nur manchmal Tennis, sõna-sõnalt "Ma mängin ainult mõnikord tennist". Norra keeles oleks sama lause Jeg spiller bare tennis noen ganger ("Ma mängin tennist ainult mõnikord").
Portugali keeles võiks lause olla Eu só jogo tênis algumas vezes ("Ma mängin tennist ainult mõnikord"), kuid sõnajärje võib muuta Eu jogo tênis só algumas vezes ("Ma mängin tennist ainult mõnikord"). Eu jogo só tênis algumas vezes ("Ma mängin tennist ainult mõnikord") ei ole aga lubatud, sest selle tähendus muutuks.
Subjekt-verb-objekt
Inglise keeles kirjutatakse lihtne lause, milles on verb (tegevus), subjekt (kes või mis teeb seda tegevust) ja objekt (kellele või mida tehakse), subjekti-verbi-objekti sõnajärjega (SVO). Näiteks lauses "Robert avab ukse" on subjektiks "Robert", verbiks "avab" ja objektiks "uks". SVO on kõigi keelte seas kõige levinum sõnajärjekord ja seda kasutatakse 42% keeltest. Näited on mandariini hiina keel, Bahasa Melayu, Bahasa Indoneesia, hispaania, prantsuse, itaalia, tai ja vietnami keel. Kuigi mõned eespool nimetatud keeled võivad kasutada ka teisi sõnajärjekordi, näiteks SOV ja VSO, kasutavad nad kõige lihtsamate lausete puhul SVO-d.
Teistes keeltes võivad laused kasutada muid sõnajärjekordi. Võtame näiteks, et Robert avab ukse. Inglise keeles muudaks sõnajärje muutmine "Uks avab Robert" lause tähendust. Ladina keeles tähendavad aga Robertus ianuam aperit ja ianuam Robertus aperit sama. Ianuam on akusatiivis ja seega on see otsene objekt ja Robertus subjekt. Kui aga muuta sõnade käändeid Robertem ianua aperit, muutub lause tähendus: ianua on nüüd nominatiivis ja seega on see subjekt ja Robertum objekt.
Subjekti-objekti-verb
Subjekti-objekti-verbi (SOV) sõnajärje on see, mida kasutab kõige rohkem erinevaid keeli, 45% neist. See on eriti levinud teoreetilises keeleperekonnas, mida tuntakse altai keeleperekonnana ja kuhu kuuluvad paljud keeled, nagu jaapani, korea, mongoli keel ja turgi keeled.
Jaapani keeles kasutatakse näiteks lihtsas lauses SOV-i. Teisisõnu, lause "Robert avab ukse" muutub "Robert avab ukse". Sellistes keeltes kasutatakse sageli postpositsioone, mis toimivad nagu prepositsioonid, kuid esinevad sisusõnade järel, mitte enne neid, et näidata sõna rolli lauses. Näidislause "Robert avab ukse" oleks jaapani keeles ロバートはドアを開ける Robāto-wa doa-o akeru, milles は wa nagu ロバートは Robāto-wa näitab, et ロバート Robāto (Robert) on lause teema, ja を o nagu ドアを doa-o näitab, et ドア doa on lause otsene objekt. Umbes 45% kõigist keeltest on SOV-keeled.
Verb-subjekt-objekti
Verb-subjekt-objekti (VSO) sõnajärje on maailma keelte kolmandal kohal olev sõnajärje. VSO-keeli on palju vähem kui SVO- ja SOV-keeli, ja ainult 9% neist on VSO-keeled. Keelegruppide hulka, kus VSO on levinud, kuuluvad afroaasia keeled, nagu araabia, heebrea ja aramea keel, ning keldi keeled, nagu iiri, kõmri ja korniši keel. VSO keeltes oleks "Robert avab ukse" "avab Robert ukse". Hispaania keele laused on tavaliselt SVO, kuid ka VSO on levinud. Hispaania keeles võib ülaltoodud näide olla kui Roberto abre la puerta (Robert avab ukse) või Abre Roberto la puerta (avab Robertile ukse).
Muud tüübid
Peale SVO, SOV ja VSO on muud liiki sõnajärjed üsna haruldased. VOS sõnajärje moodustab umbes 3% kõigist keeltest, ja keeli, mis algavad objektiga (OVS ja OSV), on äärmiselt vähe, kumbki umbes 1-0% protsenti.
